Eestlaste ja latgalite vahel esines sageli tülisid ja relvakonflikte. Eestlaste tugevamaks vastaseks olid leedulased, kes tegid mitmeid laastavaid rüüsteretki. 12. sajandil toimunud Rootsi ja Taani riigi katsed Eestit alistada lõppesid tulemusteta. Samas on teada mitmetest eestlaste sõja-rüüsteretkedest Läänemere vastaskaldale. 1187.a. osalesid eestlased koos kurelaste ja karjalastega Sigtuna vallutamises ja mahapõletamises. Eestist ida pool asus Novgorodi feodaalvabariik. Venelased tegid teatud ajavahemiku järel sõjaretki Ida-Eestisse. 1116.a. Novgorodi vürst Mstislav tegi mitmeid sõjaretki Eestisse samuti aastatel 1130-34 toimusid venelaste sõjaretked kuid need lõppesid tulemusteta. Eestlased vastavad 1177.a. suure sõjakäiguga Pihkva vastu. 1191/92 aastal vallutasid Novgorodi ja Pihkva väed Tartu ja pisut hiljem Otepää linnuse.
Eestlastest lõuna pool elasid lätlaste esivanemad, kellega oli meil tihti tülisid ja konflikte. Tugevaimaks vastaseks lõuna poolt olid leedulased, läänest Rootsi ja Taani kiriku- ja riigivõimud. Suures osas Läänemere idakaldal elavate rahvaastega olid meil head suhted. 1187. aastal rüüstati "Idamere paganate" poolt Rootsi tähtsaim linn Sigtuna. Ida poolt polnud XII sajandil oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli lagunenud. Säilinud oli küll Venemaa osa Novgordi feodaalvabariik, ent see ei pakkunud eestlastele ohtu. Tehti küll üksikuid üritusi sõjaretkede näol, kuid XII sajandi teisel poolel muutusid hoopis eestlased aktiivsemaks. Nii tegi "kogu eestlaste maa" 1177 aastal sõjakäigu Pihkva vastu, millele venelased vastasid mõne aja pärast tasuretkega. Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude suhteline tasakaal.
kannaselt (võib-olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Venemaa koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki. Isuri hõimuülikud tegutsesid Novgorodi vasallidena ning venestusid ajapikku. Isurite ja vadjalaste asuala oli sageli Novgorodi ning selle katoliiklike läänenaabrite (Vana-Liivimaa, Rootsi) vahelise sõjategevuse tallermaaks. 1478. aastal ühendati kogu Novgorodi feodaalvabariik Moskva suurvürstiriigiga. Osa isureid küüditati 1480. aastail Venemaa siseosadesse, asemele toodi venelasi. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, lahkus suur osa sajandite vältel õigeusklikeks saanud isureid luterluse pealesurumist peljates Venemaa siseossa Oredezi jõgikonda. Paigalejäänud sulasid osalt kokku lahkunute asemele kolinud luteriusuliste ingerisoomlastega. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Ingerimaa tagasi. 1703
Hajakülad-Lõuna-Eestis künklikul maastikul olid hajakülad,kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. 45 kihelkonda-oli Eestis XIII sajandi alguseks. Vanem-arukamad ja mõjukamad mehed,kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Malev-põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev,mis koosnes nii ratsa-kui ka jalameestest. 1187.aastal-vallutati ja põletati "Idamere paganate" poolt Rootsi tähtsaim linn Sigtuna,mis jäigi varemetesse. Novgorodi feodaalvabariik-üks suuremaid ja tugevamaid Venemaa osi jäi Eesti naabrusesse,kui tal polnud jõudu eestlaste alistamiseks. 6 Vägi-üheks muinasusu põhimõisteks ja elemndiks oli vägi.Arvati,et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge,väge oli ka teatud objektides,paikades ja taevas. Targad-inimsed,kes oskasid loitsida,nõiduda ja haigusi ravida,nad tundsid paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude suunata.
Väärtuslik ajaloo- ja kunstimälestis on Bayeux' vaip. 24.Vene riik ja kultuur 11.-15.sajandil Läbi võimu võitluse päärses valitsema Vladimir Monomahh, riik püsis kuni tema surmani. Esile hakkas tõusma Vladimir-Suzdali vürstiriik ja Novgorodimaa. 1237. mongolite-tatarlaste tund venemaale, edukas, venemaa laghnes Kuldhordi mõjusfääri. Jarlõkk- valitsemisõigust tõendav dokument. Novgorodile oli iseloomulik demokraatlik valitsemiskord(nn feodaalvabariik). veetse- rahvakoosolek, juhtiv, kus võeti vastu olulisemad otsused ning valiti igapäevse tegevuse juhtimiseks vajalikud ametimehed, veetse valis vürsti(võim piiratud). Olulised olid ka käsitöölised, kaupmehed. Venemaale kuulusid Põhja-Vm laialdased maavaldused, kus elasidväiksemad soome-ugri rahvad, nende toodetu müüdi kallilt maha, mille abil Novogrod rikastus. Moskva nimetamine 1147. moskvas kakeldi jarlõki parst, kuid Ivan Kalita sai suurvürstiks
teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal (soome keeles Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. Idapoolsetest karjalastest said Kiievi Russi vasallid ning nad võtsid vastu õigeusu. Kiievi Russi valdused praeguse Venemaa loodeosas päris 1132. iseseisvunud Novgorodi feodaalvabariik. Osa karjalasi liikus 11.-12. sajandil idaslaavi ülemvõimu ees taandudes põhja ja itta. Neid alasid seni hõredalt asustanud, peamiselt küttimisest ja kalapüügist elatuvaid saame püüti maksustada ning nad taandusid omakorda põhja poole, osalt nad assimileeriti. Konflikt saamide (Põhjala) ja karjalaste (Kalevala) vahel kajastub muuseas "Kalevalas". Saamipäraseid kohanimesid leidub Karjalas tänini. Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal (vene k
- Rootsi ja Taani riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida tulemusi polnud - Aktiivsed sõjaretked Läänemere vastaskaldale - 1170 Taani kuningas võitis eestlaste ja kurelaste väge - 1187 vallutati ja põletati Sigtuna (Läänemere kalda rahvaste ühendväe poolt? Eestlased? jne) - soomlaste, karjalaste, kurelaste ja Ojamaa elanikega head suhted - ida poolt polnud suurt ohtu Vana-vene riik oli lagunenud (Novgorodi feodaalvabariik oli üks tugevamaid, kui mitte piisavalt) - venelased tegid mitmeid sõjaretki püsivamaid vallutusi kaasa ei toonud; vastusõjakäigud - Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal 6.Eestlaste muinasusund - Vaimse elu tähtsaim osa usund - Polnud ühtsed reeglid erinevad tegevusalad, kontakt naabritega Vägi - Muinasusu üheks põhimõisteks, -elemendiks vägi (kõigil elusolenditel eriline vägi/jõud)
5 (soome k Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. Idapoolsetest karjalastest said Kiievi Russi vasallid ning nad võtsid vastu õigeusu. Kiievi Russi valdused praeguse Venemaa loodeosas päris 1132. iseseisvunud Novgorodi feodaalvabariik. Osa karjalasi liikus 11.-12. sajandil idaslaavi ülemvõimu ees taandudes põhja ja itta. Neid alasid seni hõredalt asustanud, peamiselt küttimisest ja kalapüügist elatuvaid saame püüti maksustada ning nad taandusid omakorda põhja poole, osalt nad assimileeriti. Konflikt saamide (Põhjala) ja karjalaste (Kalevala) vahel kajastub muuseas "Kalevalas". Saamipäraseid kohanimesid leidub Karjalas tänini. Laadoga ja Äänisjärve
olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Russi koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki. Isuri hõimuülikud tegutsesid Novgorodi vasallidena ning venestusid ajapikku. Isurite ja vadjalaste asuala oli sageli Novgorodi ning selle katoliiklike läänenaabrite (Vana-Liivimaa, Rootsi) vahelise sõjategevuse tallermaaks. 1478 ühendati kogu Novgorodi feodaalvabariik Moskva suurvürstiriigiga. Osa isureid küüditati 1480. aastail Venemaa siseosadesse, asemele toodi venelasi. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, lahkus suur osa sajandite vältel õigeusklikeks saanud isureid luterluse pealesurumist peljates Venemaa siseossa (sh Oredezi jõgikonda). Paigalejäänud sulasid osalt kokku lahkunute asemele kolinud luteriusuliste ingerisoomlastega. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Ingeri tagasi. 1703
o Eestlaste ja Ladgalite vahel toimus pidvalt madistamine, ladgalid olid tavaliselt kaotajad. Eestlaste tugevamaiks vastaseks olid leedukad kes tegid siia mitmeid laastavadi ründeretki. o 1187a vallutati ja põletati „Igamere pagnate“ poolt Rootis tähtsaim linn Sigtuna. o Eestlaste naabrusesse jäi küll üks suuremaid ja tugevamiad venemaa osi- Novgorodi feodaalvabariik, ent tal paolnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks. MUISTNE VABADUSVÕITLUS I periood (1208-1212), II periood (1215-1221) ja III periood (1222- 1227) ning tulemused. AASTAD SÜNDMUS/LAHING TULEMUS 1208- Algas sõdda Eestimaa pärast
annaabi.ee 
