· lapse loomuliku keskkonna kohandamine Kõneravi, kõne treening: Kõneravi juures kasutatakse komplekset logopeedilist uuringut. Logopeediline kompleksuuring sisaldab kõne arengutaseme ning oraalmotoorika funktsioonide hindamist. Logopeedilise hindamise tulemusena koostatakse kõneraviplaan ning nõustatakse lapse lähikeskkonda eelkõige suhtlusvahendi igapäevase rakendamise osas. · kõnehingamise, artikulatsiooni, fonatsiooni ja kõnevoolavuse korrektsioon · keelesüsteemi omandamise toetamine; kõnearendus · kõnetuse korral kõnet toetavad ja asendavad suhtlusvahendid ning nende rakendamine · hüpersalivatsiooni, söömis- ja joomisraskuse korral neelamisfunktsiooni korrektsioon Arendus- ja taastusravi PCI ravi on eluaegne protsess. Arendusravi maht on lapse kasvades üldiselt aastatega kahanev, kuid ei ole selgelt vanusega määratletav ja sõltub eelkõige motoorikahäire raskusastmest
75.Õige või väär? Kõnefunktsionaalsüsteem koosneb ajukoores asuvatest kõnekeskustest. Õige Vale 76. Millistel juhtudel ei ole tegemist kommunikatsioonipuudega? hääle omaduste muutused eakatel kakskeelsusest tingitud teise keele grammatika ja sõnakasutusvead sõnaleidmisraskused väsimuse korral murdekeele kasutamine rääkides häälikute asendamine häälduslikult lihtsama häälikuga väikelastel1 из 1 ärevusest tekkinud kõnetakistus 77. Õige või väär? Normaalse fonatsiooni korral on neelulukk enamasti avatud Õige Vale 78. Õige või väär? Kuulmispuudega lastel on puuduliku kuulmistähelepanu ja -taju tõttu kahjustatud rohkem kõne mõistmine ja vähem kõneloome. Õige Vale 79. Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõneles esineda: kogelus kõnehingamise probleeme häälduspuudeid häälehäireid 80. Millised tunnused võivad esineda düsartria korral? häälduspuuded halb diktsioon nasaalne hääldus
22. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! Klusiilid, frikatiivid, nasaalid, lateraalid, tremulandid 23. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! Larüngaalid e kõrihäälikud (h), farüngaalid e neeluhäälikud (eesti keeles pole), nasaalid, oraalid e suuhäälikud: uvulaarid p, velaarid k, , g, palataalid j, s, alveolaarid t,s,d,l,n,r, dentaalid t,n. 24. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Helilised ja helitud. Tooge näiteid! 25. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? 17: k, t, t´, p, s, s´, s, h, f, v, m, n, n´, r, l, l´, j. eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus, võõrtähed s ja z, palataliseeritud foneemidel puuduvad kirjas neile vastavad tähed, frikatiivid f ja v moodustavad ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 26
· Frikatiivid = hõõrdhäälikud - Spirandid = piluhäälikud: v, f, h - Sibilandid = sisihäälikud: s, , s 23. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Näited. · Larüngaalid = kõrihäälikud: h · Farüngaalid = neeluhäälikud · Nasaalid = ninahäälikud: n, m, · Oraalid = suuhäälikud (uvulaarid, velaarid, palataalid, alveolaarid, dentaalid) 24. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Näited. · Helilised: m, n, l, l´, r, , j, v · Helitud: k, p, t, s, h, f, s, t´ 25. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus. 2) Saab küll rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest, kuid need on tegelikult nõrgad ainult sõna lõpus või
j) somphäälikud ehk alveolaarid (l, r) k) hammashäälikud ehk dentaalid (l, n) Aktiivsed: Keel keelehäälikud ehk lingvaalid l) keeletipuhäälikud ehk apikaalid m) keeleseljahäälikud ehk dorsaalid Huuled huulhäälikud ehk labiaalid (m, p) Huul-hammashäälikud ehk labiodentaalid (v, f) 4) ninahäälikud ehk nasaalid (n, m) 26. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! Helilised häälikud: s, h, g Helitud häälikud: täishäälikud, l, r, v 27. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? a) sõnaalgulised -kahe konsonandiga (tr-, kt-, st-) -kolme konsonandiga (skl-, sts-, spr-) b) sõnalõpulised -kahe konsonandiga (-mp, -nk, -rt) -kolme konsonandiga (-mps, -rts, -lks) c) sõnakesksed -kahe konsonandiga ühendid (km, tn, pr) 28
(vt joonist!) 24. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! 1) larüngaalid ehk kõrihäälikud: h 2) farüngaalid ehk neeluhäälikud: - 3) nasaalid ehk ninahäälikud: n, m, , 4) oraalid ehk suuhäälikud: uvulaarid ehk kurgunibuhäälikud: p , velaarid ehk pehmesuulaehäälikud: k, , palataalid ehk kõvasuulaehäälikud: j, s , alveolaarid ehk somphäälikud: t, s, l, n, r, dentaalid ehk hammashäälikud: t, n. 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! Helilised konsonandid häälekurrud võnguvad - : /l l´ r m n j v/ Helitud konsonandid - häälekurrud ei võngu: /k p t t´ s s h f/ 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus (on võimalik
HÄÄLDUS- E MOODUSTUSKOHT · Larüngaalid e kõrihäälikud: h · Farüngaalid e neeluhäälikud: - · Nasaalid e ninahäälikud: n, m, , · Oraalid e suuhäälikud: uvulaarid e kurgunibuhäälikud: velaarid e pehmesuulaehäälikud: k, palataalid e kõvasuulaehäälikud: j, s alveolaarid e somphäälikud: t, s, l, n, r dentaalid e hammashäälikud: t, n 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! · Helilised konsonanded häälekurrud võnguvad: l l´ r m n j v · Helitud konsonanded häälekurrud ei võngu: k p t t´ s s h f 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? · 17 konsonantfoneemi: k t t´ p s h f v m n r l l´ j s · Probleemid: Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus.
jääkõhu mahuga. Kopsude eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet moodustub inspiratoorsest hingamismahust, ekspiratoorsest hingamismahust, hingamismahust. (võib ka hingamismahust, sisse- , väljahingamise reservmahust) 10 Arteriaalse vere O2 osarõhu languse (hüpoksia) korral täheldatakse kopsude ventilatsiooni a) vähenemist b) tõusu c) hüperventilatsiooni. Fonatsiooni füüsikaliseks aluseks on a) häälepaelte võnkumine b) häälepaelte sulgumine c) häälepaelte avanemine d) kõnetraktis tekkinud resonants. Arteriaalse vere O2 osarõhu languse (hüpoksia) korral täheldatakse kopsude ventilatsiooni a) tõusu b) vähenemist c) hüperventilatsiooni (1p) Arteriaalse vere O2 osarõhutõus on (1p) a) hüpoksia b) hüperkapnia c) düspnoe Hingamisteede hulka kuuluvad (2p): ninaõõs (kooskõrvalurgetega), neel, kõri, hingetoru, bronhid, bronhioolid
(ahtus on ühtlane ja lai e. piluahtus f, v, h) Konsonantide liigitus häälduskoha järgi 1) huuled: bilabiaalsed: p, b, m, w 2) hambad + hambasombud: dentaalsed / alveolaarsed: t, d, z, n, l 3) pehme suulagi: velaarsed: k, g, 4) huuled+hambad: labiodentaalsed: f, v 5) hambad: dentaalsed 6) kõva suulagi: palataalsed: j, s 7) kõri: larüngaalsed: h 8) hambasombud + keeletipp: alveolaarsed / apikaalsed: r Häälikute liigitus fonatsiooni järgi 1) helilised (õhuvool paneb häälepaelad kiires tempos avanema ja sulguma): vokaalid + b, d, g, j, v, m, n, , r, l, 2) helitud (häälepaelad ei avane ega sulgu, vaid on kogu aeg kas lahti või kinni): k, t, , p, s, , s, h, f. [Hindi järgi on g,b,d helitud] Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi: /k, p, t, - s, , s - h - f - v, j - m, n, - r, l, /. Neist s ja f loetakse võõrfoneemideks.
velaarid e pehmesuulaehäälikud: k, palataalid e kõvasuulaehäälikud: j, s alveolaarid e somphäälikud: t, s, l, n, r dentaalid e hammashäälikud: t, n Lingvaalid e keelehäälikud: apikaalid e keeletipuhäälikud: r predorsaalid e eeskeelehäälikud: t, s, n mediodorsaalid e keskkeelehäälikud: s postdorsaalid e tagakeelehäälikud: k, lateraalid e külghäälikud: l Labiodentaalid e huulhammashäälikud: f, v Bilabiaalid: m, p, w 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! Helilised konsonandid - häälekurrud võnguvad: /l l´ r m n j v/ Helitud konsonandid - häälekurrud ei võngu: /k p t t´ s s h f/ 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus.On võimalik rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest: nõrgad /g b d d´ z z/, tugevad /k p t t´ s s/
9. ka koer oli väga rõõmus ja liputas saba. Lisa7. Ülesannete tulemused valdkondade kaupa. Tekstiloomeoskuse õpetamine 62 Eeltesti tulemuste võrdlus EK normidega või Liina Kase bakalaureusetööga (L. Kask, 2005) Hääldamine Laura Normgrupp ja foneemikuulmine Hääle omadused fonatsiooni kestvus 5 sekundit. hääle tugevuse muutmine: EK 7,83 sek vaiksest valjemaks 3 punkti 2,85 punkti. valjust vaiksemaks 2 punkti 2,8 punkti Hääle omadused on korras.
annaabi.ee 
