1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks...
Friedrich Wilhelm Nietzsche Tallinn 2008 Sisukord: lk 1 : Sissejuhatus lk 2 : Elu ja looming lk 3 : Elu ja looming lk 4 : Vaated lk 5 : Vaated lk 6 : Vaated lk 7 : Vaated lk 8 : Kokkuvõte lk 9 : Arvamus lk 10: Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Referaadi eesmärgiks on uurida Friedrich Nietzsche elu ja loomingut ning tutvuda tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese teooriaga oli lähemalt tutvunud ka Jokela koolimõrvar. Nietzsche näol on tegemist kahtlemata äärmusliku individualismiga ja kui ta ka räägib hulkadest mõtleb ta aga ainult ...
Ajalugu V periood 3 Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleoni ajajärk 1799-1814- 1815 1814 oli tema esmakordne loobumine troonist. Siis tuli 1815 tagasi 100ks päevalt ja siis loobus teist korda võimust. 1799 aasta kui Napoleon võimu enda kätte haaras. Napoleon viis väed, mis talle kuulusid seadusandlikusse korpusesse ning lasi seadusandliku korpuse ja direktooriumi laiali saada. 1799 saab prantsusmaal alguse selline valitsusvorm nagu Konsulaat. See oli kuni 1804. Prantsusmaal vormiliselt oli tegemist vabariigiga, aga reaalselt kuulus võim kolmele konsulile. Kolmest konsulist kõige tähtsam oli esimene konsul, Napoleon, sest 1799 aastal koostati Prantsusmaal järjekordne põhiseadus. Selles oli sõnaselgelt kirja pandud, et võim kuulub esimesele konsulile ja selleks on Napoleon. Seadusandlik võim esinduskogude näol jäi külll püsima, kuid reaalselt sellel esindus kogudeel võimu ei olnud. Tal olid need ...
1. Eksisteerib kolme sorti teadmisi: a. Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine). b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaa...
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignore...
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eepo...
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
annaabi.ee 
