Küllastusvööndiks ehk küllastumusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus kivimites olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Allpool põhjaveetaset on setted ja kivimid veest küllastunud.Aeratsioonivöös olev vesi ei kuulu põhjavee hulka.Põhjavesi on enamasti mage.Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. Atmosfäärse vee uurimisega
pinnakatte osa, kus põhjevee tase kõigub Sademete hulgaga Pinnakatte materjali omadustest (kui suured poorid, näiteks jäme kruus või liiv, siis põhjavee tase madal, kui savine pinnas, siis poorid väikesed ja vesi tõuseb kõrgele) KÜLLASTUSVÖÖND Maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega ja on kujunenud kindel põhjaveekiht. PÕHJAVEE LIIKUMISE KIIRUS maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Veejuhtivust väljendatakse filtratsioonimooduli k kaudu (meetrit ööpäevas), mille väärtused võivad sõltuvalt setete ja kivimite koostisest erineda miljoneid kordi. Põhjavee lang i avaldab vee liikumisele samasugust mõju nagu jõelõigu lang jõevee voolamisele, mida suurem on lang, seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda, v=ki. ALANDUSLEHTER igast suunast kaevu poole alaneva põhjavee tasemega ala. Suure veevõtu korral kujneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett jätkub, aga madalad jäävad kuivale
põhjaveetasemeks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi. Allpool põhjaveetaset on setted ja kivimid veest küllastunud. Seda maakoore osa nimetatakse küllastusvööks, ülalpool küllastusvööd on aga aeratsioonivöö. Aeratsioonivöös olev vesi ei kuulu põhjavee hulka, seal täidab lõhesid ja poore õhk, vesi esineb seal ajutiselt. Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest- väljendatakse filtratsioonimooduli kaudu, mille väärtused võivad erineda kuni miljon korda. põhjavee liikumise kiirus: v=k(h1-h2)/d=ki; kus i-põhjaveekihi lang; h1,h2-põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas; d-nende vaheline kaugus; k-filtratsioonimoodul. Alanduslehter-kujuneb kaevu ümber suure veevõtu korral, sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, madalamate jaoks mitte. Põhjavee reostuskaitstus: a) hästi kaitstud- savika pinnakattega aladel, puhastumine parem kui vesi saab kauem olla aeratsioonivööndis e
Vesi võib imbuda näiteks läbi poorse muldtammi. Filtratsiooni kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. Mis on filtratsioonitegur? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Mis on vooluhulk? Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. Tavaliselt, kui ei ole märgitud teisiti, mõõdetakse vooluhulka jõe suudmes. Vooluhulka mõõdetakse tavaliselt kuupmeetrites sekundis (m³/s), harvem liitrit sekundis (l/s). Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega. Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes
Ta on sõltuv pinnase 29 omadustest, eeskätt pooride mõõtmetest ning hulgast aga ka vedeliku viskoossusest. i h 1 L Pinnas Joonis 3.1 Hüdraulilise gradiendi mõiste Kuna pooride mõõtmed on sõltuvad pinnaseosakeste mõõtmetest, siis on viimastel otsustav osa filtratsioonimooduli suurusele. Osakeste suuruse kõrval mõjutab k suurust muidugi osakest pakkimise tihedus, see tähendab pinnase poorsus. v ei ole võrdne tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Eelmärgitud pinnaühik, mille läbi vesi voolab, hõlmab nii terade kui ka pooride pinna. Tegelik voolamine toimub läbi pooride, mille pind moodustab kogupinnast e/1+e (e on poorsustegur). Järelikult on tegelik voolukiirus v = v(1 + e)/e.
ning erosioonimaterjali. Saju ja sula ajal valgub vesi jõgedesse. Mandri- ja ning vesi võib seal esineda ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud mäeliustikel toimub sademete kogunemine ja liustikujääks muutumine eriti kaua. täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavee liikumise kiirus maa Toiteallikaks on põhjavesi. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhitavusest, mida filtratsioonimooduli tulvaga. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele kaudu väljendatakse. Põhjaveekihi langu arvutamine: tavaliselt kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. I=(h1-h2)/d (h-põhjavee taseme kõrgus; d-alguse ja lõpu vahekaugus). Põhjavee Üleujutuse on kõige tihemini Bangladeshis. Sageli esineb neid ka Alpidest alguse liikumise kiirus: v=k(h1-h2)/d=ki. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on
· kui meil on andmeid veetasemete kohta punktides 1 ja 2 vastavalt h1 ja h2 · on teada nende punktide vahekaugus L · on teada filtratsioonimoodul k h +h h -h q = k 1 2 × 1 2 , siin esimene suhtarv on pinnasevee kihi keskmine paksus ja teine 2 L suhtarv on gradient. Analoogiliselt võime arvutada ka arteesiavee vooluhulka. Ainukene vahe on selles, et keskmise kihipaksuse arvutamise asemel kasutame teadaolevat kihipaksust m: Filtratsioonimooduli määramiseks on mitmeid võtteid, nii laboratoorseid kui ka välikatseid. Viimastest on olulisemad katsepumpamised puurkaevudest millega tegeles juba üleeelmisel sajandil teine prantsuse teadlane Dupuit, kes leidis, et kui: · puurkaevu raadius on r · veetaseme alandus puurkaevus on S · puurkaevu mõjuraadius on R · ning filtratsioonimoodul on k, · puurkaevu toodang on Q: S= ln Q
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases
q = Ik , kus I on hüdrauliline gradient ja k võrdetegur mida nimetatakse filtratsioonimooduliks. Hüdrauliline gradient on veesamba kõrguste vahena väljendatud rõhkude vahe pikkuse ühiku kohta. q ühikuks on kiirus ja seda nimetatakse ka filtratsioonikiiruseks. Ta on sõltuv pinnase omadustest, eeskätt pooride mõõtmetest ning hulgast aga ka vedeliku viskoossusest. Kuna pooride mõõtmed sõltuvad pinnaseosakeste mõõtmetest, siis on viimastel otsustav osa filtratsioonimooduli suurusele. Osakeste suuruse kõrval mõjutab k suurust muidugi osakest pakkimise tihedus, see tähendab pinnase poorsus. Darcy seadus eeldab olukorda, kus voolamine toimub ühtlase suuna ning kiirusega. Tegelikkuses ei ole vee liikumise voolujooned pinnasepoorides paralleelsed ning voolukiirus on varieeruv. v ei ole võrdne tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Eelmärgitud pinnaühik A läbi mille vesi voolab, hõlmab nii terade kui ka pooride pinna
massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline põhjavesi. 73. Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.). Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjaveehorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: 74. *tehnogeensete setete põhjaveekiht - lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. 75. *soosetete põhjaveekiht - seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest, filtratsioonimoodul 0-1meeter ööpäevas, soosetete õhukätte
vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline pv. *(2) Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb pvhorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: tehnogeensete setete pvkiht- lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. soosetete pvkiht- seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest, filtratsioonimoodul 0-1 meeter ööpäevas, soosetete õhukätte sattudes lagunemine jätkub ja fmoodul nõrgeneb, pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata
vahe pikkuse ühiku kohta (joonis 3.1). q ühikuks on kiirus ja seda nimetatakse ka filtratsioonikiiruseks. Et gradient on ühikuta suurus, siis on ka k ühikuks kiirus. Teda saab defineerida kui filtratsioonikiirust ühikulise g radiendi puhul. Ta on sõltuv pinnase omadustest, eeskätt pooride mõõtmetest ning hulgast aga ka vedeliku viskoossusest. Kuna pooride mõõtmed on sõltuvad pinnaseosakeste mõõtmetest, siis on viimastel otsustav osa filtratsioonimooduli suurusele. Osakeste suuruse kõrval mõjutab k suurust muidugi osakest pakkimise tihedus, see tähendab pinnase poorsus. v ei ole võrdne tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Eelmärgitud pinnaühik, mille läbi vesi voolab, hõlmab nii terade kui ka pooride pinna. Tegelik voolamine toimub läbi pooride, mille pind moodustab kogupinnast e/1+e (e on poorsustegur). Järelikult on tegelik voolukiirus vt = v(1 + e)/e. Pinnase veejuhtivust on vaja teada rea praktiliste ülesannete lahendamisel
Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jōgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam pōhjavee tase ja all vettpidav kiht, siin on põhjavesi surveline. 47. Kirjeldage Kvaternaari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjavee horisontideks. Tehnogeensete setete põhjaveekiht-lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. Soosetete põhjaveekiht-seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest. Mereliivadega seotud põhjaveekiht-oluline rannikupiirkondades, võidakse kasutada üksikutes taludes.
Jo o n is 3 .1 H ü d ra u lilise g ra d ie n d i m õ iste q ühikuks on kiirus ja seda nimetatakse ka filtratsioonikiiruseks. Et gradient on ühikuta suurus, siis on ka k ühikuks kiirus. Teda saab defineerida kui filtratsioonikiirust ühikulise gradiendi puhul. Ta on sõltuv pinnase omadustest, eeskätt pooride mõõtmetest ning hulgast aga ka vedeliku viskoossusest. Kuna pooride mõõtmed on sõltuvad pinnaseosakeste mõõtmetest, siis on viimastel otsustav osa filtratsioonimooduli suurusele. Osakeste suuruse kõrval mõjutab k suurust muidugi osakest pakkimise tihedus, see tähendab pinnase poorsus. v ei ole võrdne tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Eelmärgitud pinnaühik, mille läbi vesi voolab, hõlmab nii terade kui ka pooride pinna. Tegelik voolamine toimub läbi pooride, mille pind moodustab kogupinnast e/1+e (e on poorsustegur). Järelikult on tegelik voolukiirus v = v(1 + e)/e.
annaabi.ee 
