FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest
FOSFOR - P (kr.k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2
Viimase segas ta liiva ja söega ningkuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element, mille järjenumber on 15 ning massiarv on 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse (sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena) vormina: valge, punane ja must fosfor. Tuntumad on valge ja punane. Valge fosfor Punane fosfor Valem P4 Pn (polümeer) Füüsikalisi omadusi valge vahataoline aine, vees tumepunane tahke aine, ei ei lahustu, lahustub hästi lahustu vees ega orgaanilistes mõnedes orgaanilistes ainetes lahustites
Tartu Kivilinna Gümnaasium REFERAAT Fosfor (Phosphorus) Tartu 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 Avastamine ............................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused ...................................................
Keemik Henning Brand Hamburgist püüdis valmistada "filosoofilist kivi" uriinist. Sel eesmärgil aurutas ta kokku suure hulga uriini ja kuumutas õhu juurdepääsuta pärast aurutamist saadud siirupitaolist jääki, segas liiva ja puusöega. Brand sai tulemuseks ebatavaliste omadustega aine, mis helendas pimedas. Keeva vette visatud tükk eraldas aurusid, mis põlesid õhus tiheda valge suitsu eraldumisega, mis vees lahustamisel moodustas happe. 1680.a. sai Inglismaal fosforit Boyle. 1743.a. leidis keemik A. Marggraff fosfori saamise täiuslikuma meetodi ja avaldas oma andmed avalikult. Fosfor võib esineda mitmes vormis. Valge fosfor on tahke kristalne aine. Keemiliselt puhtad valge fosfori kristallid on täiesti värvusetud, läbipaistvad ja murravad hästi valguskiiri. Valguse käes lähevad nad kiiresti kollaseks ja kaotavad läbipaistvuse. Seepärast on fosfor normaaltingimustes väliselt väga
Fosfor P mittemetall Aatomnumber: 15 Aatommass: 30,97376 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 · Elektronskeem: +15|2)8)5) · Elektronite arv: 15 · Neutronite arv: 16 · Prootonite arv: 15 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, -II...0...II, III...V · Kristalli struktuur: monokliinne Fosfor võib e sine da mit m it me s vor mis. Va lge fosfor on tahke krist a lne a ine . Kee milise lt puhta d va lge fosfori krist kristaa llid on tä ie st i vär vuse tud, lä bipa ist va d ja mur ra vad hä st i va lgusk iiri. Va lguse käe s lä he va d nad k iire st i kolla sek se k s ja kaota kaotavad vad lä bipa ist vuse . Se e epä pä ra st on fosfor
11. A klass Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................................... 3 Füüsikalised omadused ....................................................................................................................................... 3 Valge fosfor ........................................................................................................................................................... 3 Punane fosfor ...................................................................................................................................................... 4 Must fosfor .........................................................................................................................................................
LÄMMASTIK JA FOSFOR KÄTLIN TALUR 10.KL ÜLDISELOOMUSTUS v Lämmastin ja fosfor kuuluvad peroodilisustabelis VA rühma elementide hulka. v Väliskihil 5 elektroni v Saavad nii liita kui loovutada elektrone v Ühendites hapniku jt elektronegatiivsemate elementidega on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a- v Ühendites metalliliste või endast vähem elektronegatiivsete mittemetalliliste elementidega (nt vesinikuga) on neil negatiivne o-a. v Lämmastiku kõige iseloomulikumad o-a ühendites on III(nt NH3) ja (nt HNO3
FOSFOR Marek Paas Vastsellina Gümnaasium ÜLDINE Fosforit looduses puhtal kujul ei esine Fosfor on väga levinud erinevates ühendites Tänapäeval tuntakse enam kui 200 fosforit sisaldavat mineraali Ligikaudu pool Maal olevast fosforist on Aafrikas Eestis fosforivarud jäävad 350 miljoni tonnini Vanemast kirjandusest võib leida elementide sisalduse kohta sellise võrdluse: inimkehas sisalduvast rauast võiks teha paraja raudnaela, fosforist piisaks kolmele tuhandele tikutoosile. FOSFORI ALLOTROOPID Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS · VA rühma tuntuimad ja tähtsamad elemendid on LÄMMASTIK ja FOSFOR · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. · Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) · Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste III. LIHTAINED · LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. · LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. · Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. · Vees peaaegu ei lahustugi.
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS • VA rühma tuntumad ja tähtsamad elemendid LÄMMASTIK ja FOSFOR • Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. • Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) • Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste –III. LIHTAINED • LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. • LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. • Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. • Vees peaaegu et ei lahustugi.
b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodustuvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape): Cl2+H2O=HCl+HClO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lahunemisel eralduv monohapnik HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega
Halogeenid - VIIA rühma elemendid fluor, kloor, broom, jood, astaat. Osoon ehk trihapnik(O3) - sinakas, mürgine, terava lõhnaga gaas, laguneb. Kasut. joogivee desinfitseerimiseks. Berthollet - sool KclO3 ehk kaaluimkloraat, plahvatusohtlik, lõhkeainete või süütesegude tugev oksüdeerija, üks põhiline osa tikupeadel. Ortofosforhape(H3PO4) - valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Amoniaakhüdraat - ammoniaagi esinemisvorm vesilahuses(NH3*H2O),tekib ammoniaagi seostumisel vesiniksideme abil vee molekuliga. Eksikaator - hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine(H2SO4), anuma keskele asuvale restile asetatakse kausike kuivatatava ainega. Halogeniidid - halogeenide ühendid o-a I. Rombiline väävel-kristallid on rombikujulised, esineb enamasti peenekristalse pulbrina(väävliõiena),kuid eritingimustel on võimalik suuremaid
2KMnO +16HCl(konts) 5Cl + 2MnCl +2KCl + 8HO · Tööstuses saadakse sulatud naatriumkloriidid või NaCl vesilahuse elektrolüüsil. Halogeniidid on halogeenide ühedid o.-a. I. Vesinikhalogeniidid on terava lõhnaga ning mürgised. Gaaslise vesinikkloriidi saamiseks kasutatakse keedusoola ja kontsentreeritud väävelhappe vahelist reaktsiooni. Vesinikhalogeniidid lahustuvad vees andes vasinikhalogeniidhapped, tuntuim HCl. HCl + HO HO + Cl Vesinikfluoriidhape on nõrk hape, sest molekulid seostuvad omavahel tugevate vesiniksidemetega. Aktiivsete metallide halogeniidides esineb iooniline side. Need on kõrge sulamistemp. Enamik neist lahustub vees hästi. Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad reas ülevalt-alla, seega vastupidises suunas lihtainete oksüdeerivate omasduste tugevnemisele. Halogeenide aatomid saavad elektrone mitte ainult liita vaid ka loovutada. Kloorvesi: Cl + HO HCl + HClO HClO HCl + O
Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga. O-a (siin ja edaspidi oksüdatsiooni aste) I..-I. Molekulaarne aine(H2), hästi väikese tihedusega, seetõttu ka kerge, lõhnatu, värvitu gaas, vähe lahustub vees, hästi madal keemistemperatuur. Molekulidevahelised jõud nõrgad. Peaaegu alati redutseerija (o-a I), aktiivsete metallide reageerides tekib aga hüdriid (o-a -I) 2Li + H2= 2LiH. Hüdriid on väga tugevad redutseerijad. Kasutatakse raketikütuse segudes,
kaaslasel JO-l Väävel sulab 150 -1550 C voolavus kasvab, muutub järjest tumedamaks. 155 0C juures muutub praktiliselt tahkeks , sest lahtised väävli aatomid haakuvad Umbes 2000 C juures muutub voolavaks vedelikuks Väävliaurudes on S8 , S6, S4, S2 molekulid. Fosfor, Valge fosfor P4 kuubline kõige tavalisem fosfori Valge või kollakas vahataoline aine vorm, -vorm Kuiv valge fosfor roheka varjundiga 4-aatomiline molekul ,helendub pimedas, P4 molekulid moodustavad kristalli ei juhi elektrit
· Kasutamine: Alumiiniumist valmistatakse kõiksugu tarbeesemeid, kerge hea töötlemis omadustega metallina on ta hinnatud materjal ehituses. Tina kasutatakse tinatatud plekkist konservkarpide valmistamisel. Pliid kasutatakse autoakude(pliiakude) valmistamisel. Veel kasutatakse pliid näiteks elektrikaablite kaitsetorude valmistamisel. Pliid kasutakse tuumakiirgust takistavate kaitseekraanide valmistamisel(näiteks tuumaelektrijaamades) · Ühendid: Alumiinium oksiid Al O rhk korund. Peeneteraline korund ehk smirgel on kasutuses lihvimispulbri, puhastuspastade jms koostises. Läbipaistvad suured korundi kristallid on vääriskivid. Neis on lisandeid seega on nad värvilised. Punane korund =rubiin, sinine/kollane korund=safiir. Alumiinium hüdroksiid Al(OH) tegelikult polümeerne keeruka struktuuriga muutuva koostisega aine, mida väljendab tinglik valem Al O x nH O Alumiiniumi soolad
CaO + H2O Ca(OH)2. Amfoteerse ühendina võib vaadata nt AlH3, mis reaktsiooni teistest partneritest olenevalt on kas el-paari doonoriks (aluseline ühend) või aktseptor (happeline ühend): 1. AlH3+3BH2=Al[BH4]3aluseline ja 2. KH+AlH3=K[AlH4]happeline Amfoteersed ühendid võivad reageerida nii happeliste kui aluseliste ühenditega ZnO + HCl ZnCl2 + H2O alus 2NaOH + ZnO + H2O Na2[Zn(OH)4] hape Seega esineb amfoteerne ühend alusena kui tema koostises olev elektropositiivsem element moodustab soola katioonina Xn+; happena kui elektropositiivsem element on kompleksimoodustajaks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. Lihtsaim võimalikum aatom. Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused
elektrolüüsitakse. · Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. Tema sulamid seevastu on sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendust lennukitööstuses ja ka autode juures. · Magneesium põleb õhu käes energiliselt, kõrvuti hapnikuga toimuvad reaktsioonid ka lämmastiku ja CO2-ga. Põlevat magneesiumi ei tohi kustutada veega või süsihappegaasi kustutiga. Kaltsium, baarium : · Kaltsiumit, strontsiumit ja baariumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides: 3BaO(s) + 2Al(s) Al2O3(s) + 3Ba(s) 14. Kirjeldage IIA rühma metallide reageerimist vee ja hapnikuga. Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid. · Leelismuldmetallid reageerivad hapniku ja veega intensiivsemalt rühmas allapoole liikudes. Be, Mg, Ca ja Sr pinnale tekib õhu käes kaitsev oksiidikiht, Ba korral seda ei teki ja Ba võib niiskes õhus süttida. · Kõik 2
CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik
Omadused · Moodustavad vesikikhalogeniite H Hal · Terava lõhnaga · Mürgised gaasid, kõige mürgisem on HF · 2 NaCl + H2SO4(konts) 2 HCl + Na2SO4 · Eralduv gaasiline HCl on õhust raskem gaas, mida kogutakse solindrisse või kolbi. · Vesinikhalogeniidid lahustuvad hästi vees, andes vesinikhalogeniidhapped · Soolhape sisaldab vesinikkloriidi maksimaalselt 40% · Kontsentreeritud soolhape susiseb( suitseb ) õhu käes. · Soolhape on tugev hape, polaarsed molekulid on lahuses täielikult dissotseerinud ioonideks. HCl + H2O H3O - + Cl - · Vesinik bromiik ja vesinik jodiidhaped on tugevad happed · Vesinik flouriidhapped on aga nõrk hape · Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained · Neid kasutatakse argielus, NaCl ehk keedusool on üks tähtsamaid keemiatööstuse tooraineid, lahustub vees hästi ja ei esine märgatavat soojusefekti. · Lahustuvus vees on väga väike
alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid (Fe2O3; Fe3O4), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O).
2CH4 + O2 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O Ca(OH)2 + 2H2 Omadused: · Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem · Molekul kaheaatomiline: H2 · Parim gaasiline soojusjuht · Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga "liikuv" kõrgemal temp-l läbib ka metalle · Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) · Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav 1 Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp
Vesinik jaotab pingerea kaheks osaks: need elemendid, mis asuvad vesinikust vasakul ja need, mis asuvad vesinikust paremal. Metallide pingerida kasutatakse ainult nende reaktsioonide puhul, mis kulgevad vesilahustes. Hapnikuga reageerivad kõik metallid, peale hõbeda, kulla ja plaatina. Kõik metallid reageerivad halogeenidega. Kõige energilisemalt reageerivad leelismetallid, kõige aeglasemalt väärismetallid. Metallide pingerea esimesed elemendid( leelismetallid, kaltsium ja baarium) tõrjuvad külmast veest vesiniku välja ning moodustavad leelise. Pingerea järgmised elemendid kuni rauani reageerivad veeauruga, tõrjudes vesiniku veest välja moodustades oksiide. Ülejäänud metallid veega ei reageeri. Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad reageerides lahjendatud hapetega ja tõrjudes nendest vesiniku välja. Vesinikust paremal asuvad metallid on sellest nõrgemad redutseerijad ega tõrju hapetest vesinikku välja.
Raua päevane soovitus on 915 mg, 10 mg rauda sisaldub näiteks: * 50 g hautatud maksas, * 55 g nisukliides, * 90 g läätsedes, * 125 g verivorstis, * 400 g hautatud veiselihas. Kaltsium Kaltsium tagab organismi terved luud, hambad, lihased ja närvid. Luuhõrenemine e. osteoporoos on seotud kaltsiumi ainevahetusega. struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, · kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, · lihaste normaalse töö tagamiseks, · vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, · vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, · neerude normaalseks funktsioneerimiseks, · kesknärvisüsteemi, lihaste ärrituvuse normaliseerimiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks, · raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides,
· seedeelundite haiguste korral. Ka pikaajaline raua ületarbimine, peamiselt toidulisandite näol, võib olla organismile kahjulik. Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toiduained nagu maks, taine veise- ja sealiha, aga ka täisteratooted. Rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene. Raua päevane soovitus on 915 mg, 10 mg rauda sisaldub näiteks: * 50 g hautatud maksas, * 55 g nisukliides, * 90 g läätsedes, * 125 g verivorstis, * 400 g hautatud veiselihas. 2. Kaltsium Kaltsium tagab organismi terved luud, hambad, lihased ja närvid. Luuhõrenemine e. osteoporoos on seotud kaltsiumi ainevahetusega. Vajalik: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, · kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, · lihaste normaalse töö tagamiseks, · vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks,
Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS 1)Arvuta aine massi % väärtus. Aine massi % arvutamine. 2)Sõnastada mõisted ja tuua näiteid. Oksiid Aluseline oksiid Happeline oksiid Amfoteerne oksiid Hape(d) Alus Hüdroksiid Leelis Sool(ad) 2)Jaotused Aluse jaotus Vees lahustuvad vees mitte lahusuvad NaOH, KOH MgOH, CuOH 3)Hapete jaotus hapniku sisalduse järgi Osisaldavad Omittesisaldavad H2SO4 HCl Page 2 5)Hapete jaotus tugevuse järgi
Tahkete lämmastikväetiste kasutamisel tileb arvestada: · Ammoonium seotakse mulla neelavas kompleksis, kus taimed seda kasutavad ja ammooniumlämmastik nitrifitseerub. · N-väetis põllukultuuridel suurendab saaki ja parandab saagi kvaliteeti. Lämmastikuga üleväetamine halvendab saagi kvaliteeti. · N-väetised on meie tingimustes kõige efektiivsemad, sest siin on lämmastikuvaesed mullad. FOSFORVÄETISED Fosforväetiste looduslikeks tooraineteks on fosforiit ja apatiit. Suurimad fosforiidivarud: Aafrika, Põhja-Aafrikas, Koola ps. (Venemaa), Maardu, Põhja-Eesti, Toolse, Rakvere, Kabala.. Fosforväetised jagatakse vees lahustuvuse alusel: · Vees lahustuvad ja taimede poolt hästi omastatavad P-väetised. Nt. lihtsuperfosfaat, topeltsuperfosfaat. · Vees lahustumatud, kukd nõrkades hapetes lahustuvad e. omastatavad. Nt. pretsipitaat. · Raskesti omastatavad e. nõrkades hapetes vähe lahustuvad. Nt.
"tsitraatlahustuvaks"): sisaldusega 92-99%. mis sisaldab savimineraale (CaO·MgO·Fe 2O3·Al2O3 etc.) 1)töötlemine hapetega, st. superfosfaatide valmistamine Kompleksväetised Kustutamata lubi (quicklime) - CaO, lubjakivi 2)fluorapatiitide fluorärastamine kuumutamise teel Ammoniaak, väävelhape, fosforhape ja vesi pihustatakse põletusprodukt 1400 -1500 ° C juures koos räniga söödafosfaatide vastavates proportsioonides torureaktorisse, kuhu Magnesiaalne lubi - CaO · MgO (dolomiidi tootmine juhitakse ka fosfaadimaak. Sealt läheb auru ja väetise põletusprodukt, mis sisaldab 35-45% CaO and 10-25%
Elus organismides toimuva valgusünteesi käigus sulfaadid redutseeruvad. Kui organismide jäätmed kõdunevad õhu juurdepääsuta moodustub protsessi käigus divesiniksulfiid. Õhuga kokkupuutel oksüdeerub H 2 S väävelhappeks ja sulfaatideks Looduses toimub pidevalt väävli ja selle ühendite muundumine protsess on tasakaalus seega toimub looduses väävli ringkäik Happevihmad on H 2 SO4 Mineraalväetised Taimed vajavad kasvamiseks ja arenemiseks mitmeid toiteelemente: lämmastikku, fosforit, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, väävlit. Nimetatud toiteelemente vajavad taimed suurtes kogustes mistõttu nimetatakse neid makroelementideks. Väikestes kogustes vajavad taimed veel rauda mangaani boori molübdeeni(Mo) vaske, tsinki ja koobaltit neid elemente nimetatakse mikroelementideks. Väetisi milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena nimetatakse mineraalväetisteks.mineraal väetiste hulka loetakse ka orgaaniline ühend uurea
rõhul: N2 + 3H2 2NH3 Õhus leidub praktiliselt piiramatult lämmastikku vabal kujul, kuid lämmastiku molekulid on passiivsed, mistõttu tema ühendeid oli väga raske saada. Lämmastikuühendeid kasutati palju põllumajadanduses väetistena, sõjanduses ja kaevandustes lõhkeainetena, tehnikas ja olmes paljude kemikaalide ja materjalide tootmiseks. Ammoniaagi saamismeetodi väljatöötamine lahendas lämmastiku sidumise probleemi. Ammoniaagi molekul on kolmnurkse püramiidi kujuline ning tugevalt polaarne. Vees lahustumisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad ning tekib ammoniaakhüdraat. Selles on ammoniaagi ja vee molekulid seotud vesiniksidemetega. Ammoniaakhüdraat on ebapüsiv ja laguneb kergesti tagasi gaasiliseks ammoniaagiks ja veeks. Sel põhjusel on ammoniaagi vesilahustel iseloomulik ammoniaagi terav lõhn. NH3 + H2O NH3*H2O Ammoniaagi vees lahustumisel tekkinud ammoniaakhüdraat värvub aluselise keskkonna tõttu indikaatori
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered,
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
