nimetus, kuupäev) 2. Kirjeldavas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga sisu. 3. Põhjendavas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus 4. Resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. 15. Subsumptsioon eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole
b)Kontekstuaalsed argumendid esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses c) Mõistelis-süstemaatlised lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d) Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e)Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario, argumentum a fortiori (seda enam) eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. f) Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele. g) Ajaloolised argumendid me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-st
c. Mõistelis-süstemaatlised – lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d. Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e. Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario, argumentum a fortiori (seda enam) – eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. f. Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele. g. Ajaloolised argumendid – me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud
ta on sõnastatud, konkreetse väitega, milles võib-olla räägitakse, et lahing kestis kolm päeva, kinnitatakse lumetormide tõenäosust või öeldakse, et koolipoiss ei tea enam Pythagorase teoreemi? (l) Abstraktne väide üldmõiste kohta on kahtlemata olulisel viisil keerulisem kui konkreetsed väited. Laps, kes pole veel piisavalt arenenud mõistmaks, et homme tõenäoliselt sajab lund, ei ole veel a fortiori valmis mõistma väiteid Tõenäosuse ja Aja mõiste kohta. (2) Enamgi veel. Abstraktsed väited Tõenäosuse ja Teadmise mõistest parasiteerivad konkreetseil väiteil, mida väljendatakse võib-olla määrsõna "tõenäoliselt" ja tegusõna "teadma", "õppima" või "unustama" abil parasiteerivad sel kombel, et Tõenäosuse või Aja või Teadmise kohta väitja ütleb täiesti üldistes terminites midagi selle kohta, mida öeldakse näiteks öeldes, et homme hakkab tõenäoliselt sadama
võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada. Eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16 Argumentum a fortiori (A. Aarnio) – Rõhutamine. Confidential SORAINEN – 5/13 – Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet – üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja
võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada. Eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16 Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Rõhutamine. Confidential SORAINEN 5/13 Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja
mõistuse nõrkust erinevate asjaolude (ideoloogia, teadvustamatus, ihad jne.) suhtes. „Pidusööki“ lugedes me näeme aga, et selline „ratsionaalne“ tunnetus, kus tunnetaja jääb tunnetatu suhtes väliseks, on kõigest üldise tunnetusliikumise üks etapp. Mõistus on vajalik selleks, et tõsta meid välja meelelisest piiratusest, aga niimoodi leitud mõisted-teadmised tuleb omakorda veel ühendada ehk tuleb „vaadelda jumalikku ilu ennast (ja a fortiori teisi ideid) tema ühtsuses“, mis tähendab, et tunnetaja justkui sulab tunnetatuga kokku. See ongi armastuse apoteoos, ja põhimõtteliselt igasuguse „taevase“ taotluse viimane eesmärk, kuivõrd me nägime, et igasugune hüve ihaldus on armastus. Tundub, et sellises olukorras on „sünnitamine“ ja loomine kõige vabam ja võimsam. Seda kolmandat tunnetust, millest Sokratesele räägib Diotima (ehk „jumalakartlikkus“) ja millest ta on eeldatavasti
esitatud tõlgendustest erineb. 5. Teistel õigusallikatel on ühesugune prioriteet. Otsustav on allika põhjendusjõud kasutatuna kas üksi või koos selle rühma muude allikatega. Õigusallikate kasutamise standardid (tõelised tõlgendamispõhimõtted) Tõeliste tõlgendamispõhimõtetega seondub õigusallikate prima facie kohustuslikkus. Tõelised tõlgendamise põhimõtted: 1. grammatilise tõlgendamise põhimõtted; 2. kitsendav tõlgendamine; 3. argumentum et fortiori; 4. analoogiaotsustus; 5. laiendav tõlgendus. Grammatilise tõlgendamise asemel räägitakse ka sõnakohasest tõlgendamisest. 1. Sätestamise ökonoomia põhimõte. Seaduseteksti ei tohi tõlgendada nii, et mingi osa sellest jääb tarbetuks või tähtsusetuks. 2. Järjekindluse põhimõte. Seadusetekstis olevatele teatud väljenditele ei tohi erinevates seostes anda erinevaid tähendusi, kui selleks ei ole arvestatavat põhjust.
b) Kontekstuaalsed argumendid esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses c) Mõsitelis-süstemaatlised lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d) Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e) Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario,argumentum a fortiori (seda enam) eituse argument, saame loendada seadusegareguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. f) Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele. g) Ajaloolised argumendid me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-sth)
d. Printsiibilised argumendid · Lähtuvad sellest, et enamik põhiseaduse norme on printsiibilise iseloomuga · Nende kokkupuute korral tuleb kaaluda. Nt ajakirjandus vabadus vs isiku eraelu. Väärikus ja väljendusvabadus e. Spetsiaalsed juriidilised argumendid · Analoogia või argumentum e contrario või argumentum a fortiori · §8 lg1 mis saab siis, kui vanemaid on kaks? Kui kehtib õiguslik tagajärg ühe vanema puhul, siis argumentum a fortiori seda enam kahe vanema puhul f. Prejuditsiaalsed argumendid - argumendid, mis tuginevad varasematele kohtulahenditele g. Ajaloolised argumendid - viitavad õigusinstituudi ajaloole h. Komparatiivsed argumendid võrdlevõiguslikud argumendid, heidame pilgu üle piiri, kuidas mujal on asjad tehtud a.i.4
3) Lünkade ja kollisoonide ületamise reeglid Õigusnormi tõlgendamisel kolm tuntud lähtealust: 1. Normilooja kavatsus 2. Normiformulatsiooni tähendus ja ettekirjutuse otstarve ehk mida ütleb tekst 3. Lugeja arusaam Tõelised tõlgendamise põhimõtted: 1) Grammatilise tõlgendamise põhimõtted 2) Kitsendav tõlgendamine – tähendusala piiramine 3) Argumentum et fortiori – suuremalt väiksemale, väiksemalt suuremale 4) Analoogiaotsustus – tuntud juhtumi kohta käivat otsustust võib üldistada 5) Laiendav tõlgendus – seaduseteksti tähenduse leidmine selle loomulikust tähendussisust väljaspool 37. RIIGIVORMID Riigivormid näitavad , kuidas on organiseeritud riigivõim, millistel põhimõtetel rajaneb riigi territooriumi jaotus ja milliste vahendite
struktuuriga kehtib kõige ulatuslikumal määral); kaalumisargumendid on printsiibi argumendid - Spetsiaalne juriidiline argument eelkõige analoogia (kas on tõlgendamise argument? Probleem on seaduse puudumises; K või T puudumine); analoogiat tuleb kasutada, kui seaduses on PLANEERIMATU lünk Argument e contrario (pöördjäreldus) ,,kui midagi esineb, siis seda teist kindlasti mitte" Argument a fortiori (kui see, siis see seda enam) kasutatakse, kui saab loendada rohkem/vähem (kui rohkem on parem kui vähem, siis seadus kehtib ka siis, kui on rohkem; nt §8 kodakondsuse saab ka siis, kui ROHKEM kui üks vanem on - Prejuditsiaalne argument esineb, kui viidatakse varasemale kohtulahendile ,,nagu Riigikohus on öelnud..."
annaabi.ee 
