ühiskonnaskehtivate normide, tavade, tõekspidamiste, oskuste jne vahendamine üksikisikule. Sotsialisatsioon toimub enamasti märkamatult eeskuju ja jäljendamise kaudu Ühiskonna tõekspidamised jõuavad lapseni läbi tema kasvuperekonna, vanemate tõekspidamistest ning arusaamadest lähtuvalt. Emotsionaalse toe ja kaitstuse f. igal inimesel on vaja kohta, kus ta tunneb end kaitstult ja hoitult. Perekonna ülesanne on seda kaitset pakkuda. Kui ühiskonnas on suhted muutunud järjest formaalsemaks, siis ootused perekonnale ja sealsetele lähisuhetele on väga kõrged. Paljud abielud lahutatakse põhjusel, et oodatud sooje suhteid ei tekkinud. Perekond kui kultuuri kandja esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab, on perekond. Perekond on nii kultuuri kandja kui looja (omad traditsioonid jne). vanemad mõjutavad last iga kooselatud tunniga, oma harjumuste ja tegude ning vigade ja tegematajätmistega. Vanemad jätavad oma lastesse kustutamatu jälje, mis sageli
paika tema õigused ning positsioon ühiskonnas.. Oluliseks õiguste tekitajaks sai ka sünnitatud laste arv, mis andis lisa privileege. Ka naise omandiõigusest saime selgust läbi abieluseaduse, mis sätestas varadelahususe. Sellest tulenevalt selgus, et naine on ise oma vara käsutaja ning tal oli õigus teha oma testament. Ajaga kasvas naissuguliini tähtsus ning naistel oli õigus valida endale eeskostja ja lahutada abielu. Pika peale jäi eeskoste järjest formaalsemaks. Hilisemalt näeme, kuidas varakad naised said üha enam oma elu korraldada ning mõjutada poliitilisi protsesse. Otsene juurdepääs riigivõimule küll puudus, kuid kaudne võimalus tekkis rahakusega. Ka ristiusu kirik toetus just varakatele naistele, et kinnistada oma eksistentsi. Naiste mõjuvõim kasvas rahaga sedasi, et seadustega üriti takistada naiste pärandit, kuid need seadused ei jäänud püsima. Religioonis mängisid naised olulist rolli vestaalidena ja leidsid
a. Kosemudel (waterfall) b. Iteratiivne lähenemine c. Inkrementaalne lähenemine Küsimus 9 UML diargammid saab jagada struktuurdiagrammideks ja käitumisdiagrammideks. Tegevuste diagramm – Käitumisdiagramm, Klassidiagramm – Struktuurdiagramm, Kasutusjuhtumite diagramm – Käitumisdiagramm, Komponentdiagramm – Struktuurdiagramm Küsimus 10 Kui mudel areneb, siis ta muutub - Vali üks: a. Mudelil tuleb detaile juurde b. Mudel muutub vähem abstraktseks c. Mudelil muutub formaalsemaks Küsimus 1 Missugused meetodid sobivad protsessiloogika modelleerimiseks? Vali üks või enam: a. Decision Table b. Use-Case diagram c. Entity - Relationship Diagramm d. Flow Chart e. Structured English Küsimus 2 Mis analüüsiprotsessi osaga on seotud tegevus "infosüsteemi eesmärkide ja piirangute määramine"? Vali üks: a. Otsuse analüüs b. Probleemi analüüs c. Ei ole loetletud d. Loogiline disain e. Nõuete analüüs Küsimus 3 Süsteemi analüüsi käigus tuleb tegeleda:
äriideele, administratiivse juhtimisega juhtimisega loomingulisusele, entusiasmile Kasv suunamise Autonoomia kriis – Osa võimust kaudu – korrastatakse tsentraliseeritud juhtimine delegeeritakse organisatsiooni tekitab vastuseisu alumiste keskastme juhtidele. ülesehitus, suhtlus organisatsioonitasandite muutub töötajates, kelle tegevus on formaalsemaks. liigselt reglementeeritud. Üks juht ei suuda kasvanud organisatsiooni enam tsentraalselt juhtida. Kasv delegeerimise Kontrolli kriis – kujunevad Kontrollimehhanismide kaudu – keskastme “iseseisvad vürstiriigid”, rakendamine. juhtide iseseisvus ja ettevõtte eri osade tegevuse seeläbi motivatsioon kooskõlastatus kannatab. suurenevad.
postkaardid või ajalehtede reklaamiküljed, looduse peegeldumine kommertskultuuris. Lichtenstein jäljendab samas punktimaneeris ja labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute teoseid, vihjates, et selline kunst või õigemini selle reprod on muutunud massikunsti osaks. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: ,,M-Maybe" (1965), ,,Kui ma avasin tule" (1964). JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades omandanud sileda, standartse, tehnitsistliku värvikäsitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab
äriideele, loomingulisusele, juhtimisega entusiasmile 20 Kasv suunamise kaudu Autonoomia kriis tsentraliseeritud Osa võimust delegeeritakse korrastatakse juhtimine tekitab vastuseisu alumiste keskastme juhtidele. organisatsiooni ülesehitus,organisatsioonitasandite töötajates, suhtlus muutub kelle tegevus on liigselt formaalsemaks. reglementeeritud. Üks juht ei suuda kasvanud organisatsiooni enam tsentraalselt juhtida. Kasv delegeerimise kaudu Kontrolli kriis kujunevad Kontrollimehhanismide keskastme juhtide "iseseisvad vürstiriigid", ettevõtte eri rakendamine. iseseisvus ja seeläbi osade tegevuse kooskõlastatus motivatsioon suurenevad. kannatab.
äriideele, loomingulisusele, juhtimisega entusiasmile 20 Kasv suunamise kaudu Autonoomia kriis tsentraliseeritud Osa võimust delegeeritakse korrastatakse juhtimine tekitab vastuseisu alumiste keskastme juhtidele. organisatsiooni ülesehitus,organisatsioonitasandite töötajates, suhtlus muutub kelle tegevus on liigselt formaalsemaks. reglementeeritud. Üks juht ei suuda kasvanud organisatsiooni enam tsentraalselt juhtida. Kasv delegeerimise kaudu Kontrolli kriis kujunevad Kontrollimehhanismide keskastme juhtide "iseseisvad vürstiriigid", ettevõtte eri rakendamine. iseseisvus ja seeläbi osade tegevuse kooskõlastatus motivatsioon suurenevad. kannatab.
tuginetakse asutajate äriideele, jänni kasvava ettevõtte administratiivse juhtimisega loomingulisusele, entusiasmile administratiivse juhtimisega Kasv suunamise kaudu Autonoomia kriis Osa võimust delegeeritakse korrastatakse organisatsiooni tsentraliseeritud juhtimine keskastme juhtidele ülesehitus, suhtlus muutub tekitab vastuseisu alumiste formaalsemaks organisatsioonitasandite töötajates, kelle tegevus on liigselt reglementeeritud. Üks juht ei suuda kasvanud organisatsiooni endam tsentraalselt juhtida Kasv delegeerimise kaudu Kontrolli kriis kujunevad Kontrollimehhanismide
hävitanud. Nietzsche arusaama kohaselt pole tegu ka mitte mõne ühekordse sündmusega, vaid sajandeid hõlmava protsessiga, mille kestel traditsioonilised väärtused üha enam kaotavad oma tegelikku kehtivust inimeste elus. Sealjuures ei pruugi antud tsivilisatsiooni raames elavad inimesed ise seda endale teadvustada, vaid hoiavad avalikus elus nimetatud väärtustest jätkuvalt kinni. Kuid selline väärtuste alalhoidmine muutub üha välisemaks ja formaalsemaks, samal ajal kui neid väärtusi justkui tunnustavad inimesed sisimalt on enda poolt deklareeritavatesse väärtustesse üha ükskõiksemad ning vaevalt veel vaevuvad nende tähenduse üle järele mõtlema. Antud nähtusele on Nietzsche andnud kuulsa nimetuse "jumala surm": "Suurim uusim sündmus et "jumal on surnud", et usk kristlikkusse jumalasse on saanud usku-mitte-väärivaks hakkab juba oma esimesi varje Euroopa üle heitma." [Die fröhliche Wissenschaft, 5. raamat, af. 343)
loodus, vaid banaalsed, ilutsevad postkaardid või ajalehtede reklaamiküljed, looduse peegeldumine kommertskultuuris. Lichtenstein jäljendab samas punktimaneeris ja labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute teoseid, vihjates, et selline kunst või õigemini selle reprod on muutunud massikunsti osaks. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: „M-Maybe“ (1965), „Kui ma avasin tule“ (1964). Roy Lichtenstein (1923 – 1997): Uppuv tüdruk (1963) Suur maal nr6 ● JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades
Neid pidi muutma kuna territoorium suurenes ja inimesed hakkasid liikuma ( alates Puunia sõdadest ja hiljem territooriumi laienedes, kas siis riigiameti või elukutse pärast rännati, see tingis selle et pater familias ei saanud olla enam ainuisikuliselt seadusobjektiks, pereliikmed muutuvad iseseisvaks). Poegadel ei olnud võimalik lepingut sõlmida ilma pater familiase loata. Perekonna nõukogu rakendati ka naiste suhtes, need läksid järjest formaalsemaks. 12 TS olid tingitud uute inimeste juurdevooluga, kes olid kodakondsuse saanud või osalise kodakondsusega. Lõpuks oli vaja seadusi kohandada selleks, et protseduurid oleksid lihtsamad, sest elanike arvu suurenedes suures ka protsessid arv. Vanadele seadustele lisati juurde, tõlgendati ümber või kohandati. Uuendused viiakse läbi eelkõige 2 saj. eKr. Need uuendused viidi läbi kõrgemate magistraatide poolt. Keisririigi ajal muutub olukord väga põhjalikult
aga loodus, vaid banaalsed, ilutsevad postkaardid või ajalehtede reklaamiküljed, looduse peegeldumine kommertskultuuris. Lichtenstein jäljendab samas punktimaneeris ja labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute teoseid, vihjates, et selline kunst või õigemini selle reprod on muutunud massikunsti osaks. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: ,,M-Maybe" (1965), ,,Kui ma avasin tule" (1964). JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades omandanud sileda, standartse, tehnitsistliku värvikäsitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatusse
loodus, vaid banaalsed, ilutsevad postkaardid või ajalehtede reklaamiküljed, looduse peegeldumine kommertskultuuris. Lichtenstein jäljendab samas punktimaneeris ja labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute teoseid, vihjates, et selline kunst või õigemini selle reprod on muutunud massikunsti osaks. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: ,,M-Maybe" (1965), ,,Kui ma avasin tule" (1964). JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades omandanud sileda, standartse, tehnitsistliku värvikäsitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatusse seosesse motiive või
annaabi.ee 
