Tema feministliku võitluse aluseks on samuti isiklikud kogemused, mis häälestasid teda kriitiliselt suhtuma meestesse. Näiteid, miks ja kuidas Suburg jõudis arusaamani, et meeste eesõigustatud asend ühiskonnas on ülekohtune, leidub mitmeid. ,,Meie, naised''-hoiaku abil end lugejaga samastades väheneb võimalus, et inimesed teda vääriti mõistaksid. Artiklis on Annuk kasutatud ka kultuurilisest kontekstist lähtuvat meetodit 20. sajandi üldine meelestatus oli seotud feministlike teemadega, mis tahes-tahtmata mõjutasid ka Suburgi vaatenurki naisküsimusest. Samas oli tal tänu ajastule märksa suurem toetajaskond kui 19. sajandil, mil ta sai suure kriitika osaliseks. Eve Annuk keskendub pigem narratiivi esitamisele, autori taotluse tähendusele mida loo jutustaja öelda tahtis ja mis on võimalikud põhjused kutsumaks esile taolise eluhoiaku. Tema interpretatsioon on seotud eelkõige kogemusega, mis teatud sündmuse läbi saadi; ka tähendusega, mida sellele
asjast ei ole prioriteet number üks. Suurte tunnete puhul on väga tähtis arvestada alati nö teise poole nägemust asjast, sest vastupidiselt käitudes kaob vastastikune usaldus. Kirjandusliku näitena tooksin välja ,,Mäeküla piimamehes" Tõnu Prillupi käitumise. Mees ei oleks vist kunagi osanud arvata, milliseid tagajärgi tema auahnusest ajendatud tegu tuua võib. Müües oma seadusliku abikaasa mõisahärrale, teenis ta sellega Mari vihkamise ja naise feministlike joonte ilmsiks tuleku. Muidugi hakkas Tõnu pärast oma uisapäisa tehtud otsust kahetsema, sest impulssiivne, nagu Mari oli, läks ta edaspidi mõisa trotsist, et mehele kätte maksta. Alles siis, kui Prillup oli Mari juba kaotanud, sai ta oma teo tagamaadest aru ja kahetses, kuid nüüd oli Mari see, kes lasi end paluda ja ei teinud mehe palvetest väljagi. Toimus nö võimuvahetus, mille kaudsetel tagajärgedel Tõnu hukkus ja Mari sai end taas ,,varblasena linnas" tunda, mis sümboliseeris
vähem traditsioonilist religiooni ja on mõnevõrra rohkem toetavad alternatiivse ja mitteinstitutsionaalse spirituaalsuse suhtes. Tulemusi põhjendas Aune 3 faktoriga: feministide maailmavaate sobitumine sekuralismiga; sekulariseerumine ja feministide roll selles ning feminismi seos alternatiivse spirituaalsusega. Kokkuvõttes võib öelda, et esimese kvantitatiivse uuringuna feministide religioossete tõekspidamiste kohta avaldas uuring kompleksse pildi, mis sobib hästi täiendama feministlike uurijate religiooni kohta kirjutatud uurimusi. Konteksksti loomiseks loetud artiklid: -Neitz, Mary Jo. 2014. Becoming Visible: Religion and Gender in Sociology. Sociology of Religion 2014, 75:4, 511-523 -McPhilips, Kathleen. 2016. Contested Feminisms: Women's Religious Leadership and the Politics of Contemporary Western Feminism. Journal for the Academic Study of Religion. 2016, Vol. 29 Issue 2, 134-149 2)Keshet, Yael; Simchai, Dalit. 2014
Miks ei võiks sõna ,,reha" tähistada labidat. Miks kirjutatakse üks sõna just nii nagu on tema kirjapilt. Miks ei võiks tõlgendada liiklusmärke erinevalt? Mõistagi, tekiks kaos. Aga haiguse sümptomid? Kas vesised silmad tähendavad, et peagi on tulemas nohu, silmad on päevläbi arvuti taga istumisest hakanud streikima või oled hoopistükis kuskilt klamüüdia hankinud? Täna keskendun feministlikule allkeele. Nimelt sellele, kuidas mõista ja tõlkida feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites
looduse ja kultuuri binaarne jaotus võimaldas uurida. 6. Society and space · Sissetuleku ebavõrdsus väljendub ka ruumilises korralduses. Näiteks saavad jõukamad inimesed lubada endale kallimat eluaset. · inimeste eluaseme asukoha järgi võib lihtsustada sotsiaalse maailma keerulisust 7. Mehelikkus ja naiselikkus · Naisi ja mehi ei tohiks käsitleda kui objekte ja subjekte · Geograafid olid eiranud suuri sotsiaalelu valdkondi, neid, mida peeti naiselikeks. · Feministlike liikumiste tulemusena tekkis ka maskulinismlik ideoloogiline vool, mis sarnaselt naiste rolli ümberhindamisele propageeris ka meeste rolli ümberhindamist. 8. Local- Global · Inimgeograafias on väga oluline keskenduda lisaks lokaalsetele protsessidele ka globaalsetele, kuna esiteks aitavad need meile võimaluse võrrelda ja ühendada oma elu ja tuttavaid kohti tundmatutega · Geograafi ülesandeks selle teema seisukohast pole uurida erinevaid piirkondi
KOKKUVÕTE Antud referaadis käsitlesin feminismi Eestis. Esimeses peatükis andsin ülevaate feminismi ajaloost. Tõin välja kolm peamist feminismi lainet, millest esimene laine keskendus kodanikeõigustele, teise feminismi laine eesmärk oli õiguse nõudmine naiste seksuaalsele ja vaimsele enesemääratlusele ning kolmanda laine feminism ehk postfeminism oli suunatud feminismi teise laine tegevuse kriitikale. Teises peatükis käsitlesin feminismi Eestis. Ülevaatlikult võib öelda, et feministlike teemadega ei olda väga kursis ja nendega on seotud ka väärarusaamad. Probleemiks on nii naiste kui meeste kinnistunud hoiakud, milles peetakse loomulikuks olukorda, et naiste tööd on madalamalt tasustatud. Feministlikku liikumist kui sellist Eestis eriti ei ole ja sellest osavõtjaid ka mitte. Põhjuseks võib olla see, et naised ei tunne ennast suures osas allutatutena ja sellepärast ei arva ka mehed, et nad naistele liiga teevad. Kuid võib väita, et naised on
aastal, kui natsid okupeerisid Prantsusmaa, põgenes ta koos Joseph Rothiga, kes oli austerlasest kirjanik, USA-sse. Ta kirjutas USA-sse saabumisest teose ,,Aufbau" ning järgnevatel aastatel kirjutas ta veel teoseid Albert Nobelist ja Vabadussambast. Tema kõige edukamateks teosteks osutusid lasteraamatud, eriti raamat ,,The Silent night:. The story of a Song", milles ta seletab jõululaulu päritolu. Bertha Pauli oli, nagu ta tütargi, suurepärane kirjanik. Ta sündis 1878 aastal. Oma feministlike vaadete tõttu kirjutas ta kuulsatest naisest, rõhutades nende tähtsust. Üheks tuntumaks teoseks on tema kirjatükk George Sandi kohta. Samuti on ta kirjutanud rootsi kuningannast Christinast, Marie Antoinette'ist, Maria Louise'st. Ta sooritas enesetapu 1927. aastal. Tagasivaadetes usuti, et ta kannatas patoloogilise ärevuse käes. Arvatakse et ta võttis üledoosi Veronali-nimelist rahustist ning see põhjustaski tema surma. Samuti olevat õnnetu abielu olnud üks
seda eriti tüdrukute vääriti suunatud õpetamise kaudu. Seejärel lõi ketramis- ja kudumismasinate leiutamine eeldused naiste tööks väljaspool kodu ja naiste majanduslikuks sõltumatuseks meestest. Järgmiseks oluliseks etapiks kujunes 19.sajandi lõpus poleemika naiste õiglustest pöörates tähelepanu naise traditsioonilisele rõhumisele ühiskonna poolt, kes kätibu naistega kui orjadega. Selle kõige tulemusena hakkasid naised sagedamini tulema välja feministlike kirjutistega ning töötama just neis valdkondades, mis olid seni nende tegevusalaks olnud ka koduses miljöös. Edaspidi sai naiste osalemine sotsiaalses ja poliitilises elus avalikkuse huviobjektiks kogu poliitikas – kaasa arvatud valimis- ja hääletusõigus ning õigus osutuda valituks parlamenti. • Teise laine feminism on peamiselt 1960-1970 aastatel toimunud feministlik liikumine, mil feministid jaotusid vastavalt oma poliitilistele vaadetele.
Minu arvates jätkub moraalifilosoofidel tõepoolest küllaga tööd, et anda selgitust selles arvamustekaoses, mis meid, Lääne inimesi, ähvardab ja mis koosneb esiteks infokanalite poolt pakutavast uudisteks ja informatsioonifooniks nimetatud materjalist ja teiseks mitmesuguste normatiivsel alusel toimivate mõjurühmade nõudmistest teatud piirangute kehtestamise või lõpetamise kohta. Mainigem näiteks vaid meie teadmisi abortidest, nende hulgast ja tagajärgedest, ning usuliste ja feministlike gruppide hinnangutest sellele teadmisele. Ameerika filosoofid on asunud selliste praktiliste küsimuste kallale, vähendamaks arutelu kaootilisust ja näitamaks seda, et arukada argumendid avaldavad mõju ka seni puutumata jäänud valdkondades. Siin pole võimalik anda osalistki ülevaadet kõigist praktilise eetika küsimustest ja nendest väga erinevatest argumentidest ja premissidest, mida filosoofid on kasutanud
Eeslinna eluviis Eeslinna eluviis on suuremal määral lokaalne võrreldes eluviisiga kesklinnas (suurem lokaalsus muuhulgas ka slum ́is) Gans (1962) defineerib eeslinna elanike omavahelisi sidemeid kui kvaasi-primaarseid (intiimsemad kui sekundaarsete sidemete puhul kuid rohkem kontrollitud kui primaarsete puhul) Eeslinna eluviis ei sobi teismelistele, tegevused, mis neile meeldivad, on tasulised (bowling, sate jms). Põhitegevus hängimine Eeslinn on feministlike sotsioloogide lemmik kriitikaobjekt- kolledziharidusega noored naised on eeslinna elust frustreeritud Eeslinn on domineeriv USA eluvorm, juba selle fakti tõttu on alates 1980 aastatest eeslinnadesse hakanud kolima probleemid Eeslinna slummistumine 1960 aastate eeslinna leibkond – eelkooliealised või teismelised lapsed (1/3), noored või keskealised vanemad 1970 aastate eeslinna leibkond – teismelised või eel-täiskasvanud noored, keskealised vanemad
lähedal. 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) Oluline keelekasutuse mõjur on inimese sugu. Seda on uuritud väga erinevates keeleuurimissuundades ja mitte ainult kvantitatiivses sotsiolingvistikas. Palju on uuritud antropoloogilises lingvistikas, sest mitmetes traditsioonilistes kultuurides on eurooplase jaoks vägagi kummalised suhted meeste ja naiste keele vahel. Ja viimastel aastakümnetel on seda uuritud palju mitmesuguste feministlike teooriate raames või ka laiemalt soouuringute raames (gender studies). Sotsiaalses mõttes on naiste ja meeste keelelises käitumises mitmeid erinevusi, milles eriti oluline on üks: naised kasutavad enam kõrgema staatusega, kõrgema prestiiziga 13 keelevariante kui mehed olenemata variaablist. See paistab olevat kõige püsivam tulemus,
Toril Moi arvates võib iga feministlik kriitik kasutada kõiki meetodeid ja teooriaid, mis talle meeldivad, kui nad vaid tema poliitikaga kokku sobivad. Tunnustusväärne feministlik kriitika ja teooria peab olema mingil viisil oluline sugudevaheliste ühiskondlike, institutsionaalsete ja isiklike võimusuhete uurimisele sellele, mida Kate Millett oma teedrajavas uurimuses on nimetanud seksuaalpoliitikaks. Milletti jaoks on poliitika olemuseks võim, ning feministlike kriitikute ja teoreetikute ülesandeks on näidata, kuidas meeste valitsus naiste üle määrab võib olla meie kultuuri kõige läbivama ideoloogia ja tema kõige fundamentaalsema arusaama võimust. Nagu sotsialistid, nii võivad ka feministid teatud mõttes lubada endale tolerantset pluralismi kirjanduslike meetodite ja teooriate valikul just sellepärast, et iga lähenemisviis, mida nad saavad edukalt kohandada oma poliitilistele eesmärkidele, on alati teretulnud. Tunnussõnaks
annaabi.ee 
