Peavoolud 1. roomakatolikuks · sunniidid (ca 90% moslemistest) Peasuunad 2. protestantlikuks · siiidid (10%). 3. õigeusu kirikuks Rajaja Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Muhamed Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus Tähtsamad Jõulud-Jeesuse sünnipäev 1. Eid ul Fitr (Sawwal) - Märgistab pühad Ülestõusmispühad paastukuu ramadaani lõppu; on Nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu islamimaades üldrahvalik püha. väljavalamine) 2. d al-A (Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu.
põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Palveesemed : Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. A'baia - moslemimeeste riietusese. Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami Pühad : Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. ‘Īd al-Aḑḩā (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadži lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Ent mõned moslemid tähistavad veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: Al-Hijra (1. Muharram), Ashura (10. Muharram), Milad un Nabi (12. Rabi) http://et.wikipedia
Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: q Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) q Palvus (Þalh ehk salat) q Annetamine (Zakh ehk zakat) q Paast (Þawm ehk saum) q Palverännak (Hajj ehk hadz) Islami pühad Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Eid il Fitr - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. `d al-A - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Islami sektid Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand
palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Vaimulikud Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · A'baia - moslemimeeste riietusese. · Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami pühad Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: · Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. · `d al-A (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: · Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidzrat (hijra) 622
õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvuse jaoks on ka mõningad esemed: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate · A'baia - moslemimeeste riietusese · Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami pühad Sariaadi järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: · Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. · `d al-A (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: · Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidzrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed lahkus Mekast Mediinasse. · Ashura (10. Muharram) - Eriti siiidid mälestavad sel päeval Husseini,
with mosques and churches often located near each other. Culture · Each of Cameroon's ethnic groups has its own unique cultural forms. Typical celebrations include births, deaths, plantings, harvests, and religious rituals · Seven national holidays are observed throughout the year, and movable holidays include the Christian holy days of Good Friday, Easter Sunday, Easter Monday, and Ascension; and the Muslim holy days of 'Id al-Fitr, 'Id al-Adha, and Eid Miladun Nabi. · Music and dance are an integral part of Cameroonian ceremonies, festivals, social gatherings, and storytelling. Traditional dances are highly choreographed and separate men and women or forbid participation by one sex altogether. · Cuisine varies by region, but a large, one-course, evening meal is common throughout the country. A typical dish is based on cocoyams, maize, manioc,
võivad omal soovil, kui nad enda tervist sellega ei ohusta: reisil olijad, raugad, haiged ja imetavad või lapseootel naised. Teevad seda muul sobival ajal või lühendatult. Kehaline enesepiiramine aeglustab elurütmi, aega on mõtisklusteks, taastatakse inimestevahelisi soiku jäänud suhteid ja otsitakse leppimist, sagedamini käiakse moshees. Paastuaeg kestab noorkuust noorkuuni. Kui noorkuu uuesti taevasse laotub algab moslemite kõige oodatum sündmus ja rõõmupidu (id al-fitr), mille käigus kaunistatakse eluruumid, käiakse üksteisel külas ning tehakse ohtralt kingitusi. Palverännak Mekasse (hadz). Vähemalt kord elus peab moslem sooritama palverännaku Mekasse kui seda lubab ta tervis ja majanduslik seisund. Igal aastajal võib seda teha, kuid kõige pidulikum ja uhkem on seda teha kuukalendri 12.kuul kui toimub hadzi ehk suur palverännak (muul ajal seda tehes nimetatakse väike palverännak)
The palverännakuks lõpeb abi el-Kebir (suur isik) või abi el-Ada (Feast of Sacrifice), seejärel aga on lambatallenahk / võivad Jumal. See mälu, millal Jumal käsketty Aabraham ohverdama oma poja. Järgmine üritus on uusaasta pidu, 1. Muharran, mis tuleneb ka moslemi ajastu hedschra, mis algas 622. Pärast muluds kuud esmaspäev tähistame Mawlid al-Nabi on prohvet Muhammads sünnipäeva. Aasta lõpus ramadam, mis on kuu, tähistatakse spetsiaalse Pühadega sööki (Aid el-Fitr) või väikeste pool (abi es- Segir). Kõik need isikud on õnnelikud Tähistamine ja tseremooniaid on moslemid. Kuna seadused esmaspäev oivalised hea toit, bake kookide ja kommide ja osta uusi rõivaid (eriti lapsed). Kõik linnad ja külad on valgustatud öösel, külastades üksteist ja üksteisele kingitusi. Mosque visiit on kohustuslikud ka ajal peol.Kus inimesed kuulavad, et jutlus, mida Imam, paludes kui ettevaatlik rituaalse ja ka laulab kiitust Jumalale, ja kutsus üles teda aidata.
3. kuu: rabi al-auual Saadiku sünd: Muhammadi sünnipäeva tähistatakse kaheteistkümnendal päeval. (,,Islam Eestis'' 2008) 9. kuu: ramadaan Terve kuu jooksul, koidikust kuni päikeseloojanguni, moslemid ei söö, ei joo, ei suitseta ning hoiduvad intiimsuhetest. Laylat al-Quadr: Esimese ilmutuse edastamist saadikule tähistatakse tavaliselt 27. Ööl. Seda ööd kirjeldatakse Koraanis kui parimat tuhandest kuust. (,,Islam Eestis'' 2008) 11 10. kuu: sauual Aid al-Fitr: Paastu lõpu pidustustega sauual'i alguses lõpeb paastuaeg. Sel päeval palvetatakse koos, tehakse üksteisele kingitusi, valmistatakse erilisi toite. (,,Islam Eestis'' 2008) 12. kuu: dhu al-hidza Sel kuul toimub palverännak hadz Mekasse. YaumArafat: üheksandal päeval sooritavad paastuvad palverändurid wuquf'i ehk Jumala ees seismise Arafati mäel. Aidal-Adha: kümnendal päeval peetava õhverdamispühaga meenutatakse ohvrijäära, kelle
3. kuu: rabi al-auual Saadiku sünd: Muhammadi sünnipäeva tähistatakse kaheteistkümnendal päeval. (,,Islam Eestis'' 2008) 9. kuu: ramadaan Terve kuu jooksul, koidikust kuni päikeseloojanguni, moslemid ei söö, ei joo, ei suitseta ning hoiduvad intiimsuhetest. Laylat al-Quadr: Esimese ilmutuse edastamist saadikule tähistatakse tavaliselt 27. Ööl. Seda ööd kirjeldatakse Koraanis kui parimat tuhandest kuust. (,,Islam Eestis'' 2008) 11 10. kuu: sauual Aid al-Fitr: Paastu lõpu pidustustega sauual'i alguses lõpeb paastuaeg. Sel päeval palvetatakse koos, tehakse üksteisele kingitusi, valmistatakse erilisi toite. (,,Islam Eestis'' 2008) 12. kuu: dhu al-hidza Sel kuul toimub palverännak hadz Mekasse. YaumArafat: üheksandal päeval sooritavad paastuvad palverändurid wuquf'i ehk Jumala ees seismise Arafati mäel. Aidal-Adha: kümnendal päeval peetava õhverdamispühaga meenutatakse ohvrijäära, kelle
" Koraan 24:31 · "Sina, prohvet! Ütle oma naistele, tütardele ja usklike meeste naistele, et nad lõdvestaks oma loori. Nii on neid hõlpsam eristada (teistest naistest) ja neid ei saa solvata. Jumal on andestaja ja armuline." Koraan 33:59 Naised, mehed · Sooline segregatsioon, eraldatus Füüsilise kokkupuute vältimine, sh kätlemine, sh üksnes samasoolise arsti antud meditsiiniabi jne Kultuurilised eripärad Usupühad · Eid al-Fitr ramadaani paastu lõpp · Eid al-Adha ohverdamise püha Peale palverännaku (hadz) lõppu Judaism · Etniline religioon · Traditsiooniline religioon · Diasporaa elamine väljaspool oma kodumaad · ,,religioon kui ühendaja- uskumused, tavad , identiteet Juudi rahvas · Heebrea keel · Juudid Askenazi põhja- Ida Euroopa
teistega, kellele on vähem antud. Koraanis räägitakse paljudes kohtades zakaatist ja palvest koos. (Hommik-Mrabte 2010:68) Islam liigitab almuse vabatahtlikuks ja kohustuslikuks. Moslem on kohustatud ühe osa oma rikkusest ära andma: seda nimetatakse zakaatiks või vaestemaksuks. Kõik muud heateod, mida moslem teeb, on vabatahtlikud. Ramadaani- ehk paastukuu lõpus, pidustuste ajal kasutatakse võimalust vaestele toidu või millegi muu andmiseks. Seda andi nimetatakse zakaat ul-fitr. Igal moslemil, kellel endal on vähemalt ööpäevaks piisavalt süüa, on kohustus seda zakaati anda. Jumal käsib moslemitel zakaati anda nii, et võtja ei tunneks end alandatuna või muul moel haavatuna. Varjatult antud almus on islami järgi parem kui see, mis on antud avalikult teiste ees. Zakaatist ja vabatahtlikust almusest on juttu igas ilmutatud religioonis. (Hommik-Mrabte 2010:69) Zakaati eesmärgiks on rikkuse ühtlasem jaotamine ühiskonnas. Islam pole mitte ainult
Külalislahkus on peamine iseloomujoon Katari kultuuris. Külalised tunnevad endid seal nagu kodus ning neile pakutakse Araabia kohvi või tassi teed. Jooki serveeritakse tavaliselt väga väikeses tassis. Ebaviisakas on keelduda, kuid kombeks pole rohkem juurde paluda. (Ibid.) Katari ametlik religioon on islam. Katari islami religioon pärineb 7. sajandist. Enamik 14 riigipühadest on religioossed pühad nagu näiteks Eid Al Fitr, millele järgneb Eid Al Adha 40. päeva pärast. Katar austab ka teiste religioonide järgijaid, kuid teiseusulised peavad austama Katari seadusi ja reegleid riietumise ning avaliku käitumise kohta. Moslemid peavad palvetama viis korda päevas päikesetõusul, lõunal, pealelõunal, päikeseloojangul ja õhtul. Palvused kestavad keskmiselt 20-30. minutit. Reede on moslemitele püha päev. Sel päeval on kõik kohad suletud. Paljud ettevõtted sulgevad
Idzma ehk koguduse üksmeelne tõekspidamine. Qijas on esimese kolme allika (koraan, sunna, idzma) põhjal tehtud loogilised järeldused. Islami tugisambad: 1. Sahada Islami usutunnistus pole teist jumalat peale Allahi ja Muhammad on minu prohvet 2. Sawn paastumine Ramadani kuul (üks päev), ei kehti rasedatele, haigetele, raukadele, reisil olijatele; lõppeb pidustusega id Al-fitr 3. Salat palvetamine 5 korda päevas Meka suunas, enne peab end pesema, vaiba peal 4. Zakat almuste jagamine vaestele, ränduritele jms; tänapäeval on see 2.5% sissetulekust 5. Hadz palverännak, mida tuleb sooritada vähemalt kord elus; tuleb 7x kõndida vastupäeva ümber Kaaba, joosta kahe künka vahel, juua Zamzami kaevust, pidada palvet Ararati mäele, pilduda saatanat kividega jne lõppeb ohvri toomisega
f ! € o I =+i:=;= + air=i- =,:+;iEi 'n= ,ia=Z Z:, € (n ;,y-Z!!t ;E_#St:: ti"=t=i; F:E:r, =ig =,=i !- li U) E;Asf ;fitr"th1 != r^,FI€+cz ;-';E,==iji ,iE; ;gj &t! (,J EilF:!i ,Z;===:= :E;!,lEi ;ZE-31:I ii"u E*$ 9= i!v:==- ===:ii: _:g'; .= cr ^,q a- tai;i;; Ei':a.i== :;; -,81= '.= bo !j,=ii+ €;=;P!'E
Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Vaimulikud Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. A'baia - moslemimeeste riietusese. Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami pühad Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. 130 `d al-A (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks:
annaabi.ee 
