Kolmandaks tuli tuha lahuseid käsitleda, selleks tuli filtreerida keeduklaasides olevad vee ja happelahused. Filtraat tuli koguda kahte koonilisse kolbi (ühte vesilahus ja teise happeline lahus). Mõõta saadud lahuste pH kasutades universaalindikaatorit. Tuha vees pH=10, tuha HCl’s pH=1. Neljandaks oli ioonide tõestamine, iga iooni tõestuskatseks võtta 1 mL eelmises punktis saadud lahust (plastpipetiga). Tulemused tuli kirjutada tabelisse. Fosfaatioon Kloriidioon Sulfaatioon Raud(III)ioon Kaltsiumioon Võrdlus Sinine värv Valge sade Valge sade Verepunane Valge sade sade Tuhk vees Heleroheline Pruun sade Valge/hallikas Värvusetu Valge sade värv värv Tuhk HCl’s Tumesinine Valge sade Valkjas värv Oranž värv Värvusetu värv
HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) H2CO3(süsihape) N2O5(dilämmastikpentaoksiid) HNO3(lämmastikhape) P4O10(tetrafosfordekaoksiid) - H3PO4(fosforhape)
divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat fosforhape H3PO4 PO43- fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat MnO4- permangaanhape HMnO4 KMnO4 kaaliumpermanganaat permanganaatioon Ülesanded 1. Vali õige: molekulid ei jagune lahuses ioonideks, kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks, osa molekule jagunevad lahuses ioonideks. Tugevad happed on sellised happed, mille kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks
juurerakkude pinnal. Mutualislik suhe eristabki mükoriisat teistest taime juurte ja seente vahelistest vastastikmõjudest ehk interaktsioonidest nagu parasitism, saprotroofsus ja kommensalism. Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon. Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis apoplastis ehk taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse seende edasi. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi,
H2SO4 SO3 väävlishape SO32- sulfitioon vääveldioksiid H2SO3 SO2 (orto)fosforhape PO43- fosfaatioon tetrafosfordekaoksiid H3PO4 P4O10 fosforishape PO33- fosfitioon tetrafosforheksaoksiid H3PO3 P4O6
Vee tähtsus : hea lahusti , esineb paljudes keemilistes reaktsioonides ,tahab siserõhu - turgori Säilitab keha temp. Vere ja lümfi koostises. Katioonid H2 Vesinikioon NH4 ammooniumioon tegeleb valkude lagundamisega K kaalium söögisool , vee reguleerimine Na - sama Ca kaltsium luudes , lihastes , verehüübimine Mg magneesium , DNA's ja RNA's Fe Raud veres hemoglobiin Anioonind OH hüdroksiidioon CO3 karbonaat hapniku siduja H PO4 - Fosfaatioon nukleiinhapetes ja fosforlipiidides I jood kilpnääre struuma Orgaanilised ained enamik koosneb makroelementidest . Biomolekulid : süsivesikud sahhariidid Rasvad lipiidid Valgud Nukleiinhapped- DNA , RNA Bioaktiivsed ained Vitamiinid Hormoonid Ensüümid lõhustab aineid seedimiseks , kiirendab keemilisi protsesse . Süsivesikud sahhariidid
mineraalseteks osadeks mullas ja kivides. Ø Kaevantatud fosfor läheb väetise tootmiseks ja lahjendatud fosforhapet kasutatakse karastusjookides. Ø Üleliigne fosfaatide sialdus võib viia selleni,et kalad hakkavad surema kuna pole enam piisavlt hapniku vees ,sest bakterit kasutavad hingamiseks hapniku ja nii väheneb hapniku sisaldus vees. Ø Looduses esineb tavaliselt fosfor fosfaatioonidena. Ø Fosfaatioon koosneb fosfori aatomist ja neljast hapniku aatomist. Ø Fosfaate on leitud enamist ookani setetest ja kividest. Ø Maismaale kanduvad nad edasi tuule või muude ilmastiku oludega.Taimed omandavad fosfaati maapinnalt.Edasi toituvad taimedest taimtoidulised loomad ,kes oma korda on toiduks lihasööjatele.Pärast looma või taime surma see laguneb ka ja tagastakse fosfaadid uuesti mulda.Sademeveed võib kanda fosfaadid tagasi ookeani või siduda taas kivimitesse.
Tekib reaktsioonil sool ja vesi. Happelisele oksiidile vastava happe sool. SO2 - H2SO3 SO3 - H2SO4 2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O Soolad Sool koosneb metalli ioonist ja happejääkioonist. Nimetuse lõpp saadakse vastavalt happejääkioonile. Cl - kloriidioon - kloriid - oks. aste -1 SO3 - sulfitioon - sulfit - oks. aste -2 S - sulfiidioon - sulfiid - oks. aste -2 SO4 - sulfaatioon - sulfaat - oks. aste -2 CO3 - karbonaatioon - karbonaat - oks. aste -2 PO4 - fosfaatioon - fosfaat - oks. aste -3 NO3 - nitraatioon - nitraat - oks. aste -1 Soolade keemilised omadused · vees lahustuvad, soolad reageerivad leelistega · sool reageerib soolaga. Na2SO4 + BaCl2 = 2NaCl + BaSO4 · aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema tema soolalahusest välja. Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu. Erand. K, Na, Ca, Ba metallid ei tõrju teist metalli tema lahusest välja kuna nad reageerivad veega. · tugevam hape tõrjub nõrgema tema soolast välja.
HCCH · sp C osaleb kolmiksidemete moodustumises · kolmiksidemes on üks side ja kaks sidet · kolmiksideme ümber ei ole võimalik vaba pöörlemine Hübridisatsioon käib ka teiste kohta O, N ·Kõik üksiksidemed => sp3 ·Üks kaksikside => sp2 ·Kolmikside või kaks kaksiksidet => sp Väävli ja fosfori puhul on hübridiseerumisse kaasatud ka d orbitaalid Resonants piirstruktuurid delokaliseeritud kaksikside Fosfaatioon HPO42- Resonants piirstruktuurid delokaliseeritud kaksikside Delokaliseeritud on elektronid Benseen Konjugeeritud kaksiksidemed Avatud- ja suletud konjugatsiooniahelad Konjugatsiooniahel naaber C aatomid on sp2 hübridisatsioonis Keemilised reaktsioonid sidemete reorganiseerumine Näiteks: osades mikroorganismides toimuv tsüsteiini süntees seriinist ja vesinik disulfiidist · Reaktsiooni tulemusena katkes üks C-O side ja üks S-H side
HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) H2CO3(süsihape) N2O5(dilämmastikpentaoksiid) HNO3(lämmastikhape) P4O10(tetrafosfordekaoksiid) - H3PO4(fosforhape)
K2 O; CaO; P2 O 5 3. Millised oksiidid olid gaasilises olekus ja millised tahkes? CO2, NO2 4. Millised oksiidid olid ioonilised ja millised kovalentsed? K2 O - iooniline P2O5 - kovalentne CaO iooniline CO2 kovalentne NO2 kovalentne 5. Kuidas tõestada kõiki töös esinevaid katioone ja anioone? Fosfaatioon – proov + konts. HCl + (NH4) 2MoO 4 + askorbiinhape (värvus: tumesinine) Kloriidioon – proov + AgNO3 (värvus: valge sade) Sulfaatioon – proov + BaCl2 (värvus: valge sade) Raud(III)ioon – proov + NH4SCN (värvus: veripunane) Kaltsiumioon – proov + Na2 C2O 4 (happeline lahus: proov + tahke CH3COONa
kuid nad ei ole alati rakendatavad, kuna paljud biokeemilised reaktsioonid toimuvad fosfaatiooni osavõtul. Lisaks võivad fosfaat ja karbonaatpuhvrid sadestada mõningaid reaktsiooni seisukohast vajalikke ioone (näit Ca2+). Tabelis 3.4 on toodud rida füsioloogilise pH piirkonnas kasutatavaid looduslikke ja sünteetilisi puhvreid. Ka organismid peavad säilitama nii oma rakkude sisekeskkonna kui ka kehavedelike pH kitsas vahemikus (reeglina 6,5 8,0). Kuna fosfaatioon esineb rakkudes küllalt kõrgel kontsentratsioonil ja divesinikfosfaadi (H2PO4-) pKa = 6,86, siis on just H2PO4- HPO42- + H+ tasakaal oluliseks puhversüsteemiks rakkude sisekeskkonnas. Kuna vere kaudu toimub metabolismi jääkproduktina tekkinud CO2 eemaldamine, siis on vere pH määramisel olulisel kohal karbonaatpuhver (pKa = 6,37). Tulenevalt lahustunud süsihappegaasi reaktsioonist veega on karbonaatpuhver tabelis 3.3 esitatust natuke keerulisem:
Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon (ka Zn, Mn, Cu) ja antibiootikume. Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis apoplastis ehk taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse seende edasi. Hinnanguliselt jõuab
ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon (ka Zn, Mn, Cu) ja antibiootikume. 36 Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis apoplastis ehk taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse seende edasi
annaabi.ee 
