konteksti arvestamine uurimisprotsessis ja uuringutulemuste tutvustamisel, teadmiste kvaliteet, meetodite võimalik ühendamine, teiste uurijate toetus uuringu hindamisel, uurija subjektiivsuse kirjeldamine ning uurija vastutustundlikus. Kokkuvõtteks võib ütelda, et fenomenoloogiline uuring põhineb tunnetel ja emotsioonidel. Fenomenoloogia ei aja taga teooriat ega tunnet kindlatele faktidele vaid inimesele kui indiviidile. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimust. Seal hulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks. Sellise uuringu eeliseks on uuringu küllaltki lai kasutusvõimalus ning piiramatu isikute arv, kelle panust saab uuringus kasutada. Uuringu puuduseks on fakt, et ta uurib seda, millisena asjad näivad ja mitte seda, millised nad tegelikult on. Võib aga öelda, et kui uurija kasutab fenomenoloogilise uurimuse puhul võimalikult
Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 32. Uuspositivism Kesksel kohal on siin teaduskeele ja verifitseerimise probleemid. Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause molekule. 33. Fenomenoloogia Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks). See sõna tähistab eri käsitlustes üsna erinevaid filosoofilise uurimise viise või filosoofilisi distsipliine. 34. Falsifikatsioon - VÕLTSIMINE 35. Verifikatsioon- KONTROLLIMINE 36. Positivism Positivism (ld positivus – tegelikult antud, tõeline, tegelikkusel põhinev) on filosoofia suund, mis tekkis Prantsusmaal 19. sajandi 30.-ndatel ning levis hiljem Inglismaale
Fenomenoloogia Lugege läbi ÕIS-is olev pdf-fail ,,Fenomenoloogia" 1. Kuidas aitab fenomenoloogiline lähenemine paremini mõista tervishoiuga seotud küsimusi(tervis, haigus, kannatused, heaoleu jne)? Läbi fenomenoloogilise lähenemise abiga on võimalik mõista, mida tähendavad nt. sellised mõisted nagu haigus ja tervis, kannatus (nt kaotusvalu, lein) ja heaolu patsiendi või meditsiinitöötaja jaoks. Lisaks sellele püütakse sellega keskenduda tajutavatele fenomenidele (nähtustele). Kusjuures on ebaoluline, kas konkreetne nähtus ka ,,reaalselt" eksisteerib või on see olemas üksnes indiviidi teadvuses. 2. Miks on fenomenoloogilises uuringus oluline kasutada "epoché" meetodit? Epochés pannakse kõrvale argiarusaamad, -hinnangud ja -teadmised ning fenomene vaadeldakse uuesti värskelt, naiivselt, avatult puhta või transtsendentaalse ,,mina" vaatepunktist." Peale selle on selles protsessis oluline
uurija subjektiivsuse kirjeldamine (uurimisaruandest peab selguma, kuidas on uurija uuringu eri etappides ainest reflekteerinud, analüüsinud ja sellest kirjutanud); uurija vastutustundlikkus (süstemaatiline tegevus kõigis uurimistetapppides ja selge ülevaate andmine sellest uurimisaruandes). 9 KOKKUVÕTE Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimimust sh filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks. See sai alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena. Sellise uuringu eeliseks on uuringu küllaltki lai kasutusvõimalus ning piiramatu isikute arv, kelle panust saab uuringus kasutada. Uuringu puuduseks on fakt, et ta uurib seda, millisena
suhtumiste kogumit nimetatakse: - Poliitiliseks kultuuriks 50. Ideoloogia võib avalduda - Erakonna programmis - Keeles - Tänukõnes - Poliitilises kultuuris 51. Ideoloogiad institutsioonilises võtmes - Avalduvad erakonnaperekondades 52. Mõte ,,Pole oluline, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiru püüab" viitab - Ideoloogia ebaolulisusele 53. Ideoloogia ülesandeks on: - Anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele - Õigustada poliitilisi otsuseid - Lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul 54. Ad hoc ideoloogia on omane - Ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele 55. Traditsiooniliselt on vaskapoolsust iseloomustanud - Positiivne sotsiaalpoliitika - Avaliku omandi eelistamine eraomandile 56. Põhiideoloogiad on - Sotsialism - Konservatism - Liberalism 57. Tendentsi, et erakond muudab oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste
1. Inimrühma poolt jagaatud väärtuste, hoiakute, teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogumit nimetatakse: b.) poliitiliseks kultuuriks 2. Ideoloogia võib avalduda erakonna programmis, keeles, tänukõnedes, poliitilises kultuuris. 3. Ideoloogiad istitutsioonilises võtmes avalduvad erakonnaperekondades. 4. Mõte "Pole oluline, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab" viitab ideoloogia ebaolulisusele. 5. Ideoloogia ülesandeks on anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele, õigustada poliitilisi otsuseid ja lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul. 6. Ad hoc ideoloogia on omane ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele. 7. Traditsiooniliselt on vasakpoolsust iseloomustanud positiivne sotsiaalpoliitika ja avaliku omandi eelistamine eraomandile. 8. Põhiideoloogiad on sotsialism, konservatism ja liberalism. 9. Tendentsi, et erakond muudav oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja
i. teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring); ii. teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal ning iii. tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. iv. Tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans-Georg Gadamer. b. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist. Kirjanduses uurib fenomenoloogia inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas. Käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat. Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja) c
eripära. Kvalitatiivse suundumusega uurimuste funktsiooniks on avastada ja ilmutada tegelikkuse fenomene. Kvalitatiivne uurimisviis on teaduslik tegevus, mis otsib ja ilmutab tegelikkuse fenomene. Sellest tuleneb otseselt kvalitatiivse uurimuse valimite avatus ja paindlikkus. Kvantitatiivse suundumusega uurimuse funktsiooniks on otsida ja luua vorme avastatud tegelikkuse fenomenidele. Kvantitatiivne uurimisviis on teaduslik tegevus, mis otsib ja loob uusi vorme tegelikkuses tunnetatud nähtuste vormistamiseks. Sellest tuleneb kvantitatiivse uurimuse valimi formaliseeritum iseloom. Kvantitatiivse suundumusega uurimustes on valim ette kindlaksmääratud populatsiooni väiksemaks hulgaks taandamise (redutseerimine) tulem. Töötatakse välja valimi koostamise
c. tänukõnedes d. poliitilises kultuuris 3. Ideoloogiad institutsioonilises võtmes a. on omased vaid totalitaarsetele riikidele b. on omased teatud valitsemisviisidele c. avalduvad siduvates poliitilistes otsustes d. avalduvad erakonnaperekondades 4. Mõte ,,Pole oluline, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab" viitab a. ideoloogia olulisusele b. ideoloogia ebaolulisusele c. ideoloogia hägususele d. elitismile 5. Ideoloogia ülesandeks on a. anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele b. õigustada poliitilisi otsuseid c. lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul d. raskendada orienteerumist poliitilisel maastikul e. võimaldab käsitleda poliitikut kui moraalset ettevõtjat 6. Ad hoc ideoloogia on omane a. kõigile erakonnaperekondadele b. totalitaarsetele süsteemidele c. kõikidele erakondadele d. ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele 7.Traditsiooniliselt on vasakpoolsust iseloomustanud a. positiivne sotsiaalpoliitika b. konservatism c
seda läbi käies ring kontsentreerub ja fokuseerub ning sel viisil saab tõlgendamise tulemuseks olla teksti mõistmine selle horisondist lähtuvalt. Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans-Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist. Kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas. Käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat. Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja); Roman Ingarden. Wolfgang Iser (19262007), saksa kirjandusteadlane
ning sel viisil saab tõlgendamise tulemuseks olla teksti mõistmine selle horisondist lähtuvalt, hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume, tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans- Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist, kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas, käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja); Roman Ingarden. Wolfgang Iser (19262007), saksa kirjandusteadlane ja Hans Robert Jauss (1921
ideaal. Solidariseerub postrukturalistidega küsimuses semioloogia eesmärgist: selle objektiks on keel, mille kallal juba töötab võim. Semiootika peab paljastama kultuuri "tehtuse" mehhanismi, olema demüstifikatsiooni ja deideologiseerimise instrumendiks, eksplitseerima kultuuri "koodilise ümberlülituse" reegleid. Eco huvitab ühtse (kuid mitte unifitseeritud) semiootilise lähenemise võimalus kõigile signifikatsiooni ja/või kommunikatsiooni fenomenidele, kultuuri loogika välja toomine erinevate tähistavate praktikate, mis võivad olla üldsemiootika osaks, abil. Internetist ja Gutenbergini. 1996. Internet ei ähvarda raamatutsivilisatsiooni. Tänapäeval vajame me uut kriitilise kompetentsi vormi, veel tundmatut informatsiooni valiku ja omandamise kunsti. Filtreerimise kogemust. Muidu on lähemas tulevikus informatsiooni üleküllus ja tsensuur identsed -- me ei suuda leida vajalikku infot. Innovatsioon ja kordus
21 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST VI. FENOMENOLOOGILISED: EKSISTENTSIALISTLIKUD JA HUMANISTLIKUD SUUNAD Fenomenoloogiline lähenemine isiksusele hõlmab palju teooriaid, mis paljuski erinevad, aga sarnanevad selle poolest, et keskenduvad subjektiivsele elamusele, fenomenidele. Tähtsaks ei peeta situatsiooni ega käitumise objektiivseid tunnuseid, vaid nende subjektiivset üleelamist. See on põhierinevus biheiviorismist. Ei tunta huvi inimese alateadliku motivatsiooni vastu ega niisiis ka seda kujundanud lapsepõlvekogemuse vastu, vaid keskendutakse siin-ja-praegu kogemusele. See on põhierinevus psühhoanalüüsist. Fenomenoloogilised teooriad tekkisidki reaktsioonina eelnimetet kahe puudustele. Nad
annaabi.ee 
