(Raudsep jt, 1993) Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete e oboliidsete brahhiopoodide (Ungula, Schmidtites) jt karbipoolmete ja detriidi kuhjumit kvartsliivas. Fosforirikkad on lukuta käsijalgsete kodade poolmed ja nende tükid (joonis 1). Setend on karbipoolmete tumedast värvusest tingitult kohati tumehall ning meenutab konglomeraati (nn ooboluskonglomeraat) (joonis 1). (www.ut.ee) Pärast rikastamist on fosforiidimaak lähteaineks fosforväetistele, nagu fosforiidijahu, superfosfaat ja granuleeritud superfosfaat. Peale selle toodeti superfosfaadi tootmisjääkidest „valget tahma” kummitööstusele ning naatriumsilikofluoriidi taimekahjurite tõrjeks. (Lauringson, Reier, 1981) 1. MIS ON FOSFORIIT? Fosforiit ehk oobolusliivakivi mineraalne koostis on suhteliselt vaene: kaks põhilist komponenti on kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat (täpsemalt fluorokarbonaatapatiit). Viimastest koosnevad
Põlevkivi Elektri tootmine Mineraalvesi Joomine Lubjakivi, Ehitusmaterjal dolomiit Ravimiseks Ravimuda Keraamika, ehitus Savi Põlumaade Turvas väetamine, Kütteks Fosforiit Fosforiidijahu Liiv, kruus ehitusmaterjal 1. Miks ei paljandu Eestis aluskorra kristalsed kivimid? 2. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini? 3. Tuntumad devoni liivakivipaljandid Eestis. 4. Miks on pinnakate oluline? Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5. Miks on rändrahne Põhja Eestis rohkem kui Lõuna Eestis? 6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8
(MgO, Fe203) olla üle lubatud piiri. Ajalugu 1861. aastal fosforiidi teaduslik uurimine, Tartu Ülikooli professor Carl Schmidt juhtis tähelepanu oobolusfosforiidile 1920. aastal asutati AS "Eesti Vosvoriit" , Tallinna lähedal Iru küla juures. 1922. aastal hinnang kui fosforiidimaagile, mida tasub toota. 1924. aastal piiritleti Ülgase maardla (esimene kaevandus ja rikastusvabrik (50 töölist kuni 10 000t kuivrikastatud fosforiiti aastas). Fosforiidijahu tootmine. See oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Mujal maailmas veel Siber, Kaljumäed. 1938. aastani töötas Ülgase kaevandus ja rikastusvabrik 1940. aastal uus kaevandus Maardu mõisas 1954. aastal Maardu karjäär avati, allmaakaevandus suleti 1991. aastani, kui Eestis lõpetati fosforiidi kaevandamine. Ülgas(t)el kaevandati käsitsi, kamberkaevandamise tehnoloogiaga. Click to edit Master text styles
Fosforiit Tekkinud Kambriumi ajastu lõpus ja Ordoviitsiumi alguses- Pakerordi lademe Kallavere kihistu. Mineraalses koostises kaks komponenti - kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. 4 maardlat: TSITRE, TOOLSE, ASERI ja RAKVERE. Kaevandatud Maardus (lõpetati 1991), teisi pole olnud võimalik evitada erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Kasutamine: Maardu fosforiidist valmistati väheväärtuslikku fosforiidijahu või lisati Koolast toodud superfosfaadile. Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud kaks probleemi: · raskused maardlate kompleksel kasutamisel. · hüdrogeoloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemisele . Muda Pärast jääaegsetes veekogudes (järvedes, merelahtedes) lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad: · mageveejärvede muda e. sapropeel (järvemuda):
o ilmastikust o mulla omadustest (Hu%) Fosforväetised Fosfor on üks tähtsamaid elemente, mida taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks. Erinevalt nitraatidest on on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Fosfori looduslikud mineraalid aptiit, fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud. Jagatakse kas raskesti lahustuvateks (kondijahu, fosforiidijahu, pretsipitaat jt.), mis muutuvad osaliselt lahustuvateks happelises mullas või hästi lahustuvateks (superfosfaadid ja kompleksväetised-ammofoss, nitrofoska, karboammofoska jt.), mis happelises mullas võivad muutuda vähem lahustuvateks alumiinium- ja raudfosfaatide moodustumise tõttu. Esimeste puhul on mulla ja väetiste vastastikune toime kasulik ja seda saavutatakse peenpulbriliste väetiste segamisel mullaga. Teiste puhul tuleb eelistada paiklikku andmist ja granuleeritud väetist
kultuuride väetamiseks. Granuleeritult sobivad nad külvieelse väetisena. Nõrkades hapetes lahustuvad fosforväetised on pretsipitaat, defluoreeritud fosfaat, termofosfaat ning toomas- ja martäänjahu, taimed omastavad neid osaliselt, fosfor on neis kas CaHPO4H2O na või Ca4P2O9 na. Nõrkades hapetes lahustuvaid fosforväetisi kasutatakse põhiväetisena, suurim mõju on neil happelistel muldadel. Raskesti lahustuvates fosforväetised on näiteks kondijahu ja fosforiidijahu. Nendes väetistes on fosfor Ca3(PO4)2 na, mida enamik kultuurtaimi ei omasta. Raskesti lahustuvad fosforväetised on vähetõhusad, meid kasutatakse ainult tugevalt happelistel muldadel. Fosforisisalduse alusel jaotatakse fosforväetised madalaprotsendilisteks, kontsentreerituteks, ja kõrgeprotsendilisteks. Madalaprotsendilisteks peetakse neid väetisi milles on vähem kui 10% fosforit, kontsentreerituteks neid, milles on 11-26% fosforit ja kõrgeprotsendilisteks
kaaliumi, heinamaadel kaaliumi luksustarbimine. 18. Tähtsamate fosforväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära- tooraineks fosforiit , apatiidid ning fosforirikaste rauamaakide töötlemisel saadavad räbud. Jaotus vees lahustuvad ehk kergesti omastatavad liht (väävel) ja tupeltsuperfosfaat (väävlivaba); nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav pretsipitaat; nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad-fosforiidijahu. Kasutatakse põhiväetisena sügiskünni alla. Kadu tühine. 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära- põhineb õhulämmastiku sidumisel. Hapniku, süsiniku ja vesinikuga. Kasutatakse põhiväetisena vedelväetised tleb viia 10 cm sügavusele, pealtväetisena võimatu, vedelad odavamad. Mullas ammooniumioon seotakse mulla neelava kompleksi poolt kus taimed kasutavad või nitrifitseeruvad. Aeglaselt toimiv väetis
poolsaarel. Eesti põhjarannikul leiduv oobulusliivakivi on madala fosforisisaldusega. Suuremad varud (Toolse – Rakvere – Kabala) asuvad aga sügaval ja nende kaevandamine on seotud paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus • Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised – liht- ja topeltsuperfosfaat. • Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav – pretsipitaat (Eestis ei kasutata •Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad – fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Taimed jagatakse vastavalt superfosfaadi kasutamisele: •Head kasutajad (üle 20% muda viidud fosforist) on rühvelkultuurid ja tatar. • Keskmised kasutajad (11…20%) on kaer, oder, hernes, uba. •Halvad kasutajad (alla 11%) on lina ja mais. Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse
* 1840. a. Inglismaal (NH2)SO4 10 II VÄETISED * 1843. a. Inglismaal esimene tööstuslik väetis superfosfaat. * 1861. a. Saksamaal kaaliumväetised. * 20. saj. algul avastati õhulämmastiku sidumise võimalus hapnikuga Ca(NO3)2 Norra salpeeter süsinikuga CaCN2 vesinikuga NH3 * 1910. a. esimene tehas NH3 tootmiseks. Eestis * 1922. a. Maardus fosforiidijahu * 1929. a. Maardus segafosfaat * 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat * 1969. a. Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas * 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat Väetiste koguste väljendamisviisid: 1) Füüsilistes kogustes (kg; t) Nt. karbamiid 5.0 t kaaliumkloriid 3.0 t superfosfaat 2.0 t 2) Tingväetistena (kg; t). Väljendatakse standardühikutes. N ammooniumsulfaat 20,5% N Nt
1840. a. Inglismaal (NH4)NO3 1843. a. Inglismaal esimene tööstuslik mineraalväetis – superfosfaat 1861. a. Saksamaal kaaliumväetised XX sajandi alguses avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: • Hapnikuga – Ca(NO3)2 – Norra salpeeter • Süsinikuga – CaCN2 – Kaltsium tsüaanamiid • Vesinikuga – NH3 – Ammoniaak • Valitsev tehnoloogia tänase päevani • 1910. a. Esimene tehas NH3 tootmiseks Väetiste tootmise ajalugu Eestis • 1922. a. Maardus fosforiidijahu • 1929. a. Maardus segafosfaat • 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat • 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat • 1969. a. Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas – AS Nitrofert Väetiskoguste väljendamise viisid: • Füüsilistes kogustes – Kg, t, g, Mg • Tingväetisena – Ammooniumsulfaat (20,5% N) – Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena
- 1843a. Inglismaal esimene tööstuslik väetis Superfosfaat (fosforiidist ja apatiidist Liebegi teooria alusel). - 1861a. kaaliumväetised Saksamaal. - 20saj. algul avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: hapnikuga Ca(NO3)2 Norra salpeeter. süsinikuga CaCN2 (mürgine). vesinikuga NH2 al. 97`98`. - 1910a. esimene tehas NH2 ammoniaagi tootmiseks. EESTIS - 1922a. Maardu fosforiidijahu. - 1929a. Maardus segafosfaat. - 1956a. pulbriline lihtsuperfosfaat Maardus. - 1971a. granuleeritud lihtsuperfosfaat Maardus. - 1969a. Kohtla-Järve lämmastikväetiste tehas. Agrokeemia kui rakendusteaduse ülesanded: Väetamises ei tohi näha ainult saakide suurendamise ülesannet, tuleb tunnistada ka üleväetamise mõju, mis avaldab mõju nii saagile kui ka keskkonnale. Väiksem kogus on taimedele efektiivsem.
poolsaarel. Eesti põhjarannikul leiduv oobulusliivakivi on madala fosforisisaldusega. Suuremad varud asuvad aga sügaval ja nende kaevand. on seotud paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus · Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised liht- ja topeltsuperfosfaat. · Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav pretsipitaat (Eestis ei kasutata) · Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse mullakihti 2...3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele neeldumisele on kadu mullast tühine (0,5...2 kg/ha). 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära
Märkimisväärsed on fosforiitide varud ka Eestis, kus on 1...2% kogu maailma varudest. Eesti fosforiitide fosfori sisaldus 2...3 korda madalam paljude teiste leiukohtade omast. Fosforväetised jaotatakse 3 gruppi: 1. vees lahustuvad ehk kergesti omastatavad fosforväetised. Siia kuuluvad liht- ja topeltsuperfosfaat. 2. nõrkades hapetes lahustuvad ehk omastatavad fosforväetised (Eestis ei kasutata). 3. nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad fosforväetised — nt fosforiidijahu, kondijahu. Neid enam ei kasutata, kuna on madala efektiivsusega. Kõige enam kasutatavamaks fosforväetiseks on superfosfaat. Ta sobib kõikide kultuuride väetamiseks. Fosforväetiste kasutamisel tuleb lähtuda mulla fosforivarudest ja kultuuri vajadusest. Kultuuride fosforivajaduse hindamisel tuleb aga arvestada, et fosfor suurendab taimede seisu-, põua- ja haiguskindlust ning lühendab kasvuperioodi pikkust.
annaabi.ee 
