poliitiliste rivaalide poolt. Mürgituse tagajärjel moondus Justsenko nägu. Fenoolid keskkonnas Fenoole leidub kivisöe-, turba- ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Tööstusprotsesside heitveed sisaldavad ka väga mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttvesi sisaldab kresoole, resortsiine jt fenoolseid ühendeid. Uttveest saaduid summaarseid fenoole kasutatakse toorainena: naha parkainete, tampoonimissegude ja liimivaikude tootmisel Samuti kasutatakse aniliini paljudes värvainetes ja aniliin on väga mürgine, sest ta imendub kergesti läbi naha. Fenoolseid ühendeid leidub ka kõikides taimeorganites, kus neid sünteesitakse ning nad ei ole mürgised ega organismidele kahjulikud.
Hapnikuvajak näitab, kui palju saab hapniku veel vees juurde lahustada (kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. ) Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C Humiinained · Tähtis ainete rühm loodulikes vetes · Jäävad järele taimse aine, eriti ligniini lagunemisel · Tugevalt pruun või must värvus · Kõrge molekulmass (vahemikus sadadest kuni tuhandeteni) · Sisaldavad suures valikus fenoolseid rühmi · Jagunemine: Fulvohapped: happes ja aluses lahustuvad Humiinhapped: Aluseline ekstraktsioon ja happega sadestamine Humiin: lahustumatu happes ja aluses Lämmastikuringe · Looduslikes veekogudes algab lämmastiku anorgaaniliste vormidega, põhiliselt nitraatioonidega vees. · Nitraatioonid omastatakse taimede poot fotosünteesi käigus, muundatakse ammoniaagiks ja aminohapeteks ning lõpuks taimseks aineks.
Kõrrelistel on selline rakusein Enamikel taimedel on rakuseinas väga palju pektiinaineid, kommeniliiididel märgatavalt vähem Kommeniliinidel moodustab hemitselluloos pea poole rakuseina koostisest, ülejäänutel vähem (15%) ristseoselised glükaanid kommeniliinides on peaasejalikult glükuronoarabinoksülaanid (GAX), mitte ksüloglükaanid (XyG), nagu enamikes taimedes. Teistel taimedel on fenoolseid ühendeid pigem sekundaarses rakuseinas, kommeniliinsetel on neid ka primaarses palju. Esineb vähe struktuurseid valke, kuid on rohkelt kaneelhappe derivaate Kommeniliinilistel, kelle rakuseinas on ristseoselised glükaanid peamiselt GAX, on veinvuskasvus suurim tähtsus ekspansiinidel. Teistel taimedel, kus on XyG, on ekspansiini vähem ja venivuskasvus on olulisim XET ensüümide aktiivsus.
meetodit. Palgid pressitakse vastu vees pöörlevat minimaalsed. silindrit (nagu käiakivi, ingl. grindstone). Saadakse ca 3- Reovesi 4%-line pulp ehk tselluloosi mass vees. Siin on vaja Eraldub laastu pesemisest ja pleegitamisest. Sisaldab palju võimsust, mis ulatub kuni 3000-4000 kW-ni. On ka fenoolseid ühendeid, hemitselluloosi, ekstraktiivaineid ja võimalik valmistada pulpi laastudest, kasutades kahte lignaane. Suurim saastus pärineb pleegituse staadiumist. vastassuunas pöörlevat ketast ca 1 m diameetriga. Reovesi puhastatakse bioloogiliselt. Termomehaaniline pulping (TMP). Selle protsessiga 17. Paberi valmistamine saab kätte ca 90% tselluloosist, mis on ca 2 korda On olemas 2 liiki paberitehaseid:
Fermentatsiooni protsessist pärinevad reoveed- kogused onväiksed kuid BHT kõrge (4000-8000 mg/l), Anorgaanilisi sooli sisaldavad reoveed; BHT on väga madal, Pesuveed- kogused on üsna suured ning BHT on 600-15000 mg/l Keemilisi lahusteid sisaldavad reoveed- kus BHT sisaldus on kõrge. Antibiootikumide sünteesist pärinevad reoveed (kõrge BHT) ei saa tavaliselt töödelda koos olmereovetega Põlevkivitööstuse raskelt saastatud veed, saastatud õlidega, heljumiga ja sisaldavad palju fenoolseid ühendeid, sulfaate, kloriide jm. Nende reovete puhastamist korraldab Viru Vesi AS ning see toimub tsentraalselt koos olmevetega. Kohtla-Järve reoveepuhasti puhastusprotsess koosneb eelpuhastusest ning bioloogilisest ehk aktiivmudapuhastusest. Probleemi tekitavad põlevkivipoolkoksi jäätmehoidlast pärinevad nõrgveed, mis tekivad sademevetega uhtumisel, iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, leeliseline (pH kuni 13) ja sisaldab anorgaanilisi (sulfaadid, sulfiidid,
muud materjali oksüdeerumise eest (toiduainet rääsumise eest). Seega on nad eelkõige redutseerijad. Võiks eristada 1) väävliühendeid E220E228, mis lihtsalt oksüdeeruvad kõrgema oksüdatsiooniastmega väävli ühenditeks; 2) kergesti oksüdeeruvaid askorbiinhappe (C-vitamiini) derivaate E300E304, E315, E316; 3) küllastumata ühendeid, mis seovad hapniku oma kaksiksidemete abil E306E309; 4) fenoolseid ühendeid, mis püüavad radikaale oma aromaatse tuumaga E320, E321, E310E312. 15. Koniin ei ole aromaatne ühend, vaid on tsükliline alküülamiin ja seepärast tugev alus. CH2 CH2 CH3 CH2 CH2 CH3 a) + HCl + NH NH2 · Cl
muu materjaliga. Seega üritas ta toota fenoolide ja formaldehüüdide kondensatsioonil vaiku, mis oleks sarnane eboniidile ja sellakile. Tulemuseks oligi bakeliit. Taibuka ärimehena asutas ta paari aasta jooksul ,,General Bacelite Company" ning alustas uue sünteetilise vaigu masstootmist. Juba 1936-ndal aastal toodeti maailmas 90 000 tonni bakeliiti (kõikide plastide kogutoodang oli tollal ca 250 000 tonni). Baekelandi surmaastal, 1944, toodeti juba rohkem kui 175 000 tonni fenoolseid vaike aastas [8]. Polümeeride keemia kui teadus, Hermann Staudinger Freinurgi keemiainstituudi direktor, Hermann Staudinger (1881-1965) hakkas 1920- ndatel uurima põhjalikumal naturaalsete ja sünteetiliste polümeeride (tselluloosi ja isopreeni) struktuuri ja omadusi. Juba 1922. aastal väitis ta, et looduslik kummi koosneb pikkadest monomeeride ahelatest, mis annavad kummile elastsuse [15]. Ta lõi polümeeride keemias uue tooria, mille kohasel ei hoia polümeere koos mitte
kasutatavuse ja omadustega. · Vaigud Vaigud on puudest väljaimbuvad vees lahustumatud vedelikud. Need on mitmekomponendilised süsteemid, mis koosnevad tervest reast kindla koostise ja struktuuriga individuaalsetest keemilistest ühenditest. Täpsemalt, vaiguks nimetatakse peamiselt taimse päritoluga orgaaniliste ühendite segu, mis sisaldab vaikainete kõrval mitmeid alkohole, estreid, eeterlikke õlisid, fenoolseid ühendeid ja vett. Vaigud on võimelised moodustama klaasitaolisi, kuumutamisel pehmenevaid ja vees lahustuvaid moodustusi. Naturaalseid vaikusid on kasutatud varajastest aegadest, peamiselt lakkidena, kuid ka värvide sideainete ja liimidena. Neid on tihti segatud õlide või vahadega, viimaste kõvaduse ja adhesiooni parandamiseks ning sulamistemperatuuri tõstmiseks. Õhu käes vaigud tahenevad aeglaselt ja eeterlike õlide lendumise, oksüdeerumise ja
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus POOLKOKSI KOOSTIS Poolkoksi mägede nõrgvesi: 1-3 mil m3/a 300 t fenoolseid ühendeid aastas Bitumoidid Tahke süsinik 5% 10% Mineraalne osa 85% Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Ohtlike jäätmete deponeerimine Vaivara ohtlike jäätmete prügila
Tüved, mis seda toksiini ei tooda, on avirulentsed. Väga resistentne AB-dele, kuid tundlik polümüksiinile. P. fluorescens on psührofiil, kes põhjustab jahutatud toiduainete (piim, liha, munad) riknemist, kuna on proteolüütiline ja lipolüütiline. Ei tooda püotsüaniini. Harva patogeenne, kuna ei kasva hästi 37oC juures. Võib kasvada jahedas hoitud verepreparaatidel. P. putida on mullabakter, kes lagundab fenoolseid ühendeid. P. syringae on taimepatogeen, kes põhjustab taimedel külmakahjustusi. Jäätuumade põhikomponendiks on suured 118 kD suurused valgud, mis on seotud raku pinnaga. Tal on 5 palju patovare (erinevused on tõvestavate omaduste plaanis), mis nakatavad erinevaid taimi (sojauba, tomatit jne). P. syringae toodab ka sahharoosist levaani, kasutades selleks levaansukraasi.
40 saadakse nahale ilus kollane või punakaspruun värvus, kuna tanniidid toimivad ka kui värvained. Liimistumistemperatuur on 65 80oC, sobib ka karusnaha jaoks. Puuduseks on kallis hind. Sünteetilised parkained süntaanid. Süntaanid on palju odavamad kui looduslikud parkained ja nende struktuuri on võimalik väga täpselt muuta ja reguleerida. Kõik sellised parkained sisaldavad peaaegu alati fenoolseid hüdroksüülrühmi ja sulforühmi. Viimased viiakse väävelhappe abil aromaatsesse tuuma sisse. Sulforühmad suurendavad süntaani lahustuvust vees ja võimaldavd moodustada sidemeid kollageeni molekulide aminorühmadega.. Süntaanid tungivad naha sisse hästi, sest on väiksemad kui tanniidid. Nahk on aga seetõttu hõredam. Saadakse aga väga ilus valge nahk. Kombineeritud parkimisvõtted Üksteise puuduste kompenseerimiseks kombineeritakse erinevaid parkimisviise
Osa liike saab hakkama ka suhteliselt kuivas ja päikselises keskkonnas (kohastumused nagu hüaliinsed lehetipud, lehtede kokkurullumine, taluvad läbikuivamist ja -külmumist). Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede perekond · Tohutu veeimamisvõimega enda kuivmassist kuni 20 korda rohkem; · Muudavad keskkonda ise happelisemaks, sest omastavad hästi Ca- ja Mg- katioone, vabanevad vesinikioonid; · Sisaldavad fenoolseid ühendeid, mis on bakteritele ja seentele mürgised, seetõttu laguneb samblakõdu väga aeglaselt, koguneb turvas; · Väga hea vegetatiivse paljunemise võimega, kiire tipukasvuga (,,igavesed" alt kõduneb, ülalt kasvab); · Kaitsevad end liigse päikesekiirguse eest punaste ja pruunide pigmentidega; · Ökonissidele kohastunud: mättal, mätta vahel, älves, laukas, metsas, allikasoos... erinevad liigid Turbasamblad kujundavad ise oma kasvukeskkonda edifikaatorid.
Mrgised hendeid sisaldavat heitvett toodavad se-(fenoolid, tsaniid, ammoonium), naftakeemia, farmaatsia ja galvaanikatstus. Olmeheitvesi koosneb inimeste ja loomade ekskreetidest ning hallist heitveest (pesuvesi). Iga inimese kohta tuleb pevas 15-20 g BHT5. Olmeheitvesi koosneb valkudest (40%-60%), ssivesikuist (25%50%), rasvadest ja lidest (10%), karbamiidist. Lisaks sellele sisaldab heitvesi veel pestitsiide, pindaktiivseid aineid, fenoolseid hendeid. Enamus olmeheitvees sisalduvast orgaanilisest ainest on kergesti bioloogiliselt lagundatav. Orgaaniline aine on olmeheitvees kahes vormis: lahustunud orgaaniline aine ja osakeste kujul. C:N:P suhe 100:5:1. Bioloogiline hapnikutarve (BHT) on hapniku kogus, mis kulutatakse mikroorganismide poolt biokeemilisel orgaanilise aine oksdeerimisel ja anorgaaniliste hendite oksdeerimisel 20 oC juures viie vi seitsme peva jooksul. O2 org.aine ..CO2 +HO +NH4 .+bakterite biomass 2 O2
toiduainete tööstuse ja olmeheitveed. Mürgised ühendeid sisaldavat heitvett toodavad söe- (fenoolid, tsüaniid, ammoonium), naftakeemia, farmaatsia ja galvaanikatööstus. Olmeheitvesi koosneb inimeste ja loomade ekskreetidest ning hallist heitveest (pesuvesi). Iga inimese kohta tuleb päevas 15-20 g BHT5. Olmeheitvesi koosneb valkudest (40%-60%), süsivesikuist (25%-50%), rasvadest ja õlidest (10%), karbamiidist. Lisaks sellele sisaldab heitvesi veel pestitsiide, pindaktiivseid aineid, fenoolseid ühendeid. Enamus olmeheitvees sisalduvast orgaanilisest ainest on kergesti bioloogiliselt lagundatav. Heitvee puhastamise meetodid Heitvee puhastamise meetodid jagunevad füüsikalisteks (settimine, filtreerimine, flotatsioon), keemilisteks (desinfitseerimine, adsorptsioon, sadestamine) ja bioloogilisteks ((mikro)-organismide vahendusel). Heitvee puhastamine koosneb 4 põhilisest etapist: 1) eeltöötlus - rämpsu eemaldamine veest
annaabi.ee 
