Paabel XX Viljandi pärimusmuusika festivalil Retsensioon 26.-29. juulil toimus kahekümnendat korda Viljandi pärimusmuusika festival. Ürituse raames esines 26. juulil kell 22.00 Kultrahoovis ansambel Paabel. Ansambli koosseisu kuuluvad Sandra Sillamaa (eesti torupill, sopransaksofon, eestlaul), Arno Tamm (eestlaul, akustiline kitarr), Erko Niit (elektri-, akustiline- ja klassikaline kitarr), Tõnu Tubli (trummid, löökpillid), Tanel Kadalipp (kontrabass) ja helikujundaja Rainer Koik. Paabeli liikmetest neli on õppinud jazzmuusikat ja üks Sandra Sillamaa pärimusmuusikat. Antud koosseis sündis 2007. aasta kevadel just nimetatud pärimusmuusiku algatusel. Projekt sai hoogsa alguse, kui võideti Põlva rahvamuusikatöötluste festivalil peapreemia. Ansambli muusika on ,,tugev pärimuslik sümbioos, mida on mõjutanud põhiliselt jazz-, pärimus- ning rockmuusika. Muusika sünnib ühi...
Uurimustöö valisin sellepärast, et ta on muusikaga seotud. Mu elu tiirleb pidevalt umber muusika ja sellest tulenevalt ei olnud mul väga palju raskusi selle koostamisega. Kui oleks võimalus olnud, oleksin Raske metali, rocki või kantri vahel valinud, kuna need zanrid huvitavad mind kõige rohkem. Tegelen ka ise muusikaga ja tulevikus kavatsen muusikuks saada. Selles uurimustöös toon välja tähtsama igast folgi-aastast. Toon välja Eesti ansambleid, kes on folgil esinenud ja peatun pikemalt ansamblil"Väikeste Lõõtspillide Ühing." Käesolevas uurimustöös on kirjeldatud Viljandi folgi arengut 1993 2009 ja toon välja seal esinenud Eesti ansamblid. 3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng 1993 Esimene pärimusmuusika festival toimus 1993. aastal Viljandis. Rahvas hakkas seda kohe algusest peale nimetama Viljandi folgiks
kokku.See teos kirjeldas hästi kiiret elu. Kuna ma ei ole eriti sellise kiire muusika armastama siis see mulle eriti ei meeldinud. Hildegard von Bingensil oli aeglane teos . See oli selline väga agraarne. Alfred ,,Kurvad laulud'' oli hästi sügav. Sellel oli väga hea kooskõla. Pani mõtlema enda mõtteid. Teist korda ma usun, et ei kuulaks seda,sest see pole minulik teos. Gabriela Ortiz ,, Surnute altar'' oli rõõmus ja rütmikas. Tekkis tunne nagu oleks folgil mingisugust kontserdi vaadanud, sest enamasti olen kuulnud seda laadi muusikat suvisel folgil. Viiuleid ja tsellot mängisid maskides inimesed,kes kujutasid vist surnuid surnuid. Jimi Hendrix ,, Lilla udu'' on päris hea viis. Selline sisukas ja palju ütlev. Väga huvitav. Kujutan ette ,et ma oleks seda paar aastat tagasi isegi igapäevaselt kuulanud Olari Elts on orkester ,,Nyyd'' dirigent .Kuulasime teost ,,Signaalid taevast'' ,mis koosnes kahes osast
Minu suvine muusikaelamus Käisin sellel suvel Viru Folgil. Sain sinna tasuta pääsme, kuna olen LEO heategevusklubi liige ja selle raames viidi üle eesti Pimedate Liidu vaegnägijad tasuta folgile ja nende juhendajatakse olime meie, LEOd. Minu pime oli 30 aastane väga armas pisike naine. Esimene kontsert kuhu läksime oli Orelipoisilt. Istusime mäe pervel ning all mere ääres oli lava-vaade oli imeline ja lainetelaksumine lisas Orelipoisile veelgi ehedust juurde. Pärast seda läksime Zetode kontserdile
rootsi viiuldajatest. Teise päeva esinejatest sooviksin eesti poolelt ära märkida Zetod, kes on kümne tegutsemisaasta jooksul omandanud kindla fänkonna. See, kuidas publik laulja Jalmar Vabarna korraldusi täidab, on mõneti ehk isegi fenomenaalne. Minul kui passiivselt kõrval põlvi nõksutaval vaatajal oli lust publiku rõõmu jälgida. Viimase päeva sõna otseses mõttes kuumimaks bändiks osutus 2009. aasta Viru Folgil alguse saanud bänd Ukerdajad. Bänd on mõne aastaga muutunud küpsemaks ja lisaks nende kauamängivale loole „Kährikupüük” on bänd repertuuari vanemaid lugusid muutnud nüansirikkamaks ja heliliselt põnevamaks. Lauldakse nii lindudest kui putukatest ja samas käsitletakse ka elulisi teemasid sellest, kuidas keegi suusabaasis alla lasi?! Kui jätta kõrvale fakt, et poisid mängisid end laval kuumaks, olid nad kolmandaks bändiks (Tenfold Rabbiti ja
Nad teevad rahvamuusikat inimestele tänapäevasemaks, nauditavamaks, kasutades selleks kavalaid nippe, vahel enda esitustes ka räppareid. Enda plaati tutvustades on nad ka öelnud: ,,Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia, kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!" Viljandi folgil saab kindlasti kuulda mitmeid ansambleid, gruppe, kes tegelevad rahavamuusikaga, nad mängivad vanu kandleid, trumme ja muid instrumente, mida pop-artistid endaga lavale eal ei võtaks. See just näitabki, et rahvamuusika ei ole sugugi kadunud meie seast, kuigi avalikkuseni see alati ei pruugi jõuda, ikka teatakse rääkida neist, keda on palju reklaamitud ja meediasse upitatud. Aga rahvamuusika ongi see, mida ei pea palju reklaamima, ta siiani levib meie endi kaudu, suulisel teel.
Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae, ska ja popiga. Plaaditutvustuses on nad öelnud: ,,Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia, kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!" Viljandi Folk, Eesti suve üks nauditavamaid vabaõhuüritusi, on koht, kus pärimusmuusikud kokku saavad. Viljandi folgil saab kuulda mitmeid kollektiive, kes tegelevad rahavamuusikaga, mängides laval vanu kandleid, trumme, toru- ja parmupille ning paljusid muid vana aja muusikainstrumente, mida pop-artistid endaga lavale üldiselt kaasa ei tiri, kuid kellele huvi pakub, see oskab ikka end asjaga kursis hoida. Pop-muusika küll domineerib tänapäeval, kuid minu arvates on rahvamuusikal siiani tähtis koht meie ühiskonnas. Tema vorm on küll muudetud erinevate artistide poolt, aga
uue suhte otsimise soov. Rahvamuusikat õpitakse ja sellega katsetatakse mitmel moel. Põhiläteteks siin on ühelt poolt vanem laulukultuur regilaulude näol, teisalt aga ka uuemad rahvalaulud, mida 19. sajandi lõpust alatessüstemaatiliselt koguma asuti. Instrumentaalmuusikas saab toetuda peamiselt vaid seltskonnatantsude viisidele. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad. Vana rahvamuusikat sünteesitakse dzässi ja rokiga. Tuleb muidugi silmas pidada, et kõikidel neil juhtudel on see muusika läbi teinud omamoodi uuestisünni läbi modernse mõtlemise ja tänapäevaste vahendite. Kuid ehk on neiski lugudes alles mälestusi vanast kultuurist, kõlasid ajast, kui muusika
teinud tango. Soome on maa, kus tango on iidamastaadamast ülipopulaarne. Kaua aega asus maailma suurim tangofestival Soomes. Tango uue suunana näitatakse kuidas saab teha tangost rock’n’rolli ja punki. • Soome kaasaegne pärimusmuusika on karge, ja trendikas. Enamus muusikud kannavad enamasti vaid disainer- rõivaid, kuid samas on enamik uusi muusikuid maineka Sibeliuse Akadeemia õpilased. • Absoluutne erand soome folgimaastikul on ka Viljandi Folgil esinenud Kiharakolmio. Tegemist on rokkiva kollektiiviga, nad on tätoveeritud, kannavad teksasid ja T-särke ning meenutavad ennem baikereid kui folkareid; muusika on kiire, jõhker ja rokkiv. Soome noorte iidol - Lordi • Lordi on heavy metal´it ja hard rock`i mängiv Soome bänd, mis loodi 1992 aastal laulja ja laulukirjuta ja Mr. Lordi poolt, kes on disaininud ja meisterdanud ka bändiliikmete kostüümid. Bänd on tuntud selle poolest, et
moderniseerumise alguseks. Koostantsimine tahtis kindlamini rütmistatud muusikat ja ka valjemaid pille. Nii tulidki rahvusvahelised tantsud – polkad, valsid, reinlendrid ja muud, mis vahetasid ajapikku välja vanema laulmise järgi tantsimise, mis toimus ringis või veelgi varem ilmselt ka üksinda. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. 4 (Rahvatantsijad) Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad. Vana rahvamuusikat sünteesitakse džässi ja rokiga. Tuleb muidugi silmas pidada, et kõikidel neil juhtudel on see muusika läbi teinud omamoodi uuestisünni läbi modernse mõtlemise ja tänapäevaste vahendite
Praegu ma piidlen, kas sots on rohkem roheline või vastupidi. Valimistel hääletasin oma abikaasa poolt. Olen valimisliit Roheline Urvaste nimekirjas kandideerinud, sain 8 häält Urvaste vallas. Ma oleks ka võib-olla roheliste nimekirja toetanud, aga mul oli meedias tegemist ja mul polnud võimalik. Aga ma püüan heade hoiatajate manitsusi järgida, sest ma tean võib-olla päris hästi, mida see tähendab, otsapidi poliitikas olla. Kui tihti te Viljandi Folgil käite? Kas järgmisel aastal tulete ka? Viljandi folgil olen uskumatu küll, aga ainult kaks korda käinud. Ei siiski, kolm või neli, aga viimased aastad on midagi muud ees olnud, pooleks päevaks ei hakka ennast kohale sebima. Kas ma seekord tulen - lihtsalt ei tea. Mis on kõige mõnusamad tegevused elus? Kõige mõnusam on muidugi niisama vedelemine, kahjuks ma ei oska seda eriti hästi. Muide, ma olen mõelnud, et ka jooksmas sh maratoni käin ma just sellepärast, et siis on
publikuga. Teadvustatakse, et teadmised on olulised. Teadmine, et folkloor eksisteerib, kuid pole veel määratletud. Kolmandaks tekib rühma suhtes väljaspoolne huvi. Keegi väljaspool rühma märkab rühma folkloori ja tahab seda uurida, et huvi rahuldada. 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Toimub folkloori liigutamine uutesse zanritesse nt Viljandi folgil tänapäeva bändid esitavad pärimusmuuusikat tänapäevases võtmes. Pärimusrühma sõltuvusest vabanemine – kohanetakse uute oludega. 2. Folkloori esitajate toetamine – nt „Seto lauluemade toetamine“ enne teist maailmasõda. 3. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine nt koolitatakse TÜ-s india tudengeid. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Üldistavad väited nt Ergo petab; aforistlikud mõtteterad; minakeskne grafiti; sina-
nüüd siis käin mööda ilma ringi: palktrummid, kirves, haamer ja nahkkindad. Veel käib mul kaasas suur Peeter Salmela tehtud nõiatrumm." Intervjuus räägib Tormis oma huvist Metsatölli vastu ja koostööst selle ansambliga, väites, et ,,...rokk ja regi sobivad küllaltki hästi kokku, neil on ühiseid jooni. Näiteks Rein Rannap tajus seda juba ammu." Intervjuu lõpuks annab Tormis teada, et teda saab esinemas näha muusikaakadeemias, Viljandi folgil, kodukandi küla juubelipeol ning et pidevalt tegutseb ja käib Muusikaakadeemias koos väike rühm Rävala Regi, kus lauldakse muistse Rävala maakonna Kuusalu ja Jõelähtme laule, kuulatakse vanu fonogramme. 17 Eesti Päevaleht 28.04.2007 19 Kasutatud kirjandus 1. Eesti muusika biograafiline leksikon, 1990, Tallinn, Valgus 2. Ernesaks, G. 1985. Laul, ava tiivad, Tallinn, Eesti Raamat 3. Ernesaks, G. 1977
annaabi.ee 
