käimalükkavaks teguriks rahva ühtekuuluvuse ja eneseteadvuse tekkimisel. Äratuse all on mõeldud seda, et peale fosforiidisõda sai rahvas aru, et tuleb midagi ette võtta, hakati osutama rohkem vastupanu. Mina nõustun selle seisukohaga, sest peale fosforiidikampaaniat tekkisid uued organisatsioonid ja eesti rahvas tundis end rohkem ühtsena. 2. Moskva võis laiaulatuslikust fosforiidikaevanduse ideest loobuda sellepärast, et selle vastu korraldati proteste, seda taunisid ajakirjandus ja keskkonnaorganisatsioonid ning toimus ka protestikirjade kampaania. NSV Liidus juba toimunud muutustest võisid seda mõjutada näiteks Mihhail Gorbatšovi glasnosti poliitika ja Tsõrnobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroof, mis lõi aluse keskkonnaprobleemidest kõnelemiseks. 3. NSV Liit hävitas omariikluse aegseid sümboleid ja mälestisi, et vähendada Eesti rahva
Inimestele hakati rääkima rohkem tõtt erinevatest tragöödiaatest, mis riigis on toimunud. Suuresti kasvas ka raadio ja televisiooni mõju ühiskonnas. Avalikustamisega kaasnes ka NL poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Viimaseks sündmuseks oli eirnevate meeleavalduste mõju Vene Riigijuhtidele. Eestis korraldati mitmeid proteeste ja meeleavaldusi ning loodi ühendusi halvima ärahoidmiseks. Näiteks protestiti kõvasti fosforiidikaevanduse rajamise vastu Eestisse. Taheti, et Gorbatsov tunnistaks, et MRP-s olid salaprotokollid ning selle jaok loodi ühendus MRP-AEG ning moodustati ka Balti kett, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Peale nende kahe meeleavalduse tehti veel mitmeid nendetaolisi ning lõpuks see ka töötas. Kokkuvõtteks arvan ma, et kuigi kõik sündmused ja asjaolud olid väga tähtsad Eesti iseseisvumise käigus, oli kõige tähtsamaks Endel Lippmaa töö salaprotokollide koopiatega
Omariikluse taastamiseks andis võimaluse 1991 aasta augustis moskvass läbikukkunud riigipöördekatse.Ülemnõukogu võttis 20 augustil 1991 aastal vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.See oli aastaid tagasi alanud protsesside tulemus. Eesti omariikluse taastamise protsess käivitus 1985 aastal Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga kaasnenud perestroika-poliitika,mis andis rahvale protestimis julguse.Esimeseks seliseks rahva jõutemonstratsiooniks kujunes edukas potestimine Eestisse uue fosforiidikaevanduse rajamise vastu. Järgmiseks,veelgi radikaalsemaks algatuseks kujunes Eesti annekteerimine ja nõukogude liidu kooseisu inkorporeerimise ajendanud Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine 1987 aastal.1988 aastal kujunes Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisest juba massiüritus.1988 aasta aprillis perestroika toetuseks loodud Eestima rahvarindest kujunes lühikese ajaga suur rahvaliikumine.1988 aasta apillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi
23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muinsuskaitse Selts * loodi 1987.a lõpul * esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon * vanade hoonete kaitsmine
Nüüd juba manala teed läinud Eestist pärit Moskva ja Venemaa eelmine patriarh Aleksius II autasustas Maardu linnapead ja Maardu õigeusu koguduse vanemat Sergei Steklovi, kellest esimene toetas ja teine juhatas uue õigeusu kiriku ehitamist, Sergei Radonežki III järgu ordeniga. 2. Kallavere Rootsi küla. Kallavere küla kuulub Põhja-Eesti muinaskülade hulka. Küla asub paarikümne kilomeetri kaugusel Tallinnast, Maardu linna ja fosforiidikaevanduse naabruses. Kallavere küla on oma asukoha tõttu tohutute kontrastide paik. Osa talusid on jäänud fosforiidikarjääri alla, osa asuvad Maardu linna alal ega oma külaga enam mingit sidet. Endistel Kure talu maadel laiub kurikuulus kriminaalne nõukogude-aegne karbiküla- potipõllundusrajoon. Otse Maardu linna külje all paikneb kompaktne, külatänava ümber koondunud taludesülem, küla ajalooline tuumik, mis vähemalt viimased viissada aastat on kandnud Rootsi-Kallavere küla nime.
perestroika (uutmine) ja glasnost (avalikustamine). Sellepõhjustasid nõukogude liidu majanduslik pankrott, mida kiirendasid Afkanistani sõda, nafta hindade langus maailma turul ning Moskva suutmatus kaasa minna USA algatatud võidu relvastumine uue ringiga. Eesti läks esijalgu perestroikaga ainult sõnadest kaasa kuna EKP esimeseks sekretäriks jäi stagna aegne mees Karl Vaino. Eestlasteks sai nn fosforiidisõda. Nõukogude liidu keskametkonnad kavaldasid fosforiidikaevanduse rajamise Kabala-Toolse see oleks järsult Eesti ökoloogia seisundit. 23 augustil 1987 korraldati Tallinna Hirve pargis rahvakoosolek kus nõuti MRP tühistamist ja okupatsiooni lõpetamist. Ideeks mille ümber rahvas koondus said ise majandava Eesti ehk imeprojekt. · Laulevrevolutsioon Meie lähiajaloo olulisem 1988 aasta algas ärevalt. Tartu rahu aastapäeval (2 veebruar) toimus Tartus suur meeleavaldus. 24 veebruaril kogunes Tallinnas Tammsaare monumendi juurde umbes 10000 inimest.
1946. a. november Johannes Vares-Barbaruse enesetapp (?) 1949. a. 25. märts massiküüditamine 1949 talude massiline kolhoseerimine 1950. a. märts EKP Keskkomitee VIII pleenum (Venemaa-eestlaste võimu haaramine Moskva toetusel) 1979 EKP Keskkomitee otsus vene keele õpetamise ja omandamise täiustamisest (forsseeritud venestuspoliitika) 1980 - ,,40 kiri" , haritlaste avalik kiri, mis rahvast liitis, suurenes vastupanu venestusele 1987 kevad rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduse rajamise vastu (fosforiidikampaania) 23. august MRP-AEG, eesotsas Tiit Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes ,,Edasi" ilmub Kallase, Made, Savisaare ja Titma ettepanek viia Eesti üle täielikule isemajandamisele (IME) -rajatakse Eesti Muinsuskaitse Selts esimene dem. põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 1. STALINI AEG (kuni 1953) 1944. aasta sügisel okupeeriti Eesti taas Nõukogude Liidu poolt. Tolleaegne (ka hilisem)
SRÜ - ehk Sõltumatute Riikide Ühendus. on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning saadetakse laiali. fosforiidikampaania- protest, millega rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi uue fosforiidikaevanduse rajamisest loobuma "Eestimaa Laul" - üritus, kus 11. septembril 1988 a kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Põhiseaduslik Assamblee - 1992 a. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu, alustas tööd 13 september 1991 Eesti kongress - esindusorgan, mis valiti 1990. aasta veebruarisLaulev revolutsioon - 1987-1988
Rumeenias olulisi muutusi ei toimunud ning Rumeenia pole loobunud soovist saada tagasi nende asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. 6 Eestis toimunud sündmused 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis enam aset. 1986. aasta lõpul hakkas Eesti NSV's muutuma sisepoliitiline olukord, kui avalikustati uue fosforiidikaevanduse kava. Rahvas nõudis ametkonnalt kaevanduse rajamisest loobumist. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitline ühendus MRP-AEG eesmärgiga tuua ellu 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23.augustil korraldati Tallinnas Hirvepargis MRP-AEG eestvedamisel poliitiline meeleavaldus. 1987. aasta lõpul loodi esimine demokraatlikele põhimõtetele tuginev organisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Aastal 1988 loodi esimene poliitiline
„fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. Keskkonna saastatuse tase oli Nõukogude Eestis rangelt salastatud. Avalikustamise tingimustes hakati loodushoiu probleemidest rohkem rääkima kui 25.02.1987: Nõukogude Lidu Mineraalväetiste Tootmise Ministeeriumi mäekeemia tootmiskoondise ülem Juri Jampoli andis intervjuu saates „Panda“ ja kinnitas, et uute fosforiidikaevanduste rajamine Kirde-Eestisse on otsustatud, kirjutas Raivo Raave Kabala- Toolse fosforiidikaevanduse vastas luuletuse… „ kui sinu maa vabiseb Kabala, kui rakvere raibe ei kasva enam Kabala kui vesi on surmajook…“ Esmakordselt nõukogude okupatsiooni ajal veeres üle Eesti võimas protestilaine ja avaldati umbusaldust valitsuse vastu. Surve tulemuslikkust tajunud rahvast ei õnnestunud enam poliitikast eemale kiskuda. Teiseks vaadeldakse dissidentide korraldatud nõukogudevastast Hirvepargi massimeele- avaldust. Hirvepargis toimunu oli osa nn
○ In Spe koosnes väga headest muusikutest, kes viljelesid proge rokki. ● 1984. aasta– Tartu Levimuusikapäevad– Kirjutusmasina kontsert; ○ soolopilliks kirjutusmasin, vihje sellele, et meie elu võib väga lihtsalt muuta üks paber, mis masinast välja tuleb. ● 1986. aasta– ajaga silmitsi; ● 1987. aasta– Ei ole üksi ükski maa; ○ esimene laul, mille Jüri Leesmentiga kahasse tegi, fosforiidikaevanduse vastu. ● 1988. aasta– viis ärkamisaegset laulu; ○ kasutatud esimese ärkamisaja heliloojate katkendeid – Saebelmann, Hermann, Kunileid. ● Suured kontserdid üle eesti, esimesed sinimustvalged, tohutu kuulsus, hüüdnimi– Surematu! ● Kirjutas ka Eurovisioonile; ○ 1993. aastal Aeg on laul (Jaanika Sillamaa 3.koht); ○ 1996. aastal Eesti euromehe laul (Tõnis Mägi, 10.koht). ● 1995
Põhja-Eesti rannikut ning paljandub katkendlikult. Selle eripalgelisuse tõttu on seda püütud esitada ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kuigi nimekirja lisamine ebaõnnestus, on loodud mitmeid kaitsealasid, mille eesmärk on seda looduspärandi osa kaitsta ja säilitada (Kink 2006). Näiteks Jõelähtme vallas asuvale Ülgase looduskaitsealale jääb Ülgase pank, mille kõrgem osa - Hõbemägi - on iidne ohverdamispaik ja mille alumises osas võib leida Eesti esimese fosforiidikaevanduse säilinud käigud. Käikude suudmeid katab pankmets ning käikudes on nahkhiirte talvituspaik. Ida-Virumaal asuvale Ontika maastikukaitsealale jääb Põhja-Eesti pikim ja kõrgeim pank (Saka-Ontika-Toila), millele on samuti iseloomulik panga jalamil kasvav liigirikas pankmets. Ontikast ida poole Valastele jääb Eesti kõrgeim juga (30 12 m). (Kink 2006) Seal laskub Kaasikvälja paekraavi vesi 54 m kõrguse Ontika panga servast alla
Resümee Eesti 12st nahkhiireliigist on seitse paiksed: tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), habelendlane (Myotis mystacinus), tõmmulendlane (Myotis brandtii), nattereri lendlane (Myotis nattereri), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Eesti kliima tingib talvituspaikade olulisuse. Eesti suurimad nahkhiirte talvituspaigad on Piusa liivakivi koopad Lõuna- Eestis, Ülgase fosforiidikaevanduse käigud ning Imperaator Peeter Suure merekindluse maarinde positsioonide käigud Tallinna ümbruses. Laagri püsielupaik asub maarinde positsiooni nr 6 maa-alustes tunnelites, mille kogupikkus on ligi 3 km. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on anda ülevaade Laagri püsielupaigas süsteemis nr 1 talvituvate nahkhiirte arvukusest ja liigilisest koosseisust ning võrrelda 2007/2008 ning 2008/2009 talvitushooaega.
annaabi.ee 
