suhkrute lagunemine, mille tagajärjel eraldub piimhape Amooniumiioon(NH4) Tekib valkude lagunemisel NH3 -> NH4, viiakse läbi neerude rakust välja Karbonaatioonid- viivad kudedest CO2 välja Fosfaatioonid DNA, RNA, nukleiinhapete koostises, fosfolipiididest Karbonaat + fosfaatioonid -> tagavad vere konstantse Ph, milleks on 7,4
mullast ja on fotosünteesi toimumiseks üks olulisi komponente. Vee lõhustumiseks on samuti vaja päikeseenergiat. Vee molekul lõhustub hapnikuks ja vesinikioonideks. Moodustunud hapnik väljub lehest läbi õhulõhede ja seda kasutavad hingamiseks teised taimed ja loomad ning ka seesama taim ise. 2H20 = 4H+ + O2 Valgusstaadiumis moodustub reduktiivjõud NADPH+H+, mis on vajalik pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas). Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Järgnevateks reaktsioonideks pole enam valgust vaja. Siin kasutatakse salvestatud ATP-d ja vesinikioone CO2 sidumiseks ja biokeemiliseks muundamiseks. CO2 tuleb õhulõhede kaudu õhust ja see seotakse 5 süsinikuga ühenditele. Selle tulemusena moodustub 6 süsinikuga ühend, mis on aga ebapüsiv ja laguneb 2-ka 3 süsinikuga ühendiks. Neid ühendeid kasutataksegi glükoosimolekulide sünteesiks
- ei imendu organismis - c-vitamiini söömine aitab siduda rauda Tsink: - vähesus põhjustab seemnerakkude arengu häireid - maksas, munas, lihas - osaleb aju töös · taimetoitluse puhul on häiritud aminohapete, vitamiinide D ja B1;B12 ning tsingi omandamine · anioonid on: OH, HCO3, CO3, H2PO4, HPO4, Cl, I - pärit soolade ja hapete lagunemiselt - OH-rühmad osalevad sisekeskkonna stabiilsuse säilitamisel - Karbonaat-ja fosfaatioonid tagavad ka vere ph säilimise, leidub ka luude koostises - Fosfaatrühmasid leidub nukleiinhapetes ja rakumembraanides - Kloriidioonid osalevad närviimpulsside tasakaalustamises - Ioodi leidub kilpnäärmes türosiinis, mõjutab närvisüsteemi stabiilsust ja kasvu. - Ioodi puudusel tekib struuma-see on silmaga nähtav haigus, silmade all kotid ja kael paistes Orgaanilised ained: · Organismide poolt toodetud orgaanilised molekulid on biomolekulid,
CO2 ja vesi. CO2 difundeerub tubulaar rakku kus sünteesitakse uuesti vesinik ioon ja bikarbonaatioon. • Vesinik ioonid liiguvad tagasi neerutorusse ning bikarbonaat ioon transporditakse tubulaar rakust välja kloriidi vahetusega. Bikarbonaadi tagasiimendumine Guyton and Hall Textbook of Medical Physiology (Guyton Physiology) Fosfaadi väljutamine • Neerud eritavad mitte-lenduvaid happeid et hoida plasma pH-d normaalsel tasemel. • Fosfaatioonid seovad endaga vesinikioone • Tekib nõrk hape (dissotseerub vähe) • Fosfaatioone eritatakse neerudega ning nad on oulised vesinikioonide puhvriks • Fosfaadi sekretsiooni reguleerib kõrvalkilpnäärme hormoon–inhibeerides fosfaadi tagasiimendumist ning suurendades väljutamist. AmmooniumI väljutamine •• NH4+ genereeritakse glutamiinist proksimaalses torus. • Esmalt glutamiin deamineeritakse ja tekib glutamaat ja
· Ca-ioonid: annavad luudele tugevuse; Ca aatomeid on rohkesti luukoe koostises · NH4-ioonid:Valkude · Mg-ioonid:vajalik klorofüüli koostises · Fe-ioonid:hemoglobiini koostises 3) Anioonid organismides · Karbonaatioonid:nende kujul kandub CO2 kehast välja; · I-ioonid: vajalik kilpnäärme hormooninde sünteesiks · Fosfaatioonid: nukleiinhappete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad
Ø Seda omastavad peaaegu kõik organismid. Fosfor keskkonnas Ø Looduses seineb fosforimineraalid, fosforiit ja apatiit. Ø Osa fosforhappe soolad lahustavad vees hästi. Ø Seda leidub nii veest,mullast kui ka õhust. Ököloogiline tähtsus Ø Fosfor on ioonsel kujul oluliseks toitaineks taimdele ja loomadele. Ø Fosfaatioone esineb fosfor organismides rasvades,nukleliinhapetes ja fosforüülitud süsivesikutes. Ø Fosfaatioonid jõuavad mulda tagasi, orgaanilise aine lagunemisel. Ø Veeorganismidele on fosfor piiravaks toitainks. Ø Fosfor ei sisene atmosfääri ,vaid jääb peamiselt maapinnale ja on mineraalseteks osadeks mullas ja kivides. Ø Kaevantatud fosfor läheb väetise tootmiseks ja lahjendatud fosforhapet kasutatakse karastusjookides. Ø Üleliigne fosfaatide sialdus võib viia selleni,et kalad hakkavad surema kuna
(Nt kaetakse metallesemed hõbeda- või kullakihiga) Põhimetall korrosiooni eest kaitstud vaid siis, kui kattekiht vigastamata. - Metalli katmine aktiivsema metalliga. (Nt tsink või kroom mootorratastel jne) Erinevalt vähemaktiivse metalliga katmisest kaitseb aktiivsema metalliga kattes kate metalli ka siis, kui ta on vigastatud. - Korrosiooni inhibiitori kasutamine. Inhibiitorid on negatiivsed katalüsaatorid. Nad aeglustavad reaktsiooni. Tuntuimad inhibiitorid fosfaatioonid ja urotropiin. 7. Mida näitab reaktsiooni saagise protsent? Saagise protsent näitab saaduse tegeliku hulga ja reaktsioonvõrrandi alusel arvutatud teoreetilise hulga suhet. Seda on võimalik arvutada nii aine hulga (moolide), massi kui ruumala kaudu. NT: 100% - m(saadus arvutuslikult) P(saagis) - m(saadus tegelikult) Töövihikust lehekülje 27 üleval osas leiab selle kohta täpsemat selgitust. 8. Miks on keemiliste reaktsioonide saagis enamasti märgatavalt väiksem, kui
Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? – Vesi, soolad, happed, alused. Katioonid ja anioonid. Eluta looduse ained. Katioonid: K – Na – ioonid, Ca, NH4, Mg, Fe. Anioonid: Karbonaatioonid, fosfaatioonid, joodiioonid. • Makro: C, H, O, N, P, S • Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl • Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgnaailisi aineid leidub organismides? – Elusa looduse ained. C – ühendid (v.a. süsihappegaas). Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Monosahhariidid ehk lihtsuhrkud: riboos ja desoksüriboos. Nukleiinhape (RNA), desoksüribonukleiinhape (DNA). Kuuesüsinikuline glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur.
Vee lõhustumiseks on samuti vaja päikeseenergiat. Vee molekul lõhustub hapnikuks ja vesinikioonideks. Moodustunud hapnik väljub lehest läbi õhulõhede ja seda kasutavad hingamiseks teised taimed ja loomad ning ka seesama taim ise. Valgusstaadiumis moodustub reduktiivjõud NADPH+H+, mis on vajalik pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas). fotosüsteemid (klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega, vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. ● Fotosüsteem II – kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja
Tegemist on püsivate ühenditega, seda karedust pole võimalik vee keetmisel kõrvaldada. Vee pehmendamiseks kasutatakse spetsiaalseid kemikaale, ioonivahetust vm. Vees lahustunud ainete sisalduse väljendusviisid (%, mol/l, mol/dm3 , mg/l, µg/l, ppm). Ruumala/maht: % Osa/parts per million: ppm Kontsentratsioon: mg/l, µg/l, mol/l. Lämmastiku- ja fosforiühendid vees, nende kontsentratsioonide väljendusviisid. Fosforiühendid vees: ortofosfaadid (fosfaatioonid), polüfosfaadid, fosfori sisaldavad orgaanilised ained. Lämmastikuühendid vees: ammooniumioonid (ammoniaak), nitraatioonid, nitritioonid, orgaaniline lämmastik. Väljendusviisid: NO3- = 31 mg/l; NO3- = 15 mg N/l; NO3-N= 76 mg/l. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas (nitrifikatsioon, denitrifikatsioon). Nitrifikatsioon: NH4 + + 2O2 NO3 - + 2H+ + H2O Denitrifikatsioon: 4NO3- +5{CH2O} + 4H+ 2N2 + 5CO2 + 7H2O Orgaanilised saasteained keskkonnas.
Mg-ioonid : klorofülli nukleiinhapete koostises. Fosfor P70 kg kohta koostises.Fe-ioonid: hemoglobiini umbes 780 g Rakumembraani ehituses, koostisesAnioonid organismidesKarbonaatioonid: nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. nende kujul kandub CO2 ATP koostises. Väävel S70 kg kohta umbes 140 g kehast välja. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Fosfaatioonid: DNA, RNA, ATP, ja fosfo- lipiidide Mesoelemendid:Naatrium Na70 kg kohta umbes koostises.Joodiioonid: kilpnäärmehormooni 100 g Kaalium K70 kg kohta umbes 140 g Kaalium koostisesKuidas inimene saab mineraalaineid? pH? peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi iseloomustab orgaanilist ainet?
Ta põhjustab kestva veresoonte ahenemise ja tõstab sellega vererõhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja põhjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasi- imendumise ja Na-le järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Happe-leelistasakaalu regulatsioon Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on ka mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp-produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Uriini pH võib kõikuda vahemikus 4,5-8,0. Vesinikioonide kontsentratsioon on proksimaalses torukeses veidi suurem kui plasmas, Henle lingus vastab plasma omale. Seega toimub uriini pH kujunemine neeru distaalses torukeses
Vee lõhustumiseks on samuti vaja päikeseenergiat. Vee molekul lõhustub hapnikuks ja vesinikioonideks. Moodustunud hapnik väljub lehest läbi õhulõhede ja seda kasutavad hingamiseks teised taimed ja loomad ning ka seesama taim ise. 2H20 = 4H+ + O2 Valgusstaadiumis moodustub reduktiivjõud NADPH+H+, mis on vajalik pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas) Vee fotolüüs vee lagundamine valguse toimel Elektrontranspordiahel moodustavad elektrone edasi kandvad valgud, ja transporditakse järgmisesse fotosüsteemi Calvini tsükkel seotakse CO2, vesinik saadakse NADPH2 lt ja energia ATP molekulidest (salvestatud valgusstaadiumis) Fotosünteesi pimedusstaadium Pole enam valgust vaja. Siin kasutatakse salvestatud ATP-d ja vesinikioone CO2 sidumiseks ja biokeemiliseks muundamiseks
Vee lõhustumiseks on samuti vaja päikeseenergiat. Vee molekul lõhustub hapnikuks ja vesinikioonideks. Moodustunud hapnik väljub lehest läbi õhulõhede ja seda kasutavad hingamiseks teised taimed ja loomad ning ka seesama taim ise. 2H20 = 4H+ + O2 Valgusstaadiumis moodustub reduktiivjõud NADPH+H+, mis on vajalik pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas) Vee fotolüüs vee lagundamine valguse toimel Elektrontranspordiahel moodustavad elektrone edasi kandvad valgud, ja transporditakse järgmisesse fotosüsteemi Calvini tsükkel seotakse CO2, vesinik saadakse NADPH2 lt ja energia ATP molekulidest (salvestatud valgusstaadiumis) Fotosünteesi pimedusstaadium Pole enam valgust vaja. Siin kasutatakse salvestatud ATP-d ja vesinikioone CO2 sidumiseks ja biokeemiliseks muundamiseks
Oletatavasti toimus siis selline reaktsioon, sest lahus läks punaseks, mis on iseenesest tunnuslik värv [Fe(SCN)]2+ kompleksile: 2NH4SCN + H2SO4 2HSCN + (NH4)2SO4 HSCN + FeCl3 [Fe(SCN)]Cl2 + HCl 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO 3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4 + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4] · 6H2O + 6H2O Kollane värv tekkis, tõestusid fosfaatioonid. Komplekside püsivus 8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K 4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2? Kummaski lahuses ei olnud ei Fe2+ ega Fe3+ ioone, sest ei Fe4[Fe(CN)6]3 ega Fe3[Fe(CN)6]2 ioone ei tekkinud, väliseks tunnuseks oli see, et lahused ei muutnud vastavalt kompleksile ,,värvi". K 4[Fe(CN)6] ja
hemoglobiini koostisesse, mis seob hapniku ning transpordib seda organismis. Rauaühend heem annab verele punase värvuse. Rauda annavad meile maasikad, rosinad, peet, tailiha. Anioonid ehk negatiivselt laetud osakesed Karbonaatioonid (HCO3- ja CO32-) hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahutub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Seega viivad karbonaatioonid süsihappegaasi prganismist välja. Fosfaatioonid (H2PO4- ja HPO42-) kõigi nukleiinhapete (DNA, RNA, ATP) ja fosfolipiidide koostises. Sealhulgas kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Jood vajalik kilpnäärme hormooni moodustumiseks (türoksiin). Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suurem osa sooli omastatakse joogiveest. Keskkonna happsestu mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalne pH on 7
Kaltsiumioonid toimivad ka rea ensüümide aktivaatorina. Fosfor kuulub nukleotiidide, nukleiinhapete, fosfolipiidide ja paljude muude organismis esinevate ühendite koostisse. Koos kaltsiumiga on ta oluline luukoe ehituslik komponent. Nukleosiidtrifosfaatide (ATP, UTP, GTP) ja fosfokreatiini komponendina on fosforil tähelepanuväärne roll raku energeetikas. Fosforüülimise defosforüülimise teel reguleeritakse rea ensüümide aktiivsust. Negatiivse laenguga fosfaatioonid (PO43-) osalevad organismi ainevahetuse tulemusena tekkivate happeliste jääkproduktide neutraliseerimises. Kaaliumi, kloori ja naatriumi ioonidel on määrav tähtsus membraanipotentsiaali tekitamises. Membraanipotentsiaali olemasolu on rakkude normaalse talitluse põhilisi tingimusi. Kõik nimetatud ioonid omavad keskset rolli ka osmootse tasakaalu regulatsioonis, mõjutades seeläbi veebilanssi nii rakkude ja rakkudevälise ruumi kui ka organismi kui terviku tasandil. Kloori
orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O) Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises Fe3+ - hemoglobiini koostises Anioonid Kabonaatioonid (HCO3- ja CO32- ) hingamisel tekkinud CO2 lahustub raku tsütoplasmas Fosfaatioonid (H2PO4- ja HPO42- ) fosfolipiidide koostises (rakumembraanis) 3 I- - kilpnäärmehormoonides, joodi puudust nim. struumaks Orgaanilised ained organismis Põhilisteks organismide koostises olevateks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. (Biomolekulid) Biomolekulid organismides moodustuvad orgaanilised ühendid. Mõnikord käsitletakse nende all eraldi ka bioaktiivseid aineid. Põhilisteks bioaktiivseteks
veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk.Happeleelistasakaalu regulatsioon: Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Lisaks sellel osaleb H ioon ka hingamise regulatsiooni vere happeline keskkond stimuleerib hingamist. RAAS arteriaalse vererõhu regulatsioon. s.o. reniinangiotensiinaldosterooni süsteem
veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk.Happe-leelistasakaalu regulatsioon: Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp- produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Lisaks sellel osaleb H ioon ka hingamise regulatsiooni vere happeline keskkond stimuleerib hingamist. RAAS- arteriaalse vererõhu regulatsioon. s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni-
ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O) Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises Fe3+ - hemoglobiini koostises Anioonid Kabonaatioonid (HCO3- ja CO32- ) hingamisel tekkinud CO2 lahustub raku tsütoplasmas Fosfaatioonid (H2PO4- ja HPO42- ) fosfolipiidide koostises (rakumembraanis) I- - kilpnäärmehormoonides, joodi puudust nim. struumaks 2. Monohübriidne ristamine. Mendeli I ja II seadus Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Mendeli I seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses
Kaltsium (Ca) - lihaskontraktsiooni mehhanismis nii skeleti- südame kui silelihasrakus, samuti vere hüübimisel keerukas protsessis ning rea hormoonide toime tagamisel rakkudes. Kaltsiumioonid toimivad ka reaensüümide aktivaatorina Fosfor (P) - oluline luukoe ehituslik komponent. Nukleosiidfosfaatide ja fosfokreatiini komponendina on forforil tähelepanuväärne roll raku energeetikas. Fosforüülimise defosforüülimise teel reguleeritakse rea ensüümide aktiivsust. Negatiivse laenguga fosfaatioonid osalevad organismi ainevahetuse tulemusena tekkivate happeliste jääkproduktide neutraliseerimises. Kaalium, kloor ja naatrium (K,Cl, Na) - määrav tähtsus membraanipotesiaali tekitamises. Membraanipotensiaali olemasolu on rakkude normaalse talitlise põhilisi tingimusi. Kõik nimetatud ioonid omavad keskset rolli ka osmootse tasakaalu regulatsioonis, mõjutades seeläbi veebilanssi nii rakkude ja rakkudevälise ruumi kui ka organismi kui terviku tasandil
rasklahustuvad ühendid, mistõttu suureneb seebikulu. Vees esinevate karedust põhjustavate Ca ja Mg ioonide sisalduse vähendamist vees nim vee pehmendamiseks. Termilisel pehmendamisel (vee keetmisel) sadestuvad vähelahustuvad Ca ja Mg ühendid, mis sadestuvad ning on eraldatavad filtrimisel. Nüüdisajal kasut ulatuslikult ioniite (Na või H kationiiti), mis vahetavad ioone (Na+, H+) lahuses olevate Ca ja Mg ioonidega. Fosfaatpehmendusmenetlusel reageerivad fosfaatioonid Ca ja Mg ioonidega, andes rasklahustuvaid ühendeid. 20. IIIA rühma elemendid (B, Al): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Boor- kuulub vähelevinud elementide hulka, mis looduses lihtainena ei esin. Tähtsamaiks ühendiks looduses on booraks ja boorhape H3BO3, mis on ainus mineraalhape, mis esineb looduses puhta ainena. Maakoores levimuselt 37. Kohal, merevees üle kahe korra vähem. Boorhapet leidub mõnede mineraalveeallikate vees.
samuti vere hüübimise keerukas protsessis ning rea hormoonide toime tagamisel rakkudes. Kaltsiumioonid toimivad ka rea ensüümide aktivaatorina. Fosfor (P) – oluline luukoe ehituslik komponent. Nukleosiidfosfaatide ja fosfokreatiini komponendina on fosforil tähelepanuväärne roll raku energeetikas. Fosforüülimise defosforüülimise teel reguleeritakse rea ensüümide aktiivsust. Negatiivse laenguga fosfaatioonid osalevad organismi ainevahetuse tulemusena tekkivate happeliste jääkproduktide neutraliseerimises. Kaalium, kloor ja naatrium (K,Cl, Na) – määrav tähtsus membraanipotensiaali tekitamises. Membraanipotensiaali olemasolu on rakkude normaalse talitluse põhilisi tingimusi. Kõik nimetatud ioonid omavad keskset rolli ka osmootse tasakaalu regulatsioonis, mõjutades seeläbi veebilanssi nii rakkude ja rakkudevälise ruumi kui ka organismi kui terviku tasandil
Maavarade kaevandamisel paljanduvad redutseeritud vvlihendeid sisaldavad kivimikihid ja vvlihendite oksdeerimise tulemusena tekib happeline kaevandusvesi, mis ohustab looduslikke veekogusid. Kivissi, plevkivi ja osa naftat sisaldab palju vvlit, mis plemisprotsessis kigus muutub SO2-ks. SO2-st tekib atmosfris H2SO3. Selle tulemuseks on happevihmad (pH=3.5-4). 1.4. FOSFORIRINGE Fosforiringe on seotud geoloogilise ringega ja sellel puudub Fosfor veekogudes. Fosfaatioonid on atmosfriga seotud komponent. Fosfor leostub aeglaselt vlja vees vhem keemiliselt seotud kui kivimeist ja osa sellest deponeerub ookeanisetetesse. Fosfori mullas.Mullast (litosfrist) satub fosfor oksdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jb kigil f-i astmeil veekogudesse seotuna osakeste fosfaatrhma (PO43-) osaks. Sellisena vivad fosforit omastada pinnale, mitte lahustunud fosfaat peaaegu kik organismid. Taimed omastavad vajaliku fosfori (PO43 ioonina.Veekogudesse juhitavad reo
kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid Topeltspiraal – kaheharuline keerdspiraal, DNA molekulide paigutus kromosoomis Raku organellid Raku organellid on kindlate toimingutega rakuosad. Raku organellid Funktsioonid
annaabi.ee 
