1610-1613 Poola prints Wladislaw Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja Mihhail Romanovi tõus Vene troonile. Mihhail Romanov oli kõrge vaimuliku patriarh Filareti 15-aastane poeg. Romanovite dünastia jäi valitsema kuni 1917. aastani. Maakaitsevägi moodustati 1611-1612 aastal Esimesed Romanovid Vene troonil olid: 1613- 1645 Mihhail Romanov 1645-1676 Aleksei Mihhailovits 16761682 Fjodor Aleksejevits Riik ja ühiskond: 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem nõuandev organ.
Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene SÕJA TULEMISED 30 a. bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Pika sõja ajal oli kasutatud võimsaid relvi ning Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja palgasõdurite vägesid. See oli kulukas ning põhjustas Mihhail Romanovi tõus Vene troonile. Mihhail ka suuri purustusi. Sõjaväed rüüstasid terveid Romanov oli kõrge vaimuliku patriarh Filareti 15- Saksamaa piirkondi ning vahetasid tihtipeale isegi aastane poeg. Romanovite dünastia jäi valitsema kuni poolt. Saksamaa oli varemetes, Madalmaad ja Sveits 1917. aastani. saavutasid iseseisvuse; Prantsusmaa, Rootsi ja Maakaitsevägi moodustati 1611-1612 aastal Holland aga tugevnesid. Mõned riigid said maad
Poolakad suhtusid venelastesse selge üleolekuga, riigikassa läks tasakaalust välja. Selline valitsemine tekitas kahtlusi Vale-Dmitri II võimu seaduspärasuses. Moodustati Vene maakaitsevägi, mida asusid juhtima Kuzma Minin ja Dmitri Pozarski. 1612. a. alistus Poola garnison Moskvas. ROMANOVID 1613-1917 MIHHAIL 1613-1645 Vene aadlikud valisid 1613. a. Maakogus uue dünastia, milleks sai Romanovid. Troonile valiti Rostovi metropoliidi Filareti poeg Mihhail Romanov, kes oli Ivan Julmaga kauges suguluses. 1598-1613. aastatel oli Vene troonil või pretendeeris sellele 6 inimest. Vale-Dmitri ja muude segaduste taga olid Poola-Leedu võimsamad suguvõsad. Segaduste ajal oli peaaegu kogu Novgorod Rootsi käes. Romanovite ajal absolutiseerus kogu Venemaa valitsemine. Selle tingis soov vältida segaduste aja kordumist. Uus tsaar lõpetas sõja Rootsiga ja Poolaga. Venemaal tuli siiski loovutada olulisi
16101613 Poola prints Wladislaw Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema ValeDmitri seljataga ka mõned Poola Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja Mihhail Romanovi tõus Vene troonile. Mihhail Romanov oli kõrge vaimuliku patriarh Filareti 15aastane poeg. Romanovite dünastia jäi valitsema kuni 1917. aastani. Maakaitsevägi moodustati 16111612 aastal Esimesed Romanovid Vene troonil olid: 1613 1645 Mihhail Romanov 16451676 Aleksei Mihhailovits 16761682 Fjodor Aleksejevits Riik ja ühiskond: 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem nõuandev organ. Mitmeid seisusi
vägedega sündmustesse. Roostlaste kätte langes Vovgorod, poolakad vallutasid Smolenski. 1610. aastal lubasid Moskava bojaarid Poola väed Kremlisse. Pakkudes trooni Poola kuninga pojale , lootsid bojaarid sõja lõpetada ning riigis korra taastada. Poola kuningas Sigismund III soovis aga juba käeulatuses olevat trooni endale ja lükkas bojaaride pakkumise tagasi. 1613. aasta algul kutsuti Moskvasse kokku maakogu, et valida uus tsaar. Valik langes vaimuliku patriarh Filareti 15- aastasele pojale Mihhail Romanovile. Äsjavalitud tsaar oleks teel Moskvasse äärepealt poolakate väesalga kätte sattunud, kuid ustav talupoed Ivan Sussanin meelitas poolakad sohu , kus ta ka ise hukkus. Tsaar Mihhail pani lause Romanovite dünastiale, kes püsis Venemaa troonile 1917. aastani. Kirikulõhe Venemaal. Tsaar Aleksei valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks ristimärki tuli teha kolme sõrmega. Endise korra pooldajaid nimetati vanausulisteks. See viis 1656
ebaõnnestus. Tema esimene abikaasa oli Anastassia Romanovna, kelle surm 1560 mõjus tsaarile väga rängalt. Anastassia venna bojaar Nikita Romanovitsi pojapojast sai Romanovite dünastia rajaja. Peale Ivan IV poja Fjodori surma 1598 järgnes 15 aastat nn. ,,segaduste aega", mil keskvõim oli nõrk, tsaarid vahetusid pidevalt ning Venemaa oli Poola ja Rootsi rünnakute all. Seda kuni 1613. aastani, mil tsaariks valiti Mihhail Romanov, tollase Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Filareti (Fjodor Romanovi) poeg. Tsaari valis Maakogu ( ), mis koosnes kõrgaadli esindajatest (Bojaaride Duuma), kõrgetest vaimulikest ja kaupmeeste esindajatest (kolmas seisus). Tavaliselt sellisel 3 kogul muud võimu ei olnud kui tsaari nõustamine ja vormiliselt tsaari otsustele suurema kaalu andmine, kuid antud juhul tsaari ei olnud ja Maakogu võim seega suur. Romanovite dünastia
keskvalitsust. Poola-Rootsi kunni poeg Vladislav oli üks kanditaatidest tsaari kohale, juhul kui astub õigeusku. Isa Sigismund polnud nõus. Kui riigivalitsust polnud, kirikusüst. kestis edasi. Samuti uueks võimukeskuseks, Miisni (?) Novgorod(Volga ääres) kus välisvägesid polnud. Seal hakati orgunnima poolakate vastu maakaitseväge, mille juhtideks olid Minin ja Pozarskiga. Vm-l juhtivat rolli mängis patriarh Filaret. Kutsuti kokku järjekordne Maakogu, kes valis troonile Filareti poja Mihhaili, kes pani aluse Romanovite ´dünastiale. Mihhail troonil (1613-1645). Ta suguvõsa juured viisid Postunasse(?), sealsesse kloostrisse . Seda kloostrit seostatakse Romanovite dünastia algusega. Nimelt jupp aega kui uus tsaar sai püsivalt Moskvasse asuda. Aleksander Lisowski sõjakäik Moskvasse. 1617.a sõlmiti Stolbovo rahu, oluliste järelandmiste hinnaga Vm poolt. See on väike külake. Selle rahuga Läänemere idaosa rannik
Peeter Esimese kirikureformid 18. sajandil kaotasid ära patriarhide võimu õigeusu kirikute üle Venemaal, asemele pani ta kirikuid valitsema Pühima Valitseva Sinodi, kelle liikmeid valis otseselt Vene keisrivõim.Vene kirik osales aktiivselt venestamisprogrammides, kirikut süüdistati ka antisemitismis, mis ei ole tegelikkuses kinnitust leidnud. Üks olulisemaid juhtkujusid 19, sajandi vene kirikuelus oli Moskva metropoliit Filaret. Filareti ajal kiusati taga vanausulisi, samas oli ta üks vene talupoegade pärisorjusest vabastamise reformi autoreid. Tema juhtimisel tõlgiti Piibel vene keelde, kuna kirikuslaavi keel ei olnud keskmisele vene inimesele arusaadav. Vatikani esimene kirikukogu toimus aastatel 1869 1870. Püüti tegelda ühiskonnas pead tõstvate nähtustega nagu ratsionalism, liberalism ja materialism. Lahendusena nähti kiriku ja paavsti arvamuse kõrgemale tõstmist teistest häältest. Võeti vastu vaid
Grigori Otrpjev, tsareevits Dimitri oli saanud surma või tapeti 1591 Vale-Dimitr krooniti Vm valitsejaks 1605, V-Dimitri tapeti ja hukati Uueks tsaariks sai Vaissili Suiski (1606-1610 ) 1607 ilmus välja Vale-Dimitri II, Moska piirati Poola vägede poolt ümber, Vm. ihkasid nii Poola kui ka Rootsi Nizni-Novgorodis moodustati maakatisevägi Kuzma Minin, Dimitri Pozarski 1612 purustas maakäitsevägi poola väed Moskva all 1613 tuli kokku Maakogu, tsaariks valiti patriarhi Filareti(Fjodor Romanovi) poeg Mihhail Romanov (1613-1645) 16 aastat vana Aleksei (1645-1676 ) Doni kasakate mäss Stepani Razini juhtimisel Patriarh Nikoni kirikureform, 1666 kujunes kirikulõhe, kirik lõhenes, vanausulisi hakati taga kiusama, kes põgenesid ääremaadele, ka Pepsi äärde Peeter I ( 1682-1725 ) 1697-1698 reis Euroopasse Põhjasõda (1700-1721) 29sept 1710 kirjutati Harku mõisas alla Tallinna kapitulatsioonila. 1722 võttis Peeter I
1612. aasta augustis õnnestus maakaitseväel Moskva all toimunud kolmepäevases lahingus Poolast saabunud abiväed puruks lüüa. Poolakate garnison Moskvas alistus sama aasta oktoobris. Romanovite dünastia algus Tsaari valimiseks kutsuti 1613. aasta alguses kokku maakogu. Võeti seisukoht, et välismaalast troonile ei kutsuta ega tunnustata võimaliku troonipretendendina ka Vale-Dimitri II poega. Lõpuks jäi sõelale patriarh Filareti (Fjodor Romanovi) 16-aastase poja Mihhaili kandidatuur, kes oli vastuvõetav kõigile maakogu rühmitustele ja valiti 21. veebruaril tsaariks [161345], pannes aluse Romanovite dünastiale Venemaa troonil. Legendi järgi üritas poolakate väesalk noort tsaari enne Moskvasse jõudmist kinni võtta, teejuhiks hakanud talupoeg Ivan Sussanin juhtinud aga seltskonna sohu, hukkudes ka ise, andes elu tsaari eest. Nii sise- kui välispoliitilise stabiilsuse saavutamine nõudis veel aastaid
annaabi.ee 
