Tallinn 2014 Teooria Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse põhjal. AAS- on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel. Analüüdi tuvastamiseks kasutatakse ära nähtust, kus gaasifaasis olevad elemendi aatomid absorbeerivad valguskiirgust (valguskvante ehk footoneid) vaid teatud lainepikkustel. Teades, mis lainepikkustel mis element valguskiirgust neelab, on võimalik proovis olevaid elemente tuvastada. Gaasifaasi viidud aatomeid kiiritatakse kvantidega, mille tulemusel võivad nad sobiva lainepikkuse korral minna ergastatud olekusse. Neelduva kvandi energia on seotud elektronide üleminekuga aatomite energianivoodel. Mida keerulisem on elektronorbitaalide ülesehitus (suuremad elektronorbitaalid), seda rohkem on
Ajalooliselt esimesena töötati välja fotokeemilised meetodid. Nende suurimateks probleemideks oli vajalike keemiliste ühendite kõrge hind (muuhulgas läks vaja hõbedat), kui ka kõrge kiirguse tase, mida läks fotokeemilise reaktsiooni läbiviimiseks vaja. Meditsiinilistes rakendustes on tänapäeval kasutusel fotoluminesents ja pooljuhid kombineeritult. Röntgenkiired langevad plaadile, kus need neelatakse ja saadud energiaga kiiratakse nähtava valguse footoneid, mida siis CCD kaameratega saab jäädvustada. Kinnises anumas on gaas, silindriline katood ja juhe anoodiks. Anoodi ja katoodi vahele rakendatakse suur pinge ja kui röntgeni footon siseneb anumasse ja ioniseerib gaasi, tekib ioon ja elektron, mida väli kiirendab anoodi suunas. Kiirenev elektron põrkub teel veel teiste gaasi molekulidega ka neid ioniseerides. Nii tekib hetkeks vool ja neid vooluimpulsse Geiger- Mülleri loendur loendab
Kemoluminesents - Keemiliste reaktsioonide arvel tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust Triboluminestsents - Mehaanilese töö arvelt tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust Fotoluminestsents - Luminesents lambid e. päevavalguslambid: Klaastorus olevat Hg auru (hõrendatud) ergastatakse el.vooluga Hg aatomid oma normaalolekusse naastes kiirgavad footoneid (suure energia-suure sagedusega). Kiiratavaid footoneid on palju tänu lisanditele (palju energia nivoosid Hg aatomites). Suurema lainepikkusega kiirgus ergastab luminofoori. Luminofoor hakkab kiirgama valguse lainepikkusel olevat kiirgust
siis on aatom põhiolekus. Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale energiatasemele ja aatom läheb ergastatud olekusse. Tagasi põhiolekusse minnes kiirgab aatom footoni; sellega naaseb elektron vähima võimaliku energiaga kvantolekusse. aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Valguse teke aatomis Valguse tekkimise aatomis selgitas esimesena N. Bohr. Tema kvanditud aatomimudel baseerub kolmel nn Bohri printsiibil: 1. aatom saab olla ainult kindlates statsionaarsetes olekutes (elektronidel on mitu võimalikku orbiiti ümber tuuma tiirlemisel. Tuumale lähemal on energia väiksem ja kaugemal suurem) 2. statsionaarses olekus aatom ei kiirga (elektronid ei vaheta orbiite) 3. üleminekul ühest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi (kui aatom saab
Valgus Valgus on elektromagnetiline laine, lainepikkusega 380nm < < 760nm c = 3 * 108 - Valguse kiirus vaakumis c=*f lainepikkus f sagedus ( * 1014 Hz) Nähtused: 1. difraktsioon 2. interferents 3. dispersioon 4. murdumine Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega 1)kvant 2)footon Iseloomustab: Energia, mass, on üks aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad footoneid s.t. tuli/päike kiirgavad valgust ,,portsude" kaupa, kui valgus neeldub (nt seinas, vees) siis footonid neelduvad. Plancki idee Aatomid kiirgavad elektromagnetlaineid üksikute kvantide(footonite) kaupa. Iga footoni energia on võrdeline valguse sagedusega. E ühe footoni energia f sagedus h planki konstant ( 6,62 * 10-34 J * s ) E=h*f Fotoeffekt Kiirgus langedes metallipinnale, võib sealt välja lüüa elektrone. f - metallikiht
· päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat · päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit · mass 1,9891×1030 kg · päikese raadius on 6,9599×108 m · pindala 6,087×1018 m² · ruumala 1,4122×1027 m³ · keskmine tihedus on 1409 kg/m³ MILLEST KOOSNEB PÄIKE? 3 FAKTI PÄIKESE KOHTA! · Päike on üks täht paljudest, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist · Päikesepinnalt kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis on tekkinud termotuumareaktsiooni käigus · Kuigi päikest peaks olema veel 5 miljardiks aastaks, siis elu maal ei saa nii kaua kesta, sest keskmine temperatuur tõuseb 50-100 kraadini FILMI AEG :) · https://www.youtube.com/watch?v=HFT7ATLQQx8 · https://www.youtube.com/watch?time_continue=85&v=6tmbeLTHC_0 TÄNAN KUULAMAST
ainult nii, et koos on kõik kolm eri värvi. Kolme erinevavärvi liitmisel tekib valge värvus. (S+P+R=V) 10. Iseloomusta antiosakesi ja nende põhiomadust. Antiosakesed on vastaslaenguga ja vastandvärviga kui osakesed. Antiosakesed on pmt. Samad, mis on osakesed. Elementaarosakesed väliselt ei pea laengut omama. 11. Selgita ka näite kaudu, miks mesonid pole püsivad? Kuna mesonid sisaldavad antikvarke, siis nad ei saa meie maailmas kaua eksisteerida. 12. Millena võib vaadelda footoneid? Footoneid võib vaadelda kui elektomagnetilise vastastikmõju vahendajaid. Vastastikmõju ülekandumise ajal ei saa neid registreerida ega püüda, sellepärast neid nim. virtuaalseteks. 13. Iseloomusta gluuoneid. Gluuonid vahendavad kvarkide vahel tugevat vastastikmõju. Gluuoneid on 8 eri tüüpi, neil pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid erinevalt footonist kannavad nad vastastikmõju laengut, st. nad on värvilised. 14. Mis toimub kvarkidega, kui need vahetavad gluuoneid?
t. elektronide eraldumist ainest. Kuna klaas neelab tugevalt lühiainelist kiirgust, võib arvata, et pikalaineline, väiksema sagedusega kiirgus ei tekita fotoefekti. Enamikul ainetel tekib fotoefekti ultravalgus või violetne ja sinine valgus, aga punane valgus ei tekita. Sellepärast räägitakse fotoefekti punapiirist, s.o. Sellisest lainepikkusest, millest pikemaid laineid ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Iga footon suudab vabastada ühe elektroni. Mida rohkem on valgusvihus footoneid seda rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Teisiti öelduna, seda suurem on valguse intensiivsus. Seepärast määrabki intensiivsus ära ainest eraldunud elektronide arvu ja sellega ka fotovoolu tugevuse. Vabanenud elektronide kiirus on aga määratud valguse sageduse ja väljumistööga. Nagu Einsteini valemist näha, saab fotoefekt esineda ainult juhul kui hf>A. Ainult siis jätkub energiat elektronile kineetilise energia andmiseks ja ainest Fotoefekti rakendusi
Spektrijooned ja energiatasemed Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgalt seotud aatomid ja joonspektrid on seega üksikute aatomite spektrid. Kindlale lainepikkusele vastab ka kindel kiirguse sagedus. f=c/ Joonspekter tähendab seda, et aatomid kiirgavad kindla energiaga footoneid. Footoni energiat saab arvutada eeskirjast E=hf H=6.62*10astmel -34 Js- Plancki konstant ja f- kvandi sagedus. Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. Kui aatom kiirgab kindla energiaga footoni, siis vastavalt energia jäävuse seadusele peab ta kaotama samasuure energiahulga. Mõningane sarnasus on trepist allaveereva keha potentsiaalse energia vähenemisel. Seega on aatomis ka elektronid kindlatel energeetiliste tasemetel
on valguse sagedus (1Hz). Siin võib kasutada ka valguse lainepikkust f , kus c=3·10 8 m s on valguse kiirus vaakumis. Valgusel on omadus ainest elektrone välja lüüa. Seda nähtust nimetatakse fotoefektiks. Fotoefektil on kaks seaduspärasust: 1) Ainest ajaühikus välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et intensiivsem valgus sisaldab rohkem valguse osakesi ehk valguskvante ehk footoneid ja iga kvant lööb ühe elektroni välja. 2) Välja löödud elektronide ehk fotoelektronide energia ei sõltu valguse intensiivsusest vaid on määratud valguse sagedusega. Seega suurema sagedusega valguskvandid on suurema energiaga ja suudavad ka elektronidele rohkem energiat anda. Fotoefekti tekitamiseks peaks aine olema laetud negatiivselt. Sel juhul hakkab välja löödud elektron kehast elektrilise tõukejõu mõjul eemalduma ja keha laeng väheneb. Ka
osakesi kui põhiolekus. Pöördhõive Füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid. Tavahõive Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. Spontaanne kiirgus Vabakiirgus ehk kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Simuleeritud kiirgus Sundkiirgus ehk välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus.
8. Mis on protuberantsid? Protuberantsid ehk laikudega kaasnevad loited- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamik väljapaisatust ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireis (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi). 9. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. 2
kiirgust - Fotoluminestsents Luminesents lambid e. päevavalguslambid: - klaastorus olevat Hg auru (hõrendatud) ergastatakse el.vooluga - Hg aatomid oma normaalolekusse naastes kiirgavad footoneid (suure energia-suure sagedusega) - kiiratavaid footoneid on palju tänu lisanditele (palju E UV energia nivoosid Hg aatomites) - suurema lainepikkusega kiirgus ergastab luminofoori - luminofoor hakkab kiirgama valguse lainepikkusel
Lk 67 Transistor on pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. 21. Milline toime on võimenditel? Milleks ja kus neid vajatakse? Lk 67 22. Miks ühendatakse transistoreid kiipideks ehk integraalskeemideks? Lk 69 23. Kuidas tekib (või neeldub) valguskiirus ergastatud aatomites? Lk 71 24. Millega seletub spektrijoonte erinev intensiivsus? Lk 73 Need on erinevad, kuna mõne energiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva, mõnede siirete tõenäosus (toimumisaeg) on suur, teistel väike. 25. Kuidas hinnata aatomite ergastusseisundi eluiga? Milline on selle suurusjärk? lk 72 Aatomite ergastusseisundi eluiga on lühike. Suurusjärk: 10 26. Millised kvantseisundid on metastabiilsed? Lk 73 Metastabiilsed kvantseisundid on 27. Mispoolest erineb luminestsents teistest valgustekke ilmingutest ? lk 73 Erineb selle poolest, et helenduse põhjuseks ei ole hõõgvele kuumutamine nagu
4. Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Footoni energia peab olema suurem või võrdne elektroni väljumistööga EA H*fmin A fm =A/h fotoefekti kasutatakse videolintides, ohutustehnikas, metroos, toodangu lugemiseks. 5. Punapiir ainele omane max või fmin, mille puhul tekib fotovool. Punapiir sõltub ainest. A c h max= f min fmin= 6. Valguse intensiivsus on seda suurem, mida rohkem on valguvihus footoneid ja mida rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Intensiivsus määrab ära ainest eraldinud elektronide arvu ja seega ka voolutugevuse. 7. Ainest välja löödud elektronide energia sõltub sagedusest. E=A+K ............................ 8. Footon on valguse portsjon. Omadused: *On kindel energia E=hf. Energia sõltub sagedusest. *Pole seisumassi. St et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. F omab massi liikumise tõttu. *Footonil on impulss
oleks, osutuks eelpoolmainitud ühine veendumus, teadmine selleks kauaotsitud objektiivseks tõeks? Või oleks pigem tegu religiooniga, ühesuguste empiiriliste teadmiste poolt põhjustatud subjektiivse teadmisega? Leian, et meil ei oleks võimalik seda välja selgitada. Võime ju teiste oma kultuurilises (kas kultuur ei baseeru just emotsioonidel) taustsüsteemis asuvate teadvustega kokku leppida, et nähtus, mil silma satub tavalisest enam ümmargusest taevakehast lähtuvaid footoneid, on hommiku saabumine. Ent mis juhtuks, kui meie kesknärvisüsteem saadaks mingi organismis üldjuhul mitteleiduva aine (LSD) mõjul meie teadvusse teate, et taevas on hoopis kandiline must auk keset footoneid lähetavat ühtlast substantsi, et munapudru teeb meid purju, et tähtis on kaasinimesed tappa? See, et meie organism, eelkõige närvisüsteem koosneb just neist ainetest, mis seal antud hetkel pulbitsevad, on minu arvates ju üsna juhuslik, sõltub Maa
planeet(Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Pluuto), asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorid, kuud, kosmilinie tolm ja gaasipilved. Päikesesüsteem on ainus teadaolev planeetidesüsteem. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, liikudes läänes itta. 3 olulist fakti PÄIKE ON ÜKS TÄHT PALJUDEST, MIS KOOSNEB PEAMISELT VESINIKUST JA HEELIUMIST. PÄIKESEPINNALT KIIRATAKSE SUUREL HULGAL NÄHTAVA VALGUSE FOOTONEID, MIS ON TEKKINUD TERMATUUMAREAKTSIOONI KÄIGUS. KUIGI PÄIKEST PEAKS OLEMA VEEL 5 MILJARDIKS AASTAKS, SIIS ELU MAAL EI SAA NII KAUA KESTA, SEST KESKMINE TEMP TÕUSEB 50-100 KRAADI.
8. Footonil pole seisumassi. Footoni mass on formaalne ja on seotud energia-mass seosega: m=h*f / C2. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. 9. Footoni seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega C. Ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 10. Valguse rõhk on mehaaniline mõju, mille pinnale ta langeb. Valguse rõhk on võrdeline intensiivsusega mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb, seda suurem on valguse rõhk. 11. Neid keemilisi reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul nimetatakse fotokeemilisteks. Fotokeemilisteks reaktsioonideks on näiteks fotosüntees ja osooni tekkimine. 12. (Dualistlik käsitlus) Valguse laine-ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See tähendab, et valgus võib käituda nii osakeste (footonite) voona kui elektromagnet lainetena
Kvantseisundite eluiga 10 astmes -9 10 astmes -8 sekundit Valguse võnkesagedus on 10 astmes 14 Hz Selle ajaga jõuab toimuda tuhandeid kuni miljoneid valgusvõnkeid kiiratavas valguslaines Kiirgamisaega t tõlgendatakse kui aatomi ergastatud seisundi iga, kestust Valguse neeldumist aatomis võib vaadelda samalaadselt, ainult siis lähtub protsess madalamale energiatasemele vastavast seisulainest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil Spektrijoonte intensiivsus Mõne enetgiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva. Toimumissagedus on erinev Eredadjooned lühiealineseisund Tuhmid jooned pikaelaised (metastabiilsed) Külm helendus Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust.
Seda ei läbi ükski gaas (kaasa arvatud He), orgaaniline ega anorgaaniline aine. Saab kasutada vee eraldamiseks etanoolist või muudest ainetest Saab kasutada merevee muutmiseks joogiveeks Painduvad puutetundlikud ekraanid Toodetakse rullimeetodil Vasefooliumile lastakse aurustuda grafeenil Odavam kui praegune meetod Päikesepatareid, Paiduvad puuteekraanid. Grafeen teeb footonist rohkem kui ühe elektronpaar Kui ühekihilisest grafeenist läbi lasta footoneid, tekib rohkem kui üks elektronpaar Ränipõhistel päikesepaneelidel toodetakse ühest footonist üks elektronpaar Multiple exciton generation Toodetud elektronide arv kasvab lineaarselt footonite hulgaga On püsiv infrapunasest spektrist ultravioletse spektrini. Grafeenoksiid seob radioaktiivseid jääke Grafeenoksiidi helbed vees seovad radioaktiivsed tuumad Tekib radioaktiivne sade, mida on kerge koristada Suhteliselt odav ja tõhus meetod puhastamiseks Vähe keskkonnasaastet.
lagunevate aatomituumade arv väheneb pidevalt. Seepärast kasutatakse radioaktiivsuse iseloomustamiseks poolestusaega (t1/2). Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul kahaneb ajaühikus lagunevate aatomituumade arv kaks korda. Meditsiinis leiab radioaktiivsus kasutamist haiguste diagnostikas ja ravis. Haiguste diagnoosimiseks sobivad paremini aatomituumad, mille radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on suhteliselt lühike ja mis kiirgavad mitte väga suure energiaga footoneid. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi isotoope (st aatommassi poolest erinevaid elemendi teisendeid): 18-F (fluor), 67-Ga (gallium), 99m-Tc (tehneetsium), 111-In (indium), 123-I (jood), 131-I (jood), 201-Tl (tallium) jt. Haiguste ravis rakendatakse suhteliselt pikema poolestusajaga isotoope, mis kiirgavad kõrge energiaga gammakvante (kvant tähendab jagamatut mikrohulka) ja/või korpuskulaarkiirgust: 32-P (fosfor), 60Co (koobalt), 68-Ga (gallium), 89-Sr (strontsium), 90-Y (ütrium), 153-Sm
16. Mis on päikesepatarei? Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest, mis on omavahel ühendatud elektriliselt suurteks paneelideks. 17.Mis on footon? Kuidas saab selle välja arvutada? +valem Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. E=h*f 18.Fotokeemiline reaktsioon? Terve rida keemilisi reaktsioone toimub ainult valguskvantide osavõtul. 19.Millest sõltub valguse rõhk? Sõltub footonite arvust ja ajast, mida rohkem footoneid ajaühikus pinnale langeb, seda suurem on valguse rõhk. 20.Milles seisneb valguse dualistlik käsitlus? Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi.
vabanema, ehk kiirgama gammakvandi. Ergastatud olekusse võib jääda tuum ka pärast tuumareaktsiooni. [2] Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse võimalikult suure aatomnumbriga ja võimalikult tihedat ainet (enamasti pliid), kuid gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse ka muid metalle ja betooni. [3] Gammakiirgus neeldub Maa atmosfääris. [4] Eristatakse kosmilist gammakiirgust lainepikkusega u. 10-13 meetrit ja alla selle. Nii kõrge energiaga footoneid ei suuda anda ükski maapealne protsess ning neid esineb vaid kosmilises kiirguses (pärinevad supernoovaplahvatustest). Kosmiline gammakiirgus läbib Maa atmosfääri takistamatult. [5] Gammakiirguse abil tapetud bakteritega vaktsiinid võivad olla oluliselt efektiivsemad ja vastupidavamad kui tavapärased kuumuse või keemilise töötluse teel inaktiivseks muudetud haigustekitajatega vaktsiinid. [6] Gammakiirgust kasutatakse praegu meditsiiniseadmete steriliseerimiseks ja mõnedes riikides
- Valguse intensiivsus määrab ainest eraldunud elektronide arvu ja fotovoolu tugevuse. - Vaöguse toimel katoodist välja löödud elektroonid- fotoelektronid, kui nad liiguvad anoodile siis... - Põhjustab see elektrivoolu(fotovoolu) - Kui mingist pingeväärtusest jääb voolutugevus muutumatuks siis tekib küllastusvool. 14. Kuidas mõjutav fotovoolu tugevust valguse intensiivsus? Miks? - Valguse intensiivsus on seda suurem, mida rohkem on valguvihus footoneid ja mida rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Intensiivsus määrab ära ainest eraldinud elektronide arvu ja seega ka voolutugevuse. 15. Milline on energiajaotus fotoefekti korral? Fotoefekti võrrand. - Väljumistöö, kineetilise energia andmiseks ehk (h x f) - hf= A + mv2 / 2 16. Kas alati tekib fotoefekt kui valgustada metalli pinda? Millest see sõltub? - Ei teki, sõltub sellest millise valgusega on tegu.
kaduda.kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv. ,,valgeid" osakesi saab oodustada kvarkidest ka paarikaupa, sidudes kvargi antikvargiga.seosed pole püsivad, kuna kvarkide jäävuse seadus neid ei kaitse.lagunevad eriti kiiresti kui kvark on seotud omaenda antikvargiga-nim mesoniteks. Footon esineb elektromagnetilise jõu kandjana. El.magneetilise vastastikmõju teooria seletab 2 el.laengu tõmbumist või tõukumist sellega et nad vahetavad koguaeg footoneid. Tavaline footon kannab en. Ja impulssi kindlas seoses vastavalt liikumise suunale, vastastikmõju kandev footon pole jäävuse seadustega kitsendatud-nim. Virtuaalseteks.ei saa püüda, sest see oleks jäävuse seaduse rikkumine.on nähtamatud.virtuaalsete footonite poolt tekitatud eriline tõmbumine hoiab koos el. Aatomis, aatomeid molekulis, molekule kehas. Vahendavad virtuaalosakesed on omased kõigile vastastikmõju liikidele.tugevat vastastikmõju kvarkide vahel vahendavad gluuonid
ennustada konkreetse tuuma lagunemishetke ja kehtib vaid suure arvu tuumade korral. N= N0e-t .N- tuumade arv ajahetkel t, N0- tuumade arv ajahetkel t=0, - tuuma ajaühikus lagunemise tõenäosus, t- vaadeldav ajahetk. Poolestusaja kaudu: N= N0 2-t/T , kus T on poolestusaeg. 7) Tuumareaktsioonid: nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Tuuma mõjutavate osakestena kasutatakse alfaosakesi, neutr, proot, footoneid jt. Välismõju tulemusel toimuv protsess. Põhjuseks kosmiline kiirgus, radioaktiivkiirgus, kiirenditest saadud osakesed, tuumareaktorist saadud neutronid. Looduslik radioaktiivsus: kulgeb iseenesest. Kehtivad: energia jäävuse seadus, impulsi jäävuse seadus, massiarvu jäävuse seadus, laenguarvu jäävuse seadus.[tuuma laeng Z][ Elemendi sümbol][aatommass A] 8) Raskete tuumade lõhustumine: Mendelejevi tabeli lõpus olevad suured radioaktiivsete
valguse puudumist ehk musta. Valguse neeldumine tähendab, et valgus jääb kehasse ja muutub soojuseks. Millist värvi valgust keha neelab, oleneb selle keha aine ehitusest. Erinevad molekulid neelavad erinevat värvi valgusi. Valgusest saame ja lausa peame rääkima kui osakestest sellisel juhul kui tegemist on väikeste lainete pikkustega. Sellisel juhul on tegemist osakeste vooga. Valguse osakesesks loetakse footoneid. Ja kuna footonid vaakumis liiguvad valguse kiirusel,tänu sellele, et footoni mass on 0 siis ongi valguse kiirus defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis. Tänu footonite ehk valguskvantide liikumisele saame seda oma otstarbeks ära kasutada. Näiteks kasutades fotoelektrilist efekti saame toota energiat. Selleks tuleks kasutada päikesepatareid, mis muundab valguse energia elektrienergiaks. Selleks suunatakse päikese
soojusliikumise toimel valentsitsooni. 1.kuidas tekib või neeldub valguskiirgus ergastatud aatomites?Kavntdiirdel- elektroni võnkumisel ühest seisulainest teise,ühest elektronpilvest teise. Elekronmagnetlaine kiirakse, kui elektron võngub ühest leiulainest teise. 2.millega seletub spektorjoonte helendus intensiivsus?Seletub sellega, et me näeme, et mõned jooned on silmatorkavalt heledad, teised nõrgemad,kolmandad vaevumärgatavad. Mõne energiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva;mõnede siirete tõenäosus on suur, teistel väike. 3.mis on aatomi ergastusseisundi eluiga? Milline on selle suurus järk? Ergastusseisundi eluiga on delta t ja suurusjärk on 10-9-10-8sek. 4.millised kvantseisundid on metastabiilsed? Pikaealisi tsaemeid nim.metastabiilseteks. on selgunud, et kahvatuid jooni annavad siirded, mis lähtuvad pikaealistest seisundites, nt.10-3. laserites on aatomite metastabiilsed tsemed nende
Tagasi põhiolekusse läheb aatom läbi footoni kiirgamise, mille puhul elektron naaseb vähima võimaliku energiaga kvantolekusse. Sellisel moel kiiratud footon omab energiat, mis võrdub elektroni algse ja kiirgamisjärgse energeetilise taseme energia vahega. Kuna erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). Sama efekti võib täheldada ka valguse neeldumist uurides. Täielikult neelduvad ainult need footonid, mille energia (lainepikkus) vastab täpselt aatomi põhioleku ja mõne ergastatud oleku energiatasemete vahele. Sellisel moel tekib neeldumispekter.
luminofooride kiirgamisel. 24. Spontaanne ehk vabakiirgus on iseeneslikult tekkiv kiirgus, kui elektron naaseb madalamale energiatasemele, kiirates ise footoni. 25. Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 26. Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud. 27. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. 28. Laserites saavutatakse pöördhõive kasutades abitasemeid, mille kaudu saab kuhjata aatomeid kõrgemale tasemele. 29
olekusse. Tagasi põhiolekusse minnes kiirgab aatom footoni; sellega naaseb elektron vähima võimaliku energiaga kvantolekusse. 23. Sellisel moel kiiratud footon omab energiat, mis võrdub elektroni algse ja kiirgamisjärgse energeetilise taseme energia vahega. Et erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). Sama efekti võib täheldada ka valguse neeldumist uurides. Täielikult neelduvad ainult need footonid, mille energia (lainepikkus) vastab täpselt aatomi põhioleku ja mõne ergastatud oleku energiatasemete vahele. Sellisel moel tekib neeldumisspekter. 24. Millal aatom neelab kvandi ? Kui suur on neelatava/kiiratava kvandi energia ? 25. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid
Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Päikeselaigud Päikeselaigud (või päikeseplekid) on tumedad alad fotosfääris, mis on oma ümbrusestjahedamad. Tavaliselt ilmuvad nad paaride või rühmadena ning on seotud väga tugevate magnetväljadega. Laikude suurused ulatuvad "väikestest", ligikaudu 15000 km läbimõõduga (laias laastus Maa
elektron vähima võimaliku energiaga kvantolekusse. Sellisel moel kiiratud footon omab energiat, mis võrdub elektroni algse ja kiirgamisjärgse energeetilise taseme energia vahega. Et erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). 3.Orbiitide kvantimise reegel. On olemas ainult diskreetne hulk orbiite, millel elektronid liiguvad kindlate kiirustega. De Broglie` lained Kõigil aatomitel ja osakestel on laineomadused ja neid saab kirjeldada varem footonite jaoks kindlaksmääratud seostega. Seejuures on de Brogleie` lainepikkus , ja laine sagedus . Schrödingeri võrrand
tasapisi soojaks. Soojuskiirgus Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus.[3] See on soojusenergia muundumine elektromagnetiliseks energiaks. Soojusenergia on aatomite ja molekulide juhusliku liikumise kineetilise energia keskmine. Aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest, näiteks prootonitest ja elektronidest, ning nende ostsilleerimine tekitab elektri- ja magnetvälja. Selle tulemusena kiiratakse footoneid, mis vähendavad keha entroopiat ja energiat. Elektromagnetiline kiirgus ei vaja aine olemasolu ning saab vaakumis liikuda lõpmatult kaugele, kui teele ei jää ühtegi takistust. Soojuskiirguse omadused sõltuvad mitmetest erinevatest teguritest – aine pinnast, temperatuurist, neelamis- ja kiirgamisvõimest.[3] Kiirgus ei ole monokromaatiline, mis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri
4. Footoni energia valem. Mis määrab ära footoni energia ? E= h x f Sagedus määrab ära footoni energia, mida suurem sagedus,seda suurem energia. Fotoni enegia on võrdne valguse sagedusega ja on pöördvõrdeline valguse lainepikkusega 5.Footoni omadused 1)Footon omab kindlat energiat E= hf h= Planci konstant = 6.63 x 10 astmes -34 f- sagedus( 1 Hz) c=lamda x f c- kiirus E= hc/lamda lamda lainepikkus 2)Esineb ainult liikumises, paigal seisvaid footoneid ei esine 3)Eri värvi valgustel on kvandi enegia erinev (violetsetel valgustel on suurim ja punastel väikseim) 4)Footon omab kindlat massi E= mc2 m=E/c2 = hf/c2 c- valguse kiirus vaakumis , 3 x 10(8) m/s 5)Footonil on kindel impulss P= hf/c 7.Milles seisneb fotoefekti nähtus ? Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel 8. Fotoefekti võrrand ja selle selgitus Hf= A+ mv2 / 2 A- töö (Väljumistöö) hf- footoni energia
imeväike, kuid sellest piisab, et tekitada meie silmas valgusaisting. Footonil, nagu ka igal teasel osakesel on ka mass, kuid tal puudub seisumass, mis tähendab,et footon ei saa eksisteerida paigalolekus. Footonitel on suur roll fotoefekti juures. Fotoefektiks nimetatakse elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel. Kui rääkida valgusest kui footonite voost, tuleks kindlasti ära mainida ka valguse rõhk, mis on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et mida rohkem footoneid ajaühikus pinnale langeb, seda suurem on valguse rõhk. Suur hulk keemilisi reaktsioone toimub vaid valguskvantide osavõtul. Sellisid reaktsioone nimetatakse fotokeemilisteks. Fotokeemiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis tekib valguse neeldumise tõttu. Seejuures annab valguskvant molekulile piisavalt energiat, et see muutuks reageerimisvõimeliseks. Vahel aga laguneb mõni aine valguenergia toimel.
klassile __________________________________________________________________________ Footoni energia ja sageduse vaheline seos määratud seosega: f footoni sagedus (Hz) h Plancki konstant (h = 6,62 10 -34 Js) 48. Mida nimetatakse fotoefektiks? Fotoefekt on elektroni väljalöömine ainest valguse mõjul. Tulemusena tekib fotovool (elektrivool). Fotoefekti põhjus: valguse toime ainele, footonite poolt antav energia elektronidele (elektronid neelavad footoneid). 49. Mida nimetatakse väljumistööks? Väljumistöö on footonite poolt tehtav töö elektronide väljalöömisel aine pinnast (tähistatakse tähega A) 50. Mis on fotoefekti punapiir? Fotoefekti punapiir on piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. Sellest väiksema sageduse korral fotoefekti ei toimu. 51. Mida näitab antud valem? mv 2
Stimuleeritud kiirgus - on välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus .Tekib koherentne valgus. Metastabiilne seisund-aine olek ühes faasis selliste p ja T väärtuste juures, kus ta peaks olema teises faasis. Näiteks vesi üle 100*C normaalrõhul (ülekuumenenud vesi) või vesi alla 0*C normaalrõhul (allajahtunud vesi). Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua. Tavahõive-Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid Nm>>Nk Sellisesaatomkonnas on on ülekaalus footonite neeldumine. Pöördhõive ehk pööratud jaotus on füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, näiteks aatomite kogumis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid (neid kirjeldab kvantmehaanika). Soojustasakaalu tingimustes toimub tavahõive vastavalt Boltzmanni statistika jaotusfunktsioonile. Pöördhõive korral aga on mikroosakeste
madalamale energiatasemele. 23. Kuidas tekib stimuleeritud ehk sundkiirgus? Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 24. Millal tekib tava-, millal pöördhõive? Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud. 25. Mis on laserid? Laser on seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. 26. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive?
mg/ml nm nm (max) 1. Destilleeritud vesi - 230 250 240,5 2. Riboflaviin 0,025 370,0 525,0 2579,0 3. Puridoksiin 0,022 325,0 390,0 4422,1 Tulemuste kirjeldus ja analüüs: Vesi ei fluorestseeru, EEM spektri maksimum on tingitud Ramani hajumisest. Puridoksiin ergastub ja emiteerib footoneid lühematel lainepikkustel (võrreldes riboflaviiniga) ning selle fluorestsents on intensiivsem. Ramani hajumine Joonis 1. Destilleeritud vee EEM spekter Joonis 2. Riboflaviini EEM spekter Joonis 3. Puridoksiini EEM spekter 3.2 Uurimine, kas aine fluorestsents sõltub keskkonna pH-st (püridoksiini ja riboflaviini lahused neutraalses happelises ja aluselises keskkonnas) Töö käik: 1) Mõõta järgnevate lahuste EEM spekter: a
muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.kasut.transistore ühendusi e.mikroskeeme e.kiip nt.videokaardi protsessorid,arvuti protsessor (2 miljardit pandi ühte kiipi kokku).Röntgenkiirguse teke on samasugune nagu joonspektril (elekton läheb ühelt nivoolt teisele).Spontaanne kiirgus kiirgus mis on iseeneslikult tekkiv vaba kiirgus.Tavahõive Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid Nm>>Nk Sellisesaatomkonnas on on ülekaalus footonite neeldumine. Pöördhõive olukord kus ergastatud seisundis rohkem elektrone kui põhiseisundis ühe.Valguskvandi peale langemisel stimuleeritakse üleminek metastabiilses seisundist põhiseisundisse.Pöördhõive saavutamine on laserehituse põhiprobl.Tuumajõud Tugev vastastikmõju põhjustab tugeva tuumajõu mis hoiab aatomituuma koos.Väga piiratud
lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. Nii on näiteks Päikese keskmine temperatuur 5800 K, mille maksimaalse kiirguse lainepikkus on: See langeb nähtava valguse rohelisse ossa, kuid Päike kiirgab ka nii lühema kui pikema lainepikkusega footoneid kui lambda(max), mistõttu inimsilm näeb Päikese valgust kollakas-valgena. 1879. aastal näitas austria füüsik Josef Stefan, et musta keha helendus L on võrdeline selle temperatuuri T neljanda astmega. kus A on pindala, alfa võrdelisuskonstant ja T temperatuur Kelvini järgi. See tähendab, et kui me temperatuuri kahekordistame (näiteks 1000 Kelvinilt 2000-le), suureneb musta keha kiirguse koguenergia 2^4 ehk 16 korda.
47. Mida näitab antud valem? E = hf Footoni energia ja sageduse vaheline seos määratud seosega: f footoni sagedus (Hz) h Plancki konstant (h = 6,62 10 -34 Js) 48. Mida nimetatakse fotoefektiks? Fotoefekt on elektroni väljalöömine ainest valguse mõjul. Tulemusena tekib fotovool (elektrivool). Fotoefekti põhjus: valguse toime ainele, footonite poolt antav energia elektronidele (elektronid neelavad footoneid). 49. Mida nimetatakse väljumistööks? Väljumistöö on footonite poolt tehtav töö elektronide väljalöömisel aine pinnast (tähistatakse tähega A) 50. Mis on fotoefekti punapiir? Fotoefekti punapiir on piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. Sellest väiksema sageduse korral fotoefekti ei toimu. ©anmet.ptg 2007 7
47. Mida näitab antud valem? E = hf Footoni energia ja sageduse vaheline seos määratud seosega: f footoni sagedus (Hz) h Plancki konstant (h = 6,62 10 -34 Js) 48. Mida nimetatakse fotoefektiks? Fotoefekt on elektroni väljalöömine ainest valguse mõjul. Tulemusena tekib fotovool (elektrivool). Fotoefekti põhjus: valguse toime ainele, footonite poolt antav energia elektronidele (elektronid neelavad footoneid). 49. Mida nimetatakse väljumistööks? Väljumistöö on footonite poolt tehtav töö elektronide väljalöömisel aine pinnast (tähistatakse tähega A) 50. Mis on fotoefekti punapiir? Fotoefekti punapiir on piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. Sellest väiksema sageduse korral fotoefekti ei toimu. ©anmet.ptg 2007 7
ioniseerunud gaas (aine neljas olek). Slide2 Nagu ka teistel tähtede, toimub ka päikese tuumas tuumareaktsioonid, millest vabaneb energia. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu on Päikese aine plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Slide 3 Tähed
pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad 400 700 nm. Peamised pigmendid on klorofüllid. Rohelise ja kollase valguse jaoks ksantofüllid ja karotinoidid. Ühe mooli violetsete kvantide energia on ligikaudu 5000, ühe mooli punaste kvantide energia on ligikaudu 2800 Kuidas sõltub kvandi energiasisaldus footoni lainepikkusest? Kirjutage valem. E = (hxc)/ mida väiksem lainepikkus seda suurem energiasisaldus Ultravioletseks kiirguseks loetakse footoneid lainepikkusega 100 400 nm nimetage mõni UV kiirgust absorbeeriv ühend taimedes. Flavonoidid, krüptokroomid Nähtavaks valguseks loetakse footoneid lainepikkusega 400-700 nm Nimetage mõni nähtavat valgust absorbeeriv ühend taimedes. Klorofüllid, ksantofillid, karotinoidid Kirjeldage fükobiliproteiinide koostist ja millistes organismides esinevad. Fükobiliproteiinid on sarnased klorofüllidele kuna on samuti tetrapürroolid. Erinevus
Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme: II fotosüsteem on osa fotosünteesi mehhanismist. See on valgustneelav kompleks, mis asub tülakoidide membraanides. Valgusenergiat kasutatakse vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooni ehk fotolüüsi) ja plastokinoonide redutseerimiseks. Fotosüsteem II nimetatakse tema ensüümide järgi veel plastokinooni oksidoreduktaasiks. Oksidoreduktaas on valgussõltuv ensüüm, mis kasutab valgusenergia footoneid elektronide ergastamiseks. Seejärel transporditakse need üle erinevate koensüümide ja kofaktorite, et redutseerida plastokinoon plastokinooliks. Vee molekuli lagundamisel saadud vesinikioonid e prootonid aitavad tekitada prootongradienti, mida kasutab teine tülakoidide membraanis paiknev valkkompleks ATP süntaas, mis genereerib ATPd ADPst ja anorgaanilisest fosforist. ATP süntaas pumpab prootoneid kloroplastide stroomasse. Eraldub hapniku molekul.
kiirgusega 1 h k Vônkenivood: E (n ) n = 1 2 2 m Raylegh ja Ramani hajumine: Molekulide elektronkate vôngub pealelangeva elektromagnetilise kiirguse taktis, mis produtseerib hajunud kiirguse. Hajunud kiirguse lainepikkus on vôrdne pealelangeva kiirguse omaga. (Rayleigh hajumine). Kui molekuli polarisatsioon muutub siis 10-6 osa footoneid aga ergastab molekuli teatud vônkumisi ja see avaldub hajunud kiirguse spektris nôrkade spektrijoontena, mis on nihutatud ergastava sageduse suhtes (Ramani effekt). Tuumade magnetiline resonants (NMR) Umbes pooled tuumad pöörlevad ja laengu tôttu on neil magnetmoment. Tugevas magnetväljas orienteeruvad kôik magnetmomendid magnetväljasihis, kuid mitte täpselt paralleelselt. Tekib pretsessioon telje pöörlemine ümber magnetvälja suuna.
mis koosnevad kvargist ja antikvargist. Barüonid on fermionid, mis alluvad tugevale interaktsioonile. Barüonid jagatakse mõnikord nukleonideks ja hüperonideks; barüonide hulka kuuluvad ka resonantsosakesed. Igal barüonil on oma antiosake antibarüon. Kõik barüonid peale prootoni ja antiprootoni on ebapüsivad osakesed, mis prootoniks või neutroniks muundudes kiirgavad mesoneid, leptoneid või footoneid . Barüonide koostises on kolm kvarki, mille spinnide ja elektrilaengute summad annavad barüonide spinni ja elektrilaengu. Igale fundamentaalosakesele vastab oma antiosake. Need on kõiges täpselt samasuguste omadustega, ainult kõik laengud on vastavalt vastandmärglised. Elektroni antiosake on positron, mille mass on täpselt sama suur, kui elektronil, kuid elektrilaeng on positiivne, absoluutväärtuselt aga elektroni omaga täpselt
tekitavadki märgatava rõhu. 2. Kes mõõtis esimesena 1900.a. valguse rõhku? Vene füüsik P. Lebedev. Katseseadmeks oli peenikese kvartsniidi otsa riputatud kerge vardake, otstes õhukesed kettakesed, mis asus õhutühjas anumas. Ühe kettakese valgustamisel varras pöördus ja pöördenurga järgi sai määrata jõu. Jagades jõu kettakese pindalaga sai Lebedev valguse rõhu. 3. Millega on valguse rõhk võrdeline? Intensiivsusega--mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb , seda suurem on valguse rõhk. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk 96- 97 16.2 Comptoni efekt 4. Millal avalduvad valguse kvantomadused paremini? Röntgenikiirguse korral 5. Milles seisneb Comptoni efekt? Ameerika füüsik, avastas 1922, 1927 Nobeli preemia. Röntgenikiirguse hajumisel metallidelt (vabadelt elektronidelt) suureneb kiirguse lainepikkus (väheneb sagedus) ehk põrkudes elektroniga ANNAB
annaabi.ee 
