Norra meri Norra meri on Põhja-Jäämere ehk Arktika ookeani osa. See on ääremeri. Norra merd ümbritsevad Teravmäed, Island, Fääri ja Shetlandi saared, Jan Mayeni saar ja Skandinaavia poolsaar. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Keskmine sügavus on 1383 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Norra mere rannajoont iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ja saarestikke. Mandrilava on kitsas. Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest. Hoovab kirdesse Suurbritanniast Skandinaavia poolsaareni ja edasi mööda Skandinaavia looderannikut. Vesi ei külmu, sest seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra rannikul on tavaliselt tõusu ja mõõna veetaseme vahe mõni meeter. Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Norra meres elavad ka vaalalised
· Palju loodusvarasid · Heaoluriik , üks jõukaimaid. · Eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. · Leidub: naftat, maagaasi, vase,nikli,raua,tsingi, titaani ja molübdeenimaaki, kromiiti, püriiti ja kivisütt. 99% energiast toodetakse hüdroelektrijaamas. Loodus Rannajoon 83 281 km pikk , iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks. Fjordid Suurimaks fjordiks on Sogne. Pikkus 205 km ja sügavus 1308 m Saared Registreeritud on 239 057 saart. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Kasutatud kirjandus: www.google.ee www.wikipedia.com www.annaabi.ee Eestist Euroopasse Rahvastiku ja majandusgeograafia 9.klassile II OSA www.neti.ee Tänan kuulamast! Kambja 2013
Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede kõrgus veepinnast on mitusada kilomeetrit ja sageli jätkub kaljusein vee alla veel sügavamalegi(suurim sügavus on mõõdetus Sognefordis 1308 meetrit). Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid vaatamisväärsusi 600 meetri kõrgue ,,Kantsel". Maailma pikim fjord on Sognefjord, mis ulatub rannikus 220 kilomeetri kaugusele. See on ida-läne suunaline ning seetõttu on põhja kallas valgem ja lõunakallas karmiilmelisem. Sognefjord on enamasti 2-3 kilomeetri laiune rahulik veeväli, kuid idas jaguneb ta mitmesse kitsasse harru.
Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km- i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordide vahelistesse sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture
4 Janar Käos Norra Joonis 3 Norra kaart PINNAMOOD Enamiku Norra mandriosast asub Skandinaavia mäestikus, mis on lauge ida- ning järsu läänenõlvaga. Järsku läänerannikut liigestavad mägiliustike töödeldud orud, mille kitsaid ning sügavaid käärulisi suudmelahti nimetatakse fjordideks (Sogne, Hardangeri jt). Norrale on iseloomulikud mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Madalikke leidub Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähesemal määral ka mujal rannikul. Mägise Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on ka kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Norras on üle 2300 m kõrgusi mäetippe 26. 5
Rongid on kiired ja mugavad. On võimalik reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km-i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture
Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 ruutkilomeetri suurune ala jagati kaheks enam- vähem võrdseks osaks. 6 Loodus Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km. Fjordid Suurim fjord on Sogne fjord. Ta on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m). Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad alates 2005. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 7 Geirangerfjorden Saared Saari on umbes 150 000 või 50 000. Tuntumad saarterühmad on Lofoodid ja Vesterålen.
mugavad. On võimalik osta ka selliseid pileteid millega saab reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km-i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistesse sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture
Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede kõrgus veepinnast on mitusada kilomeetrit ja sageli jätkub kaljusein vee alla veel sügavamalegi(suurim sügavus on mõõdetus Sognefordis 1308 meetrit). Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid vaatamisväärsusi 600 meetri kõrgue ,,Kantsel". Maailma pikim fjord on Sognefjord, mis ulatub rannikus 220 kilomeetri kaugusele. See on ida-läne suunaline ning seetõttu on põhja kallas valgem ja lõunakallas karmiilmelisem. Sognefjord on enamasti 2-3 kilomeetri laiune rahulik veeväli, kuid idas jaguneb ta mitmesse kitsasse harru.
Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk. ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Mullad ja pinnakate: Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rõhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tõusid 200 meetri kõrgusele merepinnast, settisid paksud savi-, aleuriidi- ja liivakihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb põllumaa.
Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km- i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture
mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 km² suurune ala jagati kaheks enam-vähem võrdseks osaks. Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km. Fjordid Suurim fjord on Sogne fjord. See on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m). Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad alates 2005. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Hardangerfjorden Saared Registreeritud saari on 239 057. Tuntumad saarterühmad on Lofoodid ja Vesterålen.
merepoolne järsem, pikkus võib ulatuda mõnesaja meetrini. Liivarannad on tekkinud enamasti lahesoppidesse (nt Pärnu lahte), kuhu merelainetus on tasasele aluspõhjale kokku kuhjanud palju liiva ja mitmesuguseid setteid. --- 69 Huvitav Jääaja jäänukiteks on kaugele maismaasse lõikuvad kitsad merelahed, mida näeme kõige arvukamalt Skandinaavia poolsaarel, eriti selle läänerannikul. Neid kõrgete kaljuste kallastega hargnevaid lahtesid, kunagisi oruliustike sänge, nimetatakse fjordideks. Fjordide maana on tuntud ennekõike Norra, aga fjordide nimetust kannavad ka mõned Läänemere rannikualadel, näiteks Taanis ja Rootsis ning isegi Soomes asuvad kitsad maismaasse lõikuvad lahed. Mõned Norra fjordid: Fjord Pikkus (km) Sügavus (m) Sogna fjord 185 1245 Hardangeri fjord 183 661 Nordfjord 110 565 Ofotfjorden 78 554
annaabi.ee 
