informatsioon (kohandatud konkreetsele juhtimiseesmärgile). 2) Mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele. Finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. Kehtib põhimõte, et iga organisatsiooni liige, kes vastutab millegi eest, peab oma tegevusest ka aru andma. 10 3. JUHTIMISARVSTUSE SEOSED FINANTSJUHTIMISEGA Juhtimisarvestust vastandatakse sageli finantsarvestusele. Mõlemad käsitlevad sisuliselt ühte ja sama valdkonda info kogumist, klassifitseerimist ja aruannete koostamist. Kuid nende eesmärgid on siiski erinevad, millest lähtuvalt on erinevad ka rakendatavad meetodid ning aruannete sisu ja vorm. Juhtimisarvestuse esmane eesmärk on info kindlustamine sisetarbijatele, samas kui finantsarvestuse eesmärgiks on anda infot
uuenduste ja muudatusteni. Muutunud keskkond nõuab endisest rohkem infot kulude ja tegevustulemuste kohta ettevõtte tegevuste, protsesside, toodete, teenuste ja klientide lõikes. Kahjuks on aga kuluarvestuse külg Eesti ettevõtete juhtimisarvestuses suhteliselt tagaplaanile jäänud. Praegusel majanduskriisi ja kokkuhoiu ajal tuleks aga veel enam pöörata tähelepanu piiratud ressurssidele ja kulude arvestusele. Paljud ettevõtted aga toetuvad oma juhtimisotsustes hoopis finantsarvestusele, mõtlemata sellele, raamatupidamislikult jäävad paljud kulud hoopis tootele või teenusele kandmata. Käesoleva ainetöö eesmärgiks ongi kirjeldada erinevaid kuluarvestusmeetodeid. Millal tasuks ettevõttel praktiseerida tellimusjärgset kuluarvestust , millal protsessijärgset kuluarvestust ning mis vahe on üldse kulude kalkuleerimise meetoditel. Kuluarvestussüsteemi ja ka kulude kalkuleerimise meetodi valik on väga oluline, et välja arendada
soodsam, sest siis on ka kasum kõige suurem. · Niisiis võib tulude ja kulude üldsummade võrdlemise teel leida soodsaima toodanguhulga. FINANTSARVESTUS · Ettevõtte finantsarvestus tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga. · Ettevõttsiseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus. · Kuluarvestus on aluseks nii ettevõtte finantsarvestusele kui ka juhtimisarvestusele, varustades mõlemat arvestussüsteemi osa vajaliku lähteinformatsiooniga. · Väljapoole suunatud arvestuse ülesandeks on ettevõtte tegevuse dokumenteerimine. Väljapoole suunatud arvestuse põhikomponendid · finantsraamatupidamine kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi · aastaaruanne · bilanss kontsentreerub ajahetkele, kajastab ettevõtte varasid ja kapitali kindla kuupäev aseisuga
maksude arvestus- maksude arvestus ja taseme planeerimine. finantsplaneerimine e. eelarvestamine- finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine. finantsanalüüs- tegevuse oluliste näitajate leidmine ja interpreteerimine. sisekontroll- firma tegevuse kontroll, inventuuride ja revisjonide korraldamine. 3 audiitorkontroll- väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisotsustele. Kui käsitleda mõistet raamatupidamine sõna-sõnalt, siis on tegemist raamatuga, kuhu tehakse pidevalt sissekandeid. Nõnda tegelikkuses toimitakse, sest raamatupidajad registreerivad ettevõtte majandustehinguid ning kirjendavad neid siis kas paberkandjal või arvutis. Raamatupidamist nimetatakse "ärikeeleks, mida on tarvis mõista selleks, et iseloomustada ettevõtte finantsseisukorda mõjutavaid majandustehinguid; hinnata ettevõtte tegevust,
suhtumist ja meetodeid, protseduure ja abinõusid, mis peaks andma piisava kindlustunde nii töötajatele kui juhtidele, et ettevõtte püstitatud eesmärgid saavutatakse parimal viisil, ning kooskõlas väliste ja siseste normatiivaktidega. Samuti kindlustunne sellest, et ettevõtte aruandlus on usaldusväärne ja tõene. 7) Audiitorkontroll sõltumatu eksperdi hinnang, ettevõtte finantsarvestusele. Vandeaudiitor on välisauditi läbiviija, kes kontrollib ja hindab raamatupidamisaruannete kvaliteeti, lähtuvalt auditeerimise eeskirjast. Siseaudiitor on funktsioon, mis tegutseb organisatsiooni sees ja ta on kõike hõlmav. 8) Eelarvestamine mis tähendab majandusnäitajate prognoosimist, ing eelarvete koostamist, eelarvestamise protsessis. (Eelarve protsess viiakse läbi eelarve
tegevused ja sisemised regulatsioonid on kooskõlas kehtivate seaduste ja muude normatiivaktidega. Ja, et kõik töötajad täidavad neid regulatsioone. 7. Siseaudit On mehitatud tegevus(tegeleb üks kindel osakond) Sisuliselt juhtkonna käepikendus, mis tegeleb sisekontrolli süsteemi klvaliteedihindamisega ning teeb juhtkonnale ettepanekuid selle parandamiseks või muutmiseks. 8. Audiitorkontroll Sõltumatu väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja aruandlusele. Seega annab vande audiitor hinnangu finantsaruannete kvaliteedile. Auditeermine on raamatupidamisearuannete kontrollimine vastavalt audiitor tegevuseseadusele, audiitor eeskirjale,audiitor kogupõhikirjale audiitorkogu üldkoosoleku protokollidele ja selle juhatuse otsustele ning rahvusvahelisele audiitor tegevuse healetavale. Audiitortegevuse ajalugu Majandustootmine kasvas kõvasti. Valmib audiitorseadus ja võetakse vastu 10 veebruaril 1999 aastal
6. Sisekontroll- see on organisatsiooni tegevuskava hõlmates juhtkonna suhtumist, juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil
kasutamine. • Sisekontroll – Sisekontroll on protsess, mille toimimisel luuakse juhtkonnale aga ka töötajatele kindlustunne, et ettevõtte tegevused on kooskõlas õigusaktide ja sisemiste poliitikatega; aruandlus on usaldusväärne ja terviklik; tegevusi juhitakse ja ressursse kasutatakse sihipäraselt, säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt ning varad on kaitstud. • Audiitorkontroll – Audiitorkontroll on väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisotsustele. Auditeerimine on majandustegevuse ja – tehingute kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne ja süsteemne hindamisprotsess eesmärgiga teha kindlaks majandustegevuse ja selle kohta käiva informatsiooni kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele ning tulemuste edastamine huvigruppidele. • Eelarvestamine – Eelarvestamine ehk eelarve(te) koostamine on eelarve ehk tulevaste
Finantsarvestuses kasutatakse kuluarvestuse infot finantsaruannete koostamisel. Juhtimisarvestus ammutab kuluarvestusest infot nii otsuste langetamise kui ka juhtimise selliste osategevuste nagu eelarvestamine (planeerimine), tegevuse hindamine ja reguleerimine (controlling) tarvis. Juhtimisarvestust vastandatakse sageli finantsarvestusele. Kuigi mõlemad käsitlevad sisuliselt ühte ja sama valdkonda – info kogumist, klassifitseerimist ja aruannete koostamist – on nende eesmärgid siiski hoopis erinevad, millest johtuvalt on erinevad ka rakendatavad meetodid ning aruannete sisu ja vorm. Kui finantsarvestuses on näiteks äärmiselt oluline tulude ja kulude õige vastandamine, siis ettevõtte juhtkonda (ja juhtimisarvestust) see eriti ei huvita – palju olulisem on teada, kuidas mõjutab kulusid üks või teine juhtimisotsus
klientidele pakkumisi hinna osas. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 31 Ei eksisteeri häid ega halbu kalkuleerimismeetodeid. Küsimus on vaid selles, kas kasutatav kalkuleerimismeetod kajastab piisavalt adekvaatselt kulude tekke- mehhanismi ettevõtte tehnoloogilises protsessis. 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus Activity Based Costing (ABC) EELDUSED Traditsioonilised süsteemid suunatud finantsarvestusele. Kulude jagamine toodetele, varude hindamine, realiseeritud kaupade soetus- maksumuse leidmine on KOKKUVÕTTES korrektsed, kuid nad ei anna vajalikku infot majandusotsuseks. Tarvilik kiire tagasiside. Just-In-Time põhiidee: pidev kohustus süsteemi parandada. Võtmeotsused on strateegilised otsused kolmeks kuni viieks aastaks. Traditsi- ooniline püsi-/muutuvkulude analüüs on nendes raames võimetu. Lühiajaliste otsustuste baas ei sobi pikaajaliste tegemiseks.
annaabi.ee 
