Nende nimed, millised rakud neid toodavad ja maksa regeneratsioon võib toimuda millised rakud neile reageerivad? olemasolevate rakkude arvel · FGF Fibroblast Growth Factor - toodavad · Pidevalt uuenevad rakud - epidermis, vererakud monotsüüdid, makrofaagid, endoteeli rakud, o Neis kudedes on olemas tüvirakud, mis aktiveerib tüvirakke, fibroblaste, endoteeli, pidevalt uuendavad kudet, tüvirakud ei ole keratinotsüüte diferentseerunud, neil on piiramatu · EGF Epidermal Growth Factor toodavad paljunemisvõime kui nende arv hoitakse monotsüüdid ja makrofaagid, aktiveerib endoteeli koes konstantsena , kuna pärast ja epiteelirakke
hüübimisel o Leukotsüüdid - liiguvad ringi vere - ja lümfiringes, võivad vajadusel siseneda sidekoesse, tekivad luuüdis, ringlevad veres · Retikulaarne sidekude - sisaldab: o retikulaarrakke (fibroblastide eritüüp) o toodavad retikulaarkiude o retikulaarseid kiudusid (kollageen III) mis moodustab rakke toestava võrgustiku o fibroblaste, makrofaage, lümfotsüüte o rakkudevahelisi ruume täidab vedelik, mitte amorfne põhiaine o Leidub luuüdis, neerus, maksas jne · Kohev sidekude o pehme, painduv, venitatav o sisaldab palju põhiainet milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud. o rakkudest esinevad fibroplastid, makrofaagid, nuumrakud, rasvarakud jne.
raseduse ja imetamise ajal kasutada, kuna puuduvad kindlad andmed ohutuse kohta lootele. · C-vitamiin Vitamiin C on antioksüdant, mis on viimaste aastate jooksul saavutanud suure populaarsuse vananenud naha ravis. Tema bioloogiliselt aktiivne vorm on L- askorbiinhape, mis paikselt manustatuna on ainukesena võimeline suurendama C vitamiini nahasisest kontsentratsiooni. C-vitamiin stimuleerib fibroblaste rohkem tootma nahka tugevdavaid kollageenkiude, mis omakorda aitab pinguldada ja parandada venitusarme. Paraku efektiivse C-vit. preparaadi formuleerimine on keeruline ja kallis protsess. Paljud tooted turul on valmistatud odavalt, olles ebaefektiivsed ja vähe imenduvad. Probleem seisneb selles, et C-vitamiin puhtas L-askorbiinhappe vormis on väga ebastabiilne ja kokkupuutel hapnikuga laguneb. Arvestatava toime tagamiseks peab L-
komponendid – rakud, rakuvaheaine ja kiud. Jaotatakse: * kiudsidekude: 1. kohev sidekude (prevaleerivad sidekoe rakud) 2. tihe sassiskiuline sidekude (pärisnahk) - textus connectivus collagenosus compactus regularis 3. tihe korraskiuline sidekude (kõõluskude) - textus connectivus collagenosus compactus irregularis Kahel viimasel prevaleerivad erisuunaliselt orienteerunud kollageensete kiudude kimbud. Rakke (fibroblaste ja fibrotsüüte) on seal vähe. * eriomadustega sidekude (vt järgmine punkt). Fibroblastid – noored lamedad rakud, osalevad sidekoe komponentide sünteesil (kollageensed kiud ja rakuvahe põhiaine). Fibrotsüüdid – arenevad fibroblastidest, küpsed piklikud rakud, tsütoplasmahulk on palju väiksem. Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen
geenide ja transkriptsioonifaktorite ekspressiooni mõjutades. Mõjutatavad transkriptsioonifaktorid mängivad olulist rolli raku diferentseerituse määramisel. Selline täiskasvanud (somaatilise) raku pluripotentsuse taastamine näitab ka, et täiskasvanud somaatilistes rakkudes on olemas sama geneetiline informatsioon, mis on olemas varajastes embrüonaalsetes rakkudes. Rakkude pluripotentsuse indutseerimiseks kasutati 2006. aastal hiire fibroblaste ja nelja transkriptsioonifaktorit, milleks olid: Oct4, Sox2, Klf4 ja c-Myc Täiskasvanud tüvirakud ehk somaatilised tüvirakud ehk keha tüvirakud on diferentseerumata rakud, Milline on Dolly tähtsus bioloogia ajaloos? 1. Tõestati, et kõikides vegetatiivsetes somaatilistes rakkudes säilib kogu genoom, et areneda uus organism. Dolly kasvatati piimanäärme rakkudest. 2. Tehnoloogilinetähendus– põllumajandusloomad. Nt Hea piimaand
materjale ja põhilisi töövõtteid, loomarakkude külmutamise, säilitamise ja sulatamise põhialuseid. In vitro saab kasvatada erinevaid rakke – nii primaarsed (võetud koest, normaalsed rakud ja olenevalt organiismi vanusest ja rakutüübist jagunevad piiratud arv kordi), kui ka rakuliini – rakud, mis ei ole normaalsed ja nende jagunemine on piiramatu (embrüonaalsed rakud, kasvaja rakud). Praktikumis kaustati hiire embrüonaalseid fibroblaste, mis oli säilitanud vedelas lämmastikus, lühemat aega säilivad ka -80 °C juures. Selleks, et rakke kaitsa, lisatakse DSMO-d ja seerumit. Rakke on vaja külmutada selleks, et pidurdada kõike molekuraalse protsessi ja krüokaitse on vaja selleks, et takkistada veekristallide tekkimist, muidu rakud lähevad lõhki. Rakud tuleb sulatada aeglaselt 1 °C ni ning kiiresti 37 °C ni, sest nemad on töödeldatud DSMOga, mis on mürg.
E2F on transkriptsioonifaktor paljude rakutsüklis osalevate geenide aktivatsioonil. Aktiveerib paljusid S faasi geene, sealhulgas ka polümeraase, mida on vaja sünteesiks. 10. pRb ja E2F seos rakutsüklis. – vaata 8. 11. Kasvufaktorid FGF, EGF, PDGF, EPO, HGF, GM - CSF12. Milliste katsetega tehti kindlaks tsükliinide ja tsükliinist sõltuvate kinaaside toime rakkudele? - FGF – Fibroblastide kasvufaktor – monotsüüdid, makrofaagid toodavad. Tüvirakke, fibroblaste, endoteeli mõjutab. - EGF – Epidermaalne kasvufaktor – Monotsüüdid, makrofaagid toodavad. Endoteeli, epiteeli mõjutab. - PDGF – Trombotsüütidest pärit kasvufaktor – monotsüüdid , makrofaagid toodavad. Endoteeli, epiteeli mõjutab. - EPO – Erütropoetiin – Sünteesitakse neerudes, indutseerib erütropoeesi - HGF – hepatotsüütide kasvufaktor – Hüpofüüsirakud toodavad. Mõjutab hepatotsüüte , luurakke, fibroblaste.
KOHEV SIDEKUDE, RAKUD JA KIUD. Eristatakse amorfset põhiainet, kiude ja rakke – looma organismis kohevat sidekude väga palju: ümbritseb kompaktseid organeid, veresooni, lümfisooni ja närve, lisaks aitab organitel säilitada organismis kindlat asukohta Kiududest esinevad kohevas sidekoes jämedamad kollageensed, peenikesed elastsed ja retikulaarsed kiud Kohevas sidekoes võime leida kõiki sidekoele omaseid rakke – kõige rohkem ebakorrapärase kujuga fibroblaste, milliste ülesandeks on rakkudevahelise aine ja kiudude komponentide süntees Lisaks võivad esineda fibrotsüüdid, makrofaagid, retikulaarrakud, plasmarakud, nuumrakud, peritsüüdid, leukotsüüdid (eriti lümfotsüüdid) ERIOMADUSTEGA SIDEKOED (SÜLTJAS, RETIKULAARNE, RASVKUDE) Sültjas sidekude Paikneb nabaväädis (lootel), täiskasvanud imetajate organismis seda ei ole Koele iseloomulik hõredalt paiknevad haralised, pikkade jätketega rakud
kadheriini ekspressiooni, murravad läbi basaalmembraani, sisenevad vereringesse, moodustavad distaalseid mikrometastaase läbides EMT-le vastupidise protsessi - mesenhümaalne-epiteliaalne üleminek (ingl.k. mesenchymal-epithelial transition, MET). EMT annab vähirakkudele resistentsuse onkogeen-indutseeritud senesentsile. EMT-ga seotud transkriptsioonifaktorid kaitsevad ka inimese ja hiire fibroblaste senesentsi eest. 116. Mesenhümaalne-epiteliaalne üleminek (ingl.k. mesenchymal-epithelial transition, MET). Ekstravasatasioonil – vähirakud muutuvad tagasi epiteliaalseteks rakkdudeks (pööördprotsess) vajalik et kinnituda epiteelirakkudele et koloniseerida uusi kudesid. 😊 😊 😊 117. Mis on põhiline tunnus kasvajarakul, mis metastaseerub? Tal väheneb adhesiivsus ning ta hakkab tungima ümbritsevatesse kudedesse. 118. Onkogeenid ja kasvajate supressorgeenid. 119
Riskigrupp: lapsed (vanus 5-9: klassikaline kerge haigus), teismelised ja täiskasvanud (tõsisem, potentsiaalselt koos pneumooniaga), immuuunkompromiteeritud ja vastsündinud (eluohtlik pneumoonia, entsefaliit, dissemineerunud varicella), eakad ja immuunkompromiteeritud (vöötohatis). Ülemaailmne, sesoonsuseta. Replikatsioon ja patogenees. Algne replikatsioon hingamisteedes. Infitseerib epiteelirakke, fibroblaste, T-rakke, neuroneid. Võib moodustada süntsüütsiumeid, levida otse rakust rakku. Suudab põgeneda antikehade eest ja rakulise immuunsuse eest ka. Latentne infektsioon dorsaaljuure ja kraniaalnärvide ganglionides. Vöötohatis tekib viiruse replikatsioonil kogu dermatoomi ulatuses. Vöötohatis võib tekkida rakulise immuunsuse allasurumisel või teistel viiruse aktivatsiooni mehhanismidel.
Ektodermaalse epidermise (marrasknahk) ja mesenhümaalse dermise (pärisnahk) interaktsioon ja induktiivsed signaalid spetsiifilistes piirkondades ektodermaalsed lisastruktuurid nagu juuksed, soomused, suled, kilbid, hambad, piima- ja higinäärmed Karva areng Basaalsetest epidermise keratinotsüütidest tekib karvaplakood, mille rakud jagunevad, pikenevad pärisnahka e. dermisesse 42 Karvaplakood indutseerib omakorda dermise fibroblaste moodustama dermaalse papilli (näsa) Dermaalne papill aitab kaasa karvaplakoodi rakkude proliferatsioonile ja suunab keratinotsüüdid moodustuma keratininiseerunud karvatüve (hair shaft) Karvatüvi ümbritseb dermaalse papilli ja moodustub sisemine karvajuure tupp ja välimine karvajuure tupp Karvaalge ühele küljele tekivad kaks epiteliaalset struktuuri, millest arenevad rasunäärmed (toodab rasu) ja struktuur (bulge) kus
annaabi.ee 
