looduse kui terviku kaitse elujõulise ja meeldiva keskkonna säilitamiseks looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on teatud objekti kaitse põhjenduseks. Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine keskkond – eluta ja elusa looduse tegurite kogum, milles organism elab ja mis teda mõjutab keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad riigiasutused, omavalitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid
II. Vilbaste on trükis avaldanud vähemalt 1200 kirjutist. Ta koostas ka esimese tervikliku eestikeelse taimemääraja "Eesti taimestik", mis oli käibel üle kahekümne aasta. Teodor Lippmaa, aastani 1925 Lipman, oli TÜ botaanikainstituudi ja botaanikaaia juhataja aastatel 1930-1943. 1920ndatel tegelas ta põhiliselt taimefüsioloogiaga. 1935. aastal ilmus Lippmaa koostatud Eesti taimestiku analüüs ja floristiline rajoneering, mis on siiani jäänud üheks enamkasutatavaks taimegeograafiliseks liigestuseks. 1934. aastal alustati Lippmaa juhendamisel Eesti taimkatte suuremõõdulist kaardistamist ning sellega jõuti lõpule 1955. aastal (siis juba L.-M. Laasimeri juhendamisel). Lippmaa initsiatiivil kehtestati 1935. aastal Eesti looduskaitseseadus. Lokaalfloora uuringutele kaasas Lippmaa üliõpilasi ja asjahuvilisi. Üheks suuremaks Eesti
Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala,
(objekti) kaitse põhjenduseks Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene-või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku 1- kõrge looduskaitseväärtus 2- keskmine looduskaitseväärtus 3- väike looduskaitseväärtus 0 - looduskaitseväärtuseta 1 Looduskaitseväärtus: metsakooslused 1. haruldaste liikide olemasolu 2. kahaneva alaga jäänukid 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4
elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5
elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5
kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7.kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus
(objekti) kaitse põhjenduseks. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus looduskaitselised väärtuskriteeriumid: o 1 – kõrge looduskaitseväärtus o 2 – keskmine looduskaitseväärtus o 3 – väike looduskaitseväärtus o 0 – looduskaitseväärtuseta looduskaitseliste väärtuskriteeriumite muutumine ja rakendamine erinevates valdkondades (ökosüsteemid, maastik, metsa ökosüsteemid):
- mõju ümbritsevale keskkonnale. Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumisel) tekib selle all metsale omane keskkond: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. Lageda ala asendumisel metsakeskkonnaga muutub selle ala geoloogiline, hüdroloogiline, floristiline, mükoloogiline, zooloogiline jne koosseis nii kvalitatiivselt (liikide poolest) kui ka kvantitatiivselt (arvuliselt). Võrreldes lagedal ja metsas kasvanud puid, eksisteerib nende vahel ilmne erinevus kõrguses, võra kujus, võra pikkuses, tüve kujus, viljakandvuses, juurestiku iseloomus jne. Need erinevused on tingitud keskkonnatingimuste erinevusest metsas ja lagedal alal.
Sellest definitsioonist tuleneb peamine tunnus, mille alusel võime mingit puudekogumit nimetada metsaks ja selleks on puude vastastikune mõju. Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. Metsakeskkonna tekkimisega muutub selle ala geol., hüdrol., floristiline, mükoloogiline ja zooloogil. koosseis nii kvalitatiivselt (nimetuste poolest) kui ka kvantitatiivselt (hulgaliselt), mis on omavahel tihedas vastastikuses seoses ning mõjutavad üksteist. Muutuvad taimkate, mullastik, veereziim, loomastik jne.). Võrreldes lagedal ja metsas kasvanud puid, eksisteerib nende vahel ilmne erinevus kõrguses, võra kujus, võra pikkuses, tüve kujus, viljakandvuses, juurestiku iseloomus jne
tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus
annaabi.ee 
