Etioopia on riik Aafrika idaosas. Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Põhja-Etioopia territooriumil kujunes suur orjanduslik Aksumi riik. 13.-14. sajandil kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks. Peale 1468. aastat hakkas keisrivõim nõrgenema. Kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Keisri tiitel muutus kõigest formaalsuseks. Hiljem kujunes moslemite sultanaatidest Etioopiale oht. Seega vajati liitlasi. Abi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma koloniaalimpeeriumi. Algas 30-aastane sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al- Ghazi eestvedamisel. Etioopial suured inimkaotused, hävinud kloostrid, linnad, paleed. Calawdewos saavutas Etioopia keisrina aga edu moslemite vastu. Kuid just siis jõudsid appi vahepeal kadunud portugallased
Geoloogiline ehitus ja pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Mägismaa on murtud kaheks oskas (Etioopia alang ja Danakili alang). Etioopia idaosas võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700km laiusel alal, ja tõusevad üle 4500m kõrgusele Siemeni mägedes. 16.-17. sajand Keisrivõimu nõrgenemine pärast 1468. aastat. Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemitel seega vajati liitlasi. Abi tuli Portugalilt, kes ei tahtnud ala vaid levitada katoliku usu piirkonda. 30-aastane sõda. Etioopia suured inimkaotused, hävinud linnad, kloostrid, paleed. Clawdewos (1540-1559) saavutas edu moslemite vastu. Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimust, sest olemas olev koosnes paljudest üksustest, igal oma sõjavägi ja valitsejad. 17.-18. sajand Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari.
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja
kuni 5.põlveni *nõnda kujunesid läänid vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas maaisanda võimutäitust *kiiremini arenes pärimisõigus Harju-Virus, mujal aeglasemini (Tartus 1450.a ja Saare-Läänes 1524.a); ordu alal jäi keskaja lõpuni kehtima mittepärandatavuse põhimõte *ka kohtuõigused (mis varem olid ainult maaisandal) kandusid 14. sajandil üle vasallidele *nimetus "vasallid" kadus, sest vasalli-senjööri läänisuhe kujunes pelgalt formaalsuseks; hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisusest *maaisandad ei läänistanud oma valdusi mitte niivõrd sõjalistel, kuivõrd majanduslikel kaalutlustel *läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks (keskuseks ametimõis) ja vakusteks 3. Saksa ordu ja piiskoppide vahel toimus keskaegsel Liivimaal võimuvõitlus, sest 13. sajandi alguses jäi Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi vahekord täpsemalt määratlemata. 4.1397
· 1315.aastal said Taani kuninga vasallid õigus pärandada lääni isalt-pojale. · 1329.aastal võis pärandada isalt-tütrele. · Teistes Liivimaa väikeriikides oli pärimisõiguse areng aaeglasem. · Tartu piiskopi vasallid said 1450aastal, Saare-Lääne piiskopi vasallid tõenäoliselt alles 1524.aastal. · Ainult ordu alal jäi kuni keskaja lüpuni kehtima lääni mittepärandatavuse põhimõte. · Vasalli-senjööri isiklik läänisuhe keskaja lõpuks muutus pelgalt formaalsuseks, nimetus "vasallid" kadus järk-järgult käibelt ning selle asemel hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisustest. · Palgasõjaväe tähtsuse suurenedes -> läänistati majanduslikel kaalutustel : tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi läänistamise nimeall. · Ametkond maaisandate halduspiirkond läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks, võisid hõlmata mitukihelkonda. · Ametimõis-ametkondade keskus
4) Kultuuride segunemine- tutvuti bütsantsi ja moslemite kultuuridega 5) Ristiusustati Kesk- ja Idaeuroopa piirkonnad 6) Sõvenes vaen läänemaailma, moslemite ja bütsantsi vahel 3) KATOLIK KIRIK JA KESKAJA INIMESE MAAILMAPILT Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes.
Pärast Portugali tagasitõrjumist 16. sajandil vältis riik Euroopa mõjusid, üksnes aastail 1935-1941 tuli tal alluda Itaalia kolonisatsioonile. Meie ajaarvamise algul kujunes Põhja-Etioopia territooriumil suur orjanduslik Aksumi riik. 13. - 14. saj. kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks. Pärast 1468. a. nõrgenes keisrivõim, kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemite sultanaatidest (Adal, keskus Hararis, lisaks türklased ja gallad). Seega vajati liitlasi. Abi tuli Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja oma koloniaalimpeeriumi. Algas 30-aastane sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al-Ghazi eestvedamisel. Etioopial olid suured inimkaotused, hävisid kloostrid, linnad, paleed. Calawdewos (1540-1559) saavutas aga Etioopia keisrina edu moslemite vastu
Paterfamilias kehtis kuni isa surmani ning siis sai ka naine seaduse silmis iseseisvaks. Aja möödudes hakati sidemete säilitamist emapoolse suguvõsaga hindama nii nagu isapoolse suguvõsaga. Siiski kuulusid naise lapsed isa perekonna võimu alla. See oli tähtis just perekonna nime säilitamise aspektist. Et kindlustada naist majanduslikult abielu lahutuse või muu põhjuse lõppedes anti naisele abielludes kaasa dos ehk kaasavara. Keisririigi ajal oli eestkoste muutunud puhtalt formaalsuseks ning naised haldasid oma vara ise. Kuna lastetuse probleem oli äärmiselt aktuaalne, siis kehtestati seadus, kus kõik naisd ja mehed pidid olema abielus ja omama lapsi. Seadus kehtis naisele vanuses 20-50. Kohustuse mittetäitmisel järgnesid tagajärjed: isik ei saanud pärida testamendi järgi. Naist ei loetud lastetuks kui tal oli kolm last ning see tõi omakorda kaasa n-ö kolme lapse õiguse. Naisel olid sellisel juhul täielik pärimisõigus ning mitmed privileegid
vormiga maja. Pikk ja suhteliselt madal hoone paikneb Emajõe ürgoru veerul. Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone Kreudzwaldi 5 on suur ja keerulise plaanistruktuuriga hoone. Pikk hoonemaht on kujundatud kahest tiivast, mille vahele jääb kolm trapetsikujulist siseõue, nende umber on paigutatud auditooriumid, kateedrite ruumid ja laborid. Pormeistri käekirjale iseloomulikud siseõued on jäänud siin mõnevõrra formaalsuseks, nende ainus funktsoon on valgustada maja sisemuses paiknevaid ruume. Kreutzwaldi tänava poolset pikka fassaadi liigendavad ümaralt eenduvad akendeta trepikojad, vähest valgust saavad need astmelise lae piludest. Seevastu tagakülje trepikodade suurtest akendest avanevad kaunid vaated Emajõe ürgorule. Põhjapoolses osas hoone pöördub, seal asuvad eritehnoloogia ja- reziimiga laborid, mis vajavad mitmesuguse suuruse ja kujuga ruume. Lõuna pool on I korruse sissepääs, millest viib lai
Hiliskeskajal muutusid senjöörid tihti laristajateks- tulude ja kulude vahe sai katta talupoegadelt lisamaksude väljapressimisega, trahvide, röövimise ja sõjasaagiga. Kuna senjöörid hakkasid talupoegadelt ja oma alamatelt saadud rahadega liiga vabalt ringi käima- korraldasid pidustusi, tegid annetusi- laostusid ja killustusid nad peagi. Võimalused lääni pärimiseks: Lään muutus aja jooksul päritavaks. See oli norm. Kõige varem juhtus see Prantsusmaal, kus investituur muutus formaalsuseks, valitseja võis selle eest isegi tasu nõuda. Lään muutus jagatavaks, mida see varem polnud. Saksamaal oli see küll natuke teisiti kogukäeõigus (una manu) vennad haldasid lääni koos. Kui üks suri, siis tema osa läks teistele vendadele. Nii ei jagunenud. Prantsusmaal olid nooremad vennad vanema juures all-lääninimesteks. Hiljemalt 13.-14. saj jõuti kõikjal läänide jagamiseni. Pärimisõigus laienes laiemale seltskonnale. Lõpuks ka naisele pidi
hinda kommertskultuuri elektritoolidest, aga ka heaks ega halbaks, kuid Mona Lisast, Jaqueline igatahes kujutamisväärseks. Kennedyst, Marilyn Punktide kasutamine Monroest või ainult viimase muutus tal hiljem naeratavast suust. Sellistele formaalsuseks ja motiividele lisas ta dekoratiivsemaks. Ta ei mõnikord plakatliku värvi, kaunista nendega mitte muus osas midagi ainult suuri pildipindu, vaid muutmata. Tavaliselt kordus ka näiteks keraamilisi sama motiiv kümnetel objekte. piltidel.
Õiguslik probleem: pooled vaidlevad üle 1) mis on K täpne töökoht (ehk kuidas tuleb lepingut tõlgendada); 2) kas oli K poolt leping rikutud; 3) kas oli tööandjal lepingu ülesütlemise õigus (K kohustuse rikkumise tõttu) 1) K töökoht: Kaasuse asjaoludest on meil teada, et K enne lepingu allkirjastamist oli tööandjaga töökoha arutanud ja täpsustanud ehk suuliselt oli kokkulepitud töökoht-Pärnu ning lepingus kajastuv töökoht oli tööandja poolt põhjendatud “formaalsuseks”. VÕS § 29 lg 3 järgi tööandja teadis, et K mõistab töökohana konkreetse töökoha - Pärnu. Lisaks sellele, lepingutingimuste tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 p 1 alusel tuleb arvestada lepingueelseid läbirääkimisi: käesoleval juhul oli töökoht eelnevalt läbi räägitud ning kokkulepitud - Pärnu. 2) Kohustuse rikkumine: (+) Erakorraline ülesütlemine toimub TLS §§ 87 ja 88 alusel. § 87 sätestab, et
ei saa keelduda. PS-ga vastuolus on olukord, kus KOV peab riiklike kohustuste täitmiseks leidma raha omatuludest või tegema valiku, milliseid kohustusi täita. 1 Nõuet, et riigieelarves kajastatakse kulupõhiste kirjetena kõigi riigi poolt KOV-dele seadusega pandud riiklike kohustuste täitmise kulud, ei saa pidada liigseks formaalsuseks. Kulupõhised kirjed on vajalikud PS §-de 115 ja 154 täitmiseks. PS § 65 p- dest 1 ja 6 tulenevalt peab Riigikogul olema võimalus kontrollida seda, kuidas on rahastatud Riigikogus vastu võetud seadustega KOV-dele pandud riiklikud kohustused. Sellise kontrolli olemasolu on ühtaegu ka KOV-de üks põhiseaduslikest tagatistest. Teistsugused nõuded seab PS omavalitsuslike ülesannete rahastamisele. PS § 154 lg 1 nõuab, et riik peab looma regulatsiooni,
Põhjendatusele ei pöörata tähelepanu, määrused sisustatakse varem valmistrükitud standardformulatsioonidega. Pole aktsepteeritav. Kohtumääruse mõte vahistamise otsustamisel peab olema erapooletu kohtunik, kes veenduks, et vahistamise alus on ja ka kuriteokahtlus. Piisav alus isik trellide taha panna enne süüditunnistamist üks suuremaid põhiõiguste riiveid, mida uurimine võimaldab isiku suhtes läbi viia. Kui 1.astme kohtunikud muudavad vahistamismääruse lihtsalt formaalsuseks, siis nagu linditöö pmst. Keegi ei vaevu proksile järelevalvet teostama, see omakorda ei teosta politsei üle. isik pannakse trellide taha, ilma midagi tegemata. Sp oluline, et vahistamisalused ja põhjendatud kuriteokahtlus ka sisuliselt saaksid 1.astme kohtus üle kontrollitud, kui vahistamise üle otsustatakse. Mida oleks võimalik proksil välja tuua? Kui palju volikogu liikmeid, kes tegelevad riigihangete läbiviimisega? Kas liikmestaatus on asi, mille kadumine muudaks tal kuritegude
annaabi.ee 
