Doris Kareva sündis 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011.
Elukäik Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007
Luulereferaat DORIS KAREVA Elulugu · Sündinud 28. november 1958 · Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perre. · 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis · 1977 astus ta Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda · Kooli lõpetas ta 1983 inglise filoloogina · 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks · 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud
Doris Karev a Elukäik Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis. 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002)
DORIS KAREVA Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007
DORIS KAREVA Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007
Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011
Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi
Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi
DORIS KAREVA Doris Kareva sündis 28 novembril 1958 aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset
saan palju uusi teadmisi tema elu ja loomingu kohta. Tean vaid seda, et Doris Kareva on luuletaja ja tõlkija ning ta on pälvinud erinevaid tunnustusi. 3 1. ELULUGU JA LOOMING 1.1 Elulugu Doris Kareva on Eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on sündinud 28.novembril 1958 Tallinnas. Naine sündis helilooja Hillar Kareva perekonda. 1966-1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis ning asus 1977 aastal Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu ülikoolist 1979. Aastal seoses süveneva survega dissidentlikele rigkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe „Sirp ja Vasar“ toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja.
buss hku mda letas Saverna ma olin alles Kanepis kuid seni buss tegelikult judis Urvasteni kui lpuni ji vaid ksainus peatus buss pidurdas ja kogunisti peatus Vtsin luuletuse raamatust Tahaksin olla autobuss. Vtsin selle luuletuse, sest see rgib Contra kodupaika sidust ja see on lbusalt vljendatud. Doris Kareva Doris Kareva sndis Tallinnas 28. novembril 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta ppis 1966-1977 aastatel Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977. aastal Tartu likooli filoloogiateaduskonda. 1979. aastal asus ta tle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastal 1982 sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992 kuni 2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretr. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lpus koolialmanahhis Trkithed. Laiema lugejaskonna ette astus ta vrssidega ajakirjas Noorus 1974 aastal
Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863−1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esialgu abipresident ning hiljem ka president (1887−1890). 1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo
Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863-1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esialgu abipresident ning hiljem ka president (1887-1890). 1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo
........................................................................................................8 Lisad.........................................................................................................................................9 Elulugu Doris Kareva on sündinud 1958 aastal Tallinnas, tema isa oli helilooja Hillar Kareva. Doris õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1966-1977. Peale gümnaasiumit otsustaas ta õppima minna Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979. aastal lahkus ta ülikoolist seoses suure survega dissidentlikele ringkondadele. Samal aastal läks Kareva tööle kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetusse korrektorina. 1982. aastast alates on Doris Kareva kirjanike liidu liige. 1983 aastal lõpetas ta pooleli jäänud Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 1992. aastal läks Kareva tööle UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997
jäänud ja meeldinud juba aastaid. Referaadis räägin tema elust, loomingust ning analüüsin tema luulekogu Päevapildid. 3 1. Ülevaade luuletaja eluloos ja loomingust 1.1. Elulugu See peatükk põhineb Vikipeedia artiklil alusel (Vikipeedia). Doris Kareva on sündinud 28. novemberil 1958 Tallinnas. Aastatel 1966-1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis. Aastal 1977 astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda ning lahkus sealt 1979 seoses süveneva survega dissisetlikele ringkondadele 1977. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. Doris Kareva on töötanud kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrktorina (1979), UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina (1992-2008), Sirbi kirjandustoimetajana (1997-2002), ajakirja Meie Pere peatoimetaja (2009-2010) ja ajalege Sirp kirjandustoimetajana alates aastast 2011. 1.2. Looming
Doris Kareva Armuaeg" ,, 2013 Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Praegu on luuletaja 54 aastane ning ta on luuletaja, tõlkija, kirjanike liidu liige ja ajakirja Sirbi toimetaja. Doris Kareva esimene luuletus avaldati koolialmanahhis ,,Trükitähed". 1966 1977. aastal õppis Doris Kareva Tallinna 7. Keskkoolis. 1974. aastal jõudsid suurema lugejaskonna ette tema luuletused ajakirjas Noorus. 1977. aastal astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda, kuid lahkus sealt 1979. aastal. 1978. aastal avaldas luuletaja oma esikkogu ,,Päevapildid". 1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas luuletaja kaugõppes Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina. 1992 2003 aastal oli ta UNESCO peasekretär. Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokku on autorilt ilmunud 16 luulekogu
Luulekogu analüüs Doris Kareva "Ööpildid" Kalev Seilmaa Luuletajast Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966 1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse
kursusel. Lugedes poetessi luuletusi, hakkas mind huvitama ka kirjanik ise. 4 1. Elukäik Doris Kareva on Eestis armastatud poetess ja kirjanik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis 1966-1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes, lõpuks pidi ta asuma kaugõppele ning ta lõpetas kooli inglise filoloogina 1983. aastal. Poetess osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse ,,Wellesto" tegevuses 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis. Luuletaja Maria Lee on Doris Kareva tütar.
Elul ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame kõik, mida soovime? Kas on nii, et me saame kõik, nagu pälvime? Kas on nii, et meid tabab kõik, mida väldime? Aeg, sina üürikene ja üllatuslooline - elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine. Elulugu Doris Kareva sündis 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007
DORIS KAREVA Luuleanalüüs Doris Kareva on eesti luuletaja. Sündinud Tallinnas, 28. novembril 1958. Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Kareva on välja andnud mitmeid luulekogusid ja –raamatuid. Samuti ka tõlkeraamatuid. Ta on
Internaatkoolis oli ka suurepärane raamatukogu, kus noormees luges innukalt: Shakespeare, Rousseau, Machiavelli, Emersoni, Puskini, Lermantovi, Pettöfi ja Chamisso raamatuid. Samuti uuris ta seal kirjanduse ajalugu, esteetikat, piiblitekste ja antiiktragöödiaid. Huvide mitmekesisus tekitas noores Nietzsches muret ja ta otsustas süübida filoloogiasse. 1864. aastal lõpetas Nietzsche õpingud Pfortas ja asus ema soovil Bonni ülikooli teoloogiateaduskonda, kuid juba 1865 aastal läks üle filoloogiateaduskonda, kus külastas Freidrich Wilhelm Ristchili seminare ja kui õppejõud sama aasta sügisel Leipzigi ülikooli üle viidi järgnes ta õppejõule. Nietzsche kannatas ome elu viimased kümme aastat vaimuhaiguse käes ja ta suri 1900. aastal Weimaris. Nietzsche moraalifilosoofia Nietzsche maailmavaate võib jagada laias laasuts kolmeks, mis kergendavad selle mõistmist. Esiteks avaldasid Nietzschele suurt mõju Schopenhauer ja Darwin. Schopenhauer väitis, et
Sellepärast arvas ta, et konfliktist kaugenedes saabub selgus. Kohtla-Järvel olles mõistis ta, et tema tõeline kutsumus on luuletamine. Seal tuli ta peagi töölt ära ja pühendas end täielikult luuletamisele. Tema esimene luuletus ilmus 1924. aastal ajakirjas Looming [10]. Peale paari aastat jäi luuletamine tagaplaanile- Heiti Talvik jätkas õpinguid ning lõpetas 1926. Aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Järgmisel sügisel astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda eesti keelt ja kirjandust õppima ning oli seal 1934. aasta novembrini, mil jättis õpingud pooleli. Peale seda avaldas ta oma lühikese elu jooksul kaks luulekogu- ,,Palavik" (1934) ja ,,Kohtupäev" (1937). Hiljem kirjutas ta luuletusi vaid ajakirjanduses. Üldiselt elas ta üsna kasinat elu, kuna ei teeninud palju [4]. Heiti Talvik oli meie varasema haritlasmiljöö (nt G. Suits, P. Põld, J. Luiga) sisemise aristokraatia-pärimuse loomulik edasikandja. See väljendus juba tema pilgus
39 Tähtsamad tegelased on jõumees Bulanbai, kehvikud Zabai, Baizan, töölised-revolutsionäärid Bõkov, Jelizaveta Andrejevna, feodaalid Igilik, Zuman, kapitalistid Rjazanov, Ushakov. Tegevusaeg on 19. sajandi keskpaik. Kasahstanis rajatakse esimesi tehaseid. Jõumees Bulanbai kasvab rahvajuhiks. Kapitalistid astuvad feodaalidega sobingusse tööliste vastu sobingusse. 40 Nende loomingust ilmus ,,Loomingu Raamatukogus" (1980, 27/1179) kolm novelli. astus Leningradi Ülikooli Filoloogiateaduskonda. Seal õppis 1928. aastani, edasi siirdus Kesk-Aasia Riiklikku Ülikooli aspirantuuri, mille lõpetas 1930. alguses. Lisaks kirjanikuks olemisele oli 1950. aastatel ka S. M. Kirovi nimelise Kasahhi Riiklikus Ülikooli kirjandusprofessor. Tuntud eelkõige romaanide ,,Abai" (1942-47), ,,Abai tee" (1952-56). 1949 antakse romaanile ,,Abai" Stalini Preemia. ,,Abai" hindasid ka Louis Aragon, Hazim Hikmet jt. A. Fadejev kiitis 1949 Pariisis
annaabi.ee 
