· Viljastatud munarakk hakkab jagunema, liigub edasi ja jõuab emakaõõnde Emakas · Kusepõie ja pärasoole vahel · Emakas on 7 - 8cm pikk, 4 - 5cm lai, kaalub 60 - 80g · Sünnitanud naise emakas umbes 2cm pikem Tupp · Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Folliikuli valmimine Vastsündinu tüdruku munasarjas (ovaariumis) on mitu milj. folliikulit. Enamik neist degenereerub lapse ja puberteedi eas ja järgi jääb umbes 300 - 400 000 primaar folliikulit.Naise orgnismi suguküpsuse kestvus on 40 - 45a. Iga menstruaal tsükli ajal toimub ühe folliikuli ovulatsioon, umbes 13 ovulatsiooni tsüklit aastas. Primaar folliikul on 30mm. Naise elu jooksul ovuleerub ligikaudu 600 folliikulit, sellest hoolimata leidub suguküpsuse lõpul ovaariumis mõni üksik primaar folliikul. Igas
Euroopas kasvav probleem immigratsiooni tõttu Aafrika riikidest Iirimaa andmetel moodustasid peanaha dermatofüütiasse haigestunutest 85% Aafrika päritoluga lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa Mõned liigid (M. audouinii, T. schoenleinii, T. violaceum) kahjustavad eelistatult peanahka Patogenees Seen tungib folliikulit ümbritsevasse sarvkihti ja sealt edasi karvafolliikulisse. Karva kahjustusest tingitud haigustunnused ilmuvad 3 kuu möödudes Spoore leidub nakatunud karvades, peanahal ja haigestunud peanaha lähedal õhus Karvakahjustuse tüübid 1. Väikesespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, sprooride Ø 2-6 m ) 2. Suurespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, spooride Ø 5-8 m) 3. Endotriks (spoorid karva sees) 4. Faavus (karvad jämedad hüüfid ja õhuga täidetud tühimikud)
Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugurakud, ja seal toodetakse naissuguhormoone. Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse. 1.11 Munarakud. - Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk. Naise organismis valmivad olemasolevad munarakud perioodiliselt. Suguküpsetel naistel valmib ja vabaneb munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nim. Ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud
Kolm väikest rakku on viljastumisvõimetud. Ovogoonide arv on maksimaalne sünnihetkel - kuni 2 miljonit - ühes munasarjas Puberteedi alguses 400 000 30-aastasel 85 000 51-aastasel 1000 I profaas on kõige tundlikum hetk - tekib palju vigu: rakutsükli regulaatorvalkude, reparatsioonivalkude häired jne. Ovogoonidel kestab I profaas 10 - 50 aastat! Viiendat kuud ema kõhus kasvaval tulevasel daamil on kahes munasarjas kokku umbes 14 miljonit folliikulit – pisikest põiekest, milles igaühes leidub veel küpsemata munarakk. Seejärel hakkab apoptoosi abil vähenema munarakkude arv. Munaraku küpsemine (paisub, kogub varuaineid) toimub põiekeses - folliikulis. Folliikul toodab östrogeeni. Animatsioon folliikulist http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/images/stories/haigused_naiste/munasarjatsystid1
Nende vahel on basaalmembraan. Munarakku ümbritseb zona pellucida. Granuloosarakud toodavad östrogeeni ja inhibiini ja sünteesivad zona pellucida. Teeka rakud toodavad testosterooni, difundeeruvad granuloosarakkudesse, kus need konverditakse östrogeeniks. Tertsiaalses folliikulis tekib vedelikuga täidetud õõnsus. Proöstruse ajal mõned folliikulid hakkavad kasvama (FSH mõjutab) ja nad sekreteerivad östrogeeni, mis mõjutab folliikulit edasi arenema. Üks või mitu folliikulit muutuvad dominantseteks. Teised folliikulid taandarenevad, kuid eritavad östrogeene, mis toetavad dominantseid folliikuleid. Eritatakse ka inhibiini, mis inhibeerib FSH-d. Esineb kombineeritud efekt – varajases follikulaarses faasis kõrgem östrogeeni tase inhibeerib hüpotalamuse ja inhibiin inhibeerib FSH-d. See takistab järgnevate folliikulite kasvu ja algatab teiste folliikulite taandarengu. Veidi FSH-d on, et teha testosteroonist östrogeeni
oolemm. Primaarsetel mitmekihilistel folliikulitel on mitmekihiline epiteel ja zona pellucida on moodustunud. Sekundaarsetel folliikulitel tekib teeka ja munarakk liigub perifeeriasse. Primordiaalsete folliikulite areng käivitub munaraku poolt sünteesivate kasvufaktorite GDF-9 ja BMP-15 poolt. 2) Värbamine – värbamisel areneb ca. 300 sekundaarsest follikulist ca. 30 tertsiaarset folliikulit. Folliikli värbamise tingib FSH tõus ja LH pulsatsiooni muutus. 3) Selektsioon – tertsiaarsetest folliikulitest kujuneb välja üks ovulatsioonini arenev dominantne folliikul (Graafi põieke). Selektsioonil on oluline FSH sekretsiooni regulatsioon, mida moduleerivad östrogeenid ja inhibiinid. 4) Atreesia – nende folliikulite apoptoos, mis ei läbi ovulatsiooni. Esimesed etapid toimuvad ilma gonadotropiinide FSH ja LH
Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugu-rakud, ja seal toodetakse naissugu- hormoone. Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse. Munarakud. Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk. 2. Meessuguelundite ehitus ja talitlus: Välimised suguelundid: Suguti e peenis – 8-11 cm pikk, torukujuline. Otsast on ta varustatud sugutilukuga, mis on kaetud eesnahaga. Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik. Munandikott – siin asuvad munandid.
Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugu-rakud, ja seal toodetakse naissugu- hormoone. Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse. Munarakud. Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk. 2. Meessuguelundite ehitus ja talitlus: Välimised suguelundid: Suguti e peenis 8-11 cm pikk, torukujuline. Otsast on ta varustatud sugutilukuga, mis on kaetud eesnahaga. Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik. Munandikott siin asuvad munandid.
emakakaela emakasse. (östrogeeni oluline funktsioon) Jätkuval kasvamisel moodustub folliikulepiteelirakkude (granuloosa) sisse õõnsus, mis täitub folliikulvedelikuga – küpsed folliikulid e Graafi folliikulid. (preovulatoorne folliikul) 11 Varane follikulogenees toimub peamiselt gonadotropiinidest sõltumatult, alates puberteedist vajatakse folliikulite arenguks ka FSH ja LH ajuripatsist. 50 folliikulit alustab küpsemist – lõpuks jääb domineeriv alles (FSH sõltumatu, sekreteerib inhibiini) vähendab FSH kogust ajuripatsist FSH sõltuvad folliikulid atreesiasse. Enamus folliikulitest hukkub apoptoosi teel enne tertsiaarsesse staadiumisse jõudmist, seda nimetatakse artreesiaks. Follikulogenees primordiaalsest folliikulist preovulatoorse folliikulini on pikk protsess. Iga mensturatsioonitsükli jooksul on domineeriv folliikul, mis
Primaarsed folliikulid sisaldavad juba suuremaks kasvanud primaarset ootsüüti – viimast ümbritseb kuupepiteel, mis muutub folliikuli kasvades mitmekihiliseks follikulaarepiteeliks Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon ja moodustub sidekoeline kihn Sekundaarsetes folliikulites moodustuvad follikulaarepiteeli vahele vedelikuga täitunud tühikud, millistest moodustub lõpuks folliikuli koobas – folliikulit ümbritsevas teekas (kihnus) eristatakse siseteekat ja välisteekat Kõige suuremad folliikulid on tertsiaarsed e Graafi folliikulid – otsüüt paikneb ühes folliikuli servas munakühmus Suur, follikulaarvedelikuga täitunud follikulaarõõs Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon, epiteelirakkude kiht e kiirpärg ja kogu folliikulit ümbritseb kahekihiline teeka
Lisaks normaalse hemopoeesi reguleerimisega on Notch valgud seotud ka inimese leukeemia tekkega. Nende signaaliradade komponendid, signaali edastamise mehanismid ja bioloogiline tähtsus erinevate organsüsteemide ning rakutüüpide kujunemisel. Arenguliste signaalide antagonistid - Fibroblast Growth Factor'i signaali inhibitsioon pidurdab hiire lootel kopsupungakeste harunemist. TGF-beeta sünteesi inhibeerivad EGF, FGF, deksametasoon, kaltsium, retinoidid ja folliikulit stimuleeriv hormoon (FHS). 17. Rakusurm. Programmeeritud rakusurm ehk apoptoos soovimatute rakkude tahtlik eemaldamine; füsioloogiline; mittejuhuslik; aktiivne; kontrollitud; rakk osaleb enda surmas; esile kutsutud füsioloogiliste või patoloogiliste stiimulite poolt; morfoloogilised tunnused: kromatiini kondensatsioon, raku kahanemine, organellid ja rakumembraanid säilivad, põletiku ennetamiseks kiire allaneelamine naaberrakkude poolt, DNA tükeldamine. Kaspaaside
folliikulite arv väheneb. Koore sügavamates kihtides paiknevad primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed folliikulid. Primaarsed sisaldavad suuremaks kasvanud prim. ootsüüti (ümbritseb kuupepiteel). Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon (zona pellucida) ja moodustub ümber folliikuli sidekoeline kihn – teeka - theca folliculi. Sek. folliikulites moodustuvad follikulaarepiteeli vahele vedelikuga täitunud tühikud, millest moodustub lõpuks folliikuli koobas (antrum folliculi), folliikulit ümbritseb teeka (eristatakse sise- ja välisteeka). Tertsiaalsed (Graafi) folliikulid on suurimad. Ootsüüt paikneb ühes follikuli servas munakühmus (cumulus oophorus). Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon, epiteelrakkude kiht – kiirpärg – corona radiata ja kogu follikulit ümbritseb kahekihiline teeka. Kollaskeha –corpus luteum – moodustub küpsest folliikulist pärast ovulatsiooni. Kollaskeha taandareneb valkjaskehaks - corpus albicans. 70. Udar.
limavool tupest häbeme pundumine ning punetus. 82) Munaraku viljastamine ja sügoodi varane areng. Embrüosiirdamise mõiste ja kasutamine. Embrüosiirdamise kasutamine: Embrüosiirdamist kasutatakse tänapäeval tõuaretustöös laialdaselt valitud tipplehmadelt suurema hulga järglaste saamiseks. Lehma munasarju stimuleeritakse eksogeense FSH süstimisega, mille tulemusel küpseb korraga 10-40 folliikulit tavalise ühe asemel. Lehma seemendatakse parima pulli spermaga ning embrüod loputatakse 7 päeva pärast seemendust lehma emakast välja. Embrüod siiratakse lehmaga ühte innatsükli järku viidud mullikate või tervete noorte lehmade emakasse, kes vasika ilmale kannavad. See meetod võimaldab lehmalt aastas saada 3-20 järglast 83) Platsenta mõiste, funktsioonid ja produtseeritavad hormoonid. Tiinuse kontroll.
Rakkude diferentseerumine idusõlmeks ja trofoblastiks. Koorumine. Emapoolne tiinuse äratundmine. Lootkestade teke. Embrüosiirdamine viljastatud munaraku ehk embrüo siirdamine ühe emaslooma emakast teise emaslooma emakasse. Embrüosiirdamise kasutamine: Embrüosiirdamist kasutatakse tänapäeval tõuaretustöös laialdaselt valitud tipplehmadelt suurema hulga järglaste saamiseks. Lehma munasarju stimuleeritakse eksogeense FSH süstimisega, mille tulemusel küpseb korraga 10-40 folliikulit tavalise ühe asemel. Lehma seemendatakse parima pulli spermaga ning embrüod loputatakse 7 päeva pärast seemendust lehma emakast välja. Embrüod siiratakse lehmaga ühte innatsükli järku viidud mullikate või tervete noorte lehmade emakasse, kes vasika ilmale kannavad. See meetod võimaldab lehmalt aastas saada 3-20 järglast 83) Platsenta mõiste, funktsioonid ja produtseeritavad hormoonid. Tiinuse kontroll.
annaabi.ee 
