1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16
teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. 34. Selgita, mida tähendab igaüheõigus, too näiteid. Igaüheõigus annab igale inimesele loa nautida loodust meelepärasel viisil, saada osa tema rikkusest ja ilust, olenemata maa omandist. Näiteks tohib veekogust vett võtta, teha lõket maaomaniku loal, aga ei tohi prahti ja jäätmeid loodusesse jätta. 35. Selgita lühidalt süsiniku-, lämmastiku- ja fosforiringet. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist atmosfääri. ► Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. See kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Lämmastiku ringkäik ehk mikroobne muutumine on tähtsaime vees ja pinnases toimuv protsess, mis kirjeldab lämmastikühendite muutusi atmosfääris, orgaanilises ja anorgaanilises sfääris. ► Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on geosfääris vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Atmosfääris fosforit pole. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustutvateks fosforväetisteks. Analoogselt väävliühenditega on fosforühendid (sõjagaasid) eriti toksilised. ► Kirjeldage ja joonistage väävliringet.
Lämmastikuringega kaasnevad protsessid viivad lämmastiku ühest vormist teise. Biosfääris on lämmastikuringe kandjaks mikroobsed protsessid. Lämmastik moodustab u 10% mikroobide kuivkaalust[2]. Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid. Enamik lämmastikuga seotud mikroobseid protsesse on kas energiat nõudvad (lämmastiku fikseerimine) või energiat tootvad. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfaadid liiguvad läbi taimede ja loomade kiiresti. Seevastu protsess, millega fosfaadid liiguvad mulda või ookeani, on väga aeglane, muutes fosforiringe üheks kõige aeglasemaks biogeokeemiliseks ringeks. Fosforit ei ole üldjuhul võimalik leida gaasilisel kujul. Fosfor võib esineda vaid eritingimustes fosfiinina (PH3). Tavaliselt käib ringlus läbi vee, mulla ja setete. Fosfor on tavaliselt piirav toitaine, mida võib leida jõgedest, järvedest ja mujalt mageveekeskkonnast
Süsinikuringe toimub Maa bioota, kivimite, pinnase ja fossiilkütuste veekogude bioota ja setete ning atmosfääri CO2 vaheliste muundumiste teel. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet Bioloogilne lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetiseta. Ainult üksikud vee mikroorganismid on võimelised siduma atmosfäärilämmastikku. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega, tekitades õhusaastet SO2 ja veesaastet SO42- ioonina.
Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 3. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad.
elementide vahel ökosüsteemis. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, tema lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Tehnikas on kasutatav ammoniaagi süntees kõrge rõhu ja temperatuuri ning katalüsaatori toimel. 19. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosääris ja biosfääris. Erinevalt tesitest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad. Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks.
mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. NB: joonis!! · Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. · Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad fosforühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks,
Nitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademetega. (NO2 tekib veel ->välk õhus + vihmavesi, satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne.) 3) Taimed sünteesivad N-ühenditest valke. Taimseid valke söövad ja omastavad loomad. 4) Surnud taim- ja loomorganismide, samuti ka ekskrementide lagunemisel toimub: ammonifikatsioon. Selle käigus surnud organismi valkudest eraldub ammoniaak. 19. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosofriitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastavad veeslahustuvad P-ühendid. Biomassi minerilisatsioon toimub mikrobiaalselt Liigfosfor tekitab eutrofeerumist. 20. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 21. Väävli anorgaanilised varud on peamiselt maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2),
Mullas ja ookeanides võib P olla seotud miljoneid aastaid, kuni Väga madal, ookeaniga ühendus ajutine. Soolsus kõikuv ja vähene (2- erosioon vallandab protsessi uuesti. 3) Inimene kiirendab fosforiringet: Kliima soojenedes jääkilp sulas. Maa kerkis ja Närke väin sulgus. - heitveega Antsülusjärv (9500-8000) - põllumajandustootmises Veetase kerkis jõevee arvelt (18m üle ookeani pinna)
annaabi.ee 
