AVANTGARDE Mõiste uued ja eksperimentaalsed ideed ning meetodid kunstis, muusikas või kirjanduses. Avant-garde ületab kunstis/kultuuris/reaalsuses normi piire. Mõiste päritolu võib paigutada aastasse 1863 mil Pariisis loodi "Salon des refuses" kõrvaleheidetute näitus, siis kunstnike poolt, kes iga aastasele Paris salonile ei pääsenud. 1874, 1875, and 1886. Paris salon oli siis parima kunsti näitus. VANGUARD On salk kõrgelt kvalifitseeritud sõdureid, kes uurivad maastikku ning ümbrust ja plaanivad neile järgnevale sõjaväele järgmist käiku. Seda konseptsiooni rakendatakse kunstnikele, kes avavad tee läbi uue kultuurilise või poliitilise maastiku, et siis ühiskond seda järgida saaks. 20.sajandil oli avant-garde'I fookus suunatud visuaalse kommunikatsiooni disainile KONSTRUKTIVISM Oli kunstiline liikumine venemaal alates aastast 1914 ja on mõiste mida tihti tänapäeva modernses kunstis kasutatakse. Mõiste STIIL VÕI LIIKUMINE, MILLES...
33.naivistid prantsusmaal, gruusisas ja eestis ? Rousseau, Niko, Paul Konda 34. dadaismi iseloomulikud jooned. ühiskonna kriitiline, kleebiti erinevat prahti kokku, kunti tavalisi esemeid. 35.mida püüdisd dadaistid maailmale öelda ?naeruvääristasid lääne kultuuri 36.mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? juhuslikke nt puutükid paberid 37.mis uuendusi tõi kunsti M.Duchamp ? pani välja valmistatud esemeid 38.mida uudset tõi kunsti john heartfield ? kasutas fotomontaazi 39.kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid ? S.Froid 40.sürrealismi iseloomulikud jooned. püüdsid vabastada alateadvust 41.millisteks suundadeks jagub sürrealistlik maalikunst oma kujutusviisilt ? ei kujutatud reaalseid asju
Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. Lõuendid näivad lihtsate ja mõistetavatena, tegelased ja esemed on kaunistatud reklaamilikult erksate ja sageli kooskõlata värvidega, mis loovad uue lähenemise tegelikkusele. RICHARD HAMILTON Inglise popkunstnik 1922 2011 Hamilton viljeleb fotomontaazi ning annab edasi Ameerika ajakirjade kujundust edasi traditsioonilise maalimeisterlikkusega. Tema loomingut iseloomustavad huumor ja erootika. Teoseid: ,,Mis teeb tänapäeva kodud nii kauniks, nii Just what is it that makes today's homes so different, so appealing?, 1956 eriliseks?" (1956), ,,Minu Marilyn"(1964). RICHARD SMITH Ameerika popkuntsnik Sündinud Inglismaal 1931
esitada. Sündmust kajastati dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides. 37. MarcelDuchamp eesmärk oli inimesi üllatada ja panna neid asjadele teistmoodi vaatama. Duchampilt pärineb mõiste ready-made, mis tähendab, et tehases valmistatud asjad oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst. 38. Dadaist John Heartfield tõi kunsti fotomontaazi (?) 39. Sürrealistid toetusid Sigmund Freudi seisukohtadele. 40. Sürrealismi iseloomulikud jooned: · üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist · lähtuti sageli unenägudest ja hallutsinatsioonidest Kunstnikud: Salvador Dali, JoanMiró, René Magritte, Max Ernst, 41. Esimene suund kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud
Nad otsustasid, et sõda tuleb pidada kodus ning Grosz ja Heartfield hakkasid koos kollaaze looma, Herzfelde asus raamatuid välja andma, mille illustreerisid siis kas Grosz või Heartfield. Kollaazidel oli ka fotograafilisi detaile kasutatud, Heartfield kasutas fotosid ja filmimaterjale oma kunsti toormaterjalidena. Heartfield pani aluse fotomontaazile.Vene kunstnikud imetlesid Groszi ja Heartfieldi töid, maalikunst kuulutati surnuks. Rodtsenko ja Majakovski tegelesid fotomontaazi ja luulega. Rodtsenko lisas Majakovski luuletusele fotosid luuletuse esileedi Lilija perekonnaalbumist, kuid kasutas ka muid fotograafilisi allikaid, et nüansirikas ja pealetükkiv luuletus oleks võrdväärne visuaalse vormiga. Groszi lähteallikateks olid kubism ja futurism. Ta kujutlused on üsna tülgastavad, kuid need koos moodustavad suurepärase efekti. Samas on imelik, et K.Schwittersit ei võetud vastu dadaistide rühmitusse, arvati, et ta ei ole piisavalt poliitikakeskne
Teist tüüpi modernism: USA kunstiteadlased, asustasid ajakirja ,,October", kritiseerisid modernismi ja postmodernismi, toetusid 20-aastate vene radikaalide ideedele. Neokontseptualism. Cindy Sherman, Jenny Holez. Hüperrealism: e. fotorealism. 60-te lõpus. Lähtumine fotost või slaidist, mitte silmaga nähtust. Motiivid on sarnased popkunstiga. Ralf Goings, Richard Estes. Skulptuuris tehti mulaaze, Due Hanson. Itaallane Michelangelo Pistotello kasut. kollaazi ja fotomontaazi. Neoekspressionism: tärkas Euroopas. 1980 aastad, iseloomulik euro kunsti tõus, sõltumatus USA kunstist. Saksa kunsti areng oli kõige dünaamilisem. Gerhard Richter. Itaalia kunstnikest Sandro Chia. New Yorgi koolkonnas David Salle. Seal levis ka spontaansemat ekspressionistlikku tüüpi kunsti, näiteks grafiti.
18901914 esinenud rahvusvaheline kunstivool. Eesmärgiga oli saada kunstnikega võrdseks. Tehti kunstfotosid, mida täiendasid tehnoloogilised eksperimendid materjalidega ning võtted (filtrid, udud, vihmaekraanid, kontrasti kaotamine). Piktorialistlik foto on subjektiivne, varjunditega, emotsionaalne ja unikaalne. Plastiline foto Sõdadevahelisel perioodil sulandus fotograafia rahvusvahelisse avangardkunsti. Fotograafiaga tegelesid nii maalijad kui skulptorid. Harrastati fotomontaazi (dadaistid lõikasid negatiive ja asetasid need kõrvuti vahel neid uuesti pildistades saadi fotod). Teemad olid mässumeelsed ja ühiskondlikpoliitilised. Estetiseeriv fotograafia 1960.aa lõpust püüdles USA ja Euroopa ajakirja ning moefoto plastilisuse ja esteetilisuse poole. Ülistatakse keha, eriti naisekeha. Tihti erootilise alatooniga. Töödeldud foto Uued töötlusvõtted võeti kasutusele 1970. aa lõpus USAs ja Euroopas. Töötlus võib toimuda kadreerimise ajal
värvisemafor piiramatuses. ... Tungisin valgesse.... Jõudsin objekti puudumise valgesse maailma, milles avaldub paljastatud eimiski," kirjutas Malevits. POSTPOP JA HÜPERREALISM Popkunsti klassikute ,,jahedus" ei sobinud enam hästi kümnendivahetuse atmosfääri. See-eest levis nii USA-s kui Euroopas massiline järelvägi, kes olid omaks võtnud tsivilisatsiooniproduktide kasutamise kunstiainena, samuti häppeningide idee, assamblaazitehnika, fotomontaazi ja selle ülekandmise lõuendile ning muud popkunsti põhimõtted, kuid rakendasid neid ,,kuumemalt", näiteks reklaamiparoodiaga segatud erootika teenistusse, kuid hoopis sagedamini moesolevate poliitiliste meeleolude väljendamiseks. Harrastati plakatlikke, otseütleva poliitilise sõnumiga teoseid, aga tihti ka poliitikat segamini absurdse või satiirilise naljaga. Selline kunst tahtis olla päevakajaline ja sageli ainult selleks ta jäigi
geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas kollaazi, vahel aga saagis kujundi välja puust. Arp"i iseäralik kollazitehnika oli aga käristatud paberitükkidest. M.Duchampile uus võte-nn ready-made, mis sisuliselt polnud midagi muud kui valmiobjektide, tavapäraste igapäevaste esemete eksponeerimine kunstiteostena. Uudse võttena töötasid George Groz ja John Heartfeld välja dadistliku fotomontaazi, mida hiljem arendas edasi Man Ray. Dadaistidel oli omane lähtumine juhuslikkuse seadustest, mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, kujundite kombinatsioone. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka
massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitsiks nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks, erutavaks ja oluliseks pidasid kindlasti. Trotslikult, lausa väljakutsuvalt tunnustasid nad ka USA elulaadi, mida traditsiooniline briti kunstielu ja ,,hea maitse" olid labaseks ning alaväärtuslikuks pidanud. KUNSTNIKUD RICHARD HAMILTON (s.1922) Hamilton viljeleb fotomontaazi ning annab edasi Ameerika ajakirjade kujundust edasi traditsioonilise maalimeisterlikkusega. Tema loomingut iseloomustavad huumor ja erootika. Teoseid: ,,Mis teeb tänapäeva kodud nii kauniks, nii eriliseks?" (1956), ,,Minu Marilyn" (1964). PETER BLAKE (s. 1932) Blake kasutab mitmesugust tehnikat kollaazi, õlimaali, fotograafiat, joonistust jne. Tema stiilis on nii rahvapärast kui ka naivistlikku inspiratsiooni.
nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks, erutavaks ja oluliseks pidasid kindlasti. Trotslikult, lausa väljakutsuvalt tunnustasid nad ka USA elulaadi, mida traditsiooniline briti kunstielu ja ,,hea maitse" olid labaseks ning alaväärtuslikuks pidanud. 6 KUNSTNIKUD RICHARD HAMILTON (s.1922) Hamilton viljeleb fotomontaazi ning annab edasi Ameerika ajakirjade kujundust edasi traditsioonilise maalimeisterlikkusega. Tema loomingut iseloomustavad huumor ja erootika. Teoseid: ,,Mis teeb tänapäeva kodud nii kauniks, nii eriliseks?" (1956), ,,Minu Marilyn" (1964). PETER BLAKE (s. 1932) Blake kasutab mitmesugust tehnikat kollaazi, õlimaali, fotograafiat, joonistust jne. Tema stiilis on nii rahvapärast kui ka naivistlikku inspiratsiooni.
kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitsiks nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks, erutavaks ja oluliseks pidasid kindlasti. Trotslikult, lausa väljakutsuvalt tunnustasid nad ka USA elulaadi, mida traditsiooniline briti kunstielu ja ,,hea maitse" olid labaseks ning alaväärtuslikuks pidanud. KUNSTNIKUD RICHARD HAMILTON (s.1922) Hamilton viljeleb fotomontaazi ning annab edasi Ameerika ajakirjade kujundust edasi traditsioonilise maalimeisterlikkusega. Tema loomingut iseloomustavad huumor ja erootika. Teoseid: ,,Mis teeb tänapäeva kodud nii kauniks, nii eriliseks?" (1956), ,,Minu Marilyn" (1964). PETER BLAKE (s. 1932) Blake kasutab mitmesugust tehnikat kollaazi, õlimaali, fotograafiat, joonistust jne. Tema stiilis on nii rahvapärast kui ka naivistlikku inspiratsiooni.
Müütiline, peamiselt ühte objekti/tegelast kujutavad intensiivsed tööd esinesid nii Eve Kase kui väiteks Urmas Viigi töödes. 1989 toimus murranguline näitus Tallinnas Narva mnt baari ruumides, kus äsja ERKI lõpetanud seltskond graafikuid defineeris Uue eesti graafika. Plakati kunst haaras palju tähelepanu ja on tagantjärgi oluline panus selle kümnendi kunstilukku. Plakati kaudu jõudis kunst tänavale, ja ka näiteks sisekujundusse. Tehniliste võimaluste areng tõi kaasa fotomontaazi. Olulisem zanr on kindlasti perfomance- lausa eesti kunsti ekspordiartikliks. Kurvitz, Pere ja Muru kõnelesid performanci kaudu vaatajatega vahetult. Siim Tanel Annus alustas 1980 aiaetendustega kus Multipitseeritud inimese käsitlemine pakkus vaatajale siin ja praegu elamusi. Tartlased jätkasid Tarule iseloomuliku kohaspetsiifilise privaatsuse üle küsimisega tegevuskunsti kaudu. Arhitektuuri valdkonnas olid kaheksakümnendad kiired ajad. Rohked avalikud konkursis hoidsid
annaabi.ee 
