Futurism Kunstivool, mille alguseks peetakse luuletaja, kirjaniku ja kunstniku FILIPPO MARINETTI artiklit 1909 aasta Pariisi Le Figaro's. ´´Hävitage muuseumid, mis katavad meie maad nagu surnuaiad``. ´´Kunstiteos peab olema agressiivne, kihutav võidusõiduauto on kaunim, kui Samothraki Nike``. Futurismi õitseaeg kestis kuni 1916. aastani ja arenes samaaegselt kirjanduses, maalis, skulptuuris, kinos jne. Liikumise teoreetilised osad kattusid osaliselt fasistidega. Kutsuti üles tegema uut ja otsusekindlat kunsti, ülistati moodsat tsivilisatsiooni, kiiret elutempot, urbaniseerumist ja tehnoloogilist progressi. Futuristid kujutasid oma töödel linnaelu ja masinate liikumise voogu. Kasutasid maalil motiivide kordamist, mis jätab mulje liikumisest. Võitlesid maalikunsti ahistanud staatilisuse vastu. Pildi kompositsioonil on alati kindel keskpunkt. Objektide kontuure rõhutatakse tumedate joontega. Valgus
· Kujutasid tehiskeskkonda rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed · ,,Ühe ehitise visand" Venemaa peamised mõttekaaslased · Keskuseks Moskva · Soovisid samuti uuendusi, vastandusid Peterburile, kus oli endiselt vanamoelisus · Kubism ja futuris jõudsid samal ajal kubofuturism I maailmasõja vapustus · Osad eemaldusid · Osad võtsid osa massiliikumisest Itaalia futuristid (Marinetti) liitusid Mussolini fasistidega Vene omad pärast 1917 Bolsevikega Futurist oli eeskujuks ka abstraktsele kunstile. 4. Kunst I maailmasõja ajal. Dada ja metafüüsiline kunst (ptk 12, lk 77-81) 1916 Zürichi linnas Sveitsis Voltaire'i kabaree · Skandaalsed etendused · Sokeeriti absurdiga solvangud · Naeruväärtistati väärtusi : ilu, häid kombeid · Nimeks sai dada 1917 dada kunstigalerii · Esitati enda ja lähemate kaaslaste töid · Juhiks oli luuletaja Tzara
Futurism Tekkis Itaalias, futurum/ futuro - tulevik Algas manifestide levitamisega ( Filippo T. Marinetti 1909) ,,Hävitagem muuseumid, mis kattavad meie maad nagu surnuaiad. Kunstiteos peab olema agressiivne ... kihitutav võidusõiduauto on kaunim kui kuulus Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916.a-ni ja levis sama aegselt ka kirjanduses, kinos jne. Teoreetilised seisukohad kattusid osaliselt fasistidega. Futuristid kutsusid üles looma pm uut kunsti Nad ülistasid moodsat tsivilisatsiooni, kiiret elutempot, urbaniseerumist ja tehnoloogilist progressi. Kujutasid oma töödel linnaelu, masinate liikumise hoogu. Püüdsid üle saada maalikunsti ahistanud staatilisusest. 1) Kasutasid motiivide kordamist ja detailide mitmekordistamist. 2) Lammutasid motiivi mosaiigi taolisteks tükkideks ja asetasid tükid tuuleiili või lainevoogudesse.
juurde ja sai kõrge loa ja läksid kindralstaapi. Robert seletas meestele nende ülesandeid ja nad tegid ettevalmistusi. Maria oli hobuste juures. Andres jõudis komandantuuri ja küsis kindralstaabi asukohta aga tunnimees ei teadnud. Siis peatus seal auto ja välja astus mundris mees Prantsusmaa revolutsionäär Marty. Ta läks tema juurde ja kui rääkis asja ära, siis ta arreteeriti. Siis said vabaks ja siis arreteeriti uuesti. Marty arvas, et Golz on reetur ja teeb fasistidega koostööd. Siis tuli Karkov, kes oli Moskva ajakirjanik ja palus läbipääsuluba. Ja siis saatis Marty need ka Andresele ja pataljonikomandörile ja siis nad jõudsid kindralstaapi. Raporti võttis alguses vastu Duval, kes oli Golz 'i asetäitja. Ta üritas Golz 'i kätte saada, kuid siis oli liiga hilja, kui ta oli ta kätte saanud. Lennukid olid välja saadetud. Robert kuulis pomme ja teadis, et rünnak oli alanud. Robert ja Anselmo tapsid vahimehed ja siis läks Jordan
ja kujunes kiiresti Eesti arvukamaiks organisatsiooniks, mis hakkas tegelema ka poliitiliste küsimustega- hakkasid nõudma PS-e muutmist, lõpetada korralagedus riigis. Selle org. etteotsa kerkis veteran Andres Laika ja ideloogiliseks juhiks sai Sirk. Organisatsioone tekkis üle Eesti ja kuna see oli asutatud erusõdalaste organisatsioonina ja selle nõudmiseks kohati sarnanevad partei nõudmistega, on vabadussõjaväelasi e vapse võrreldud ka Itaalia fasistidega. 1930ndate lõpuks ühinesid kõik vapsid Vabadussõjalaste keskliiduks. Vapside ideoloogiajuhi Sirk'i juhtimisel töötasid oma PS-e muutmise kava välja ja see pandi rahvahääletusele. 1933 okt kiideti referendumil see heaks. See nägi ette muudatusi riiklikus korralduses: 1) Riigikogu- 50 saadikukohta 2) riigipea eraldati peaministrist, kuid nimega riigivanem, mitte president. Peaminister oma nimeda eraldi ametina. 3) valitukabineti tegevust pidi juhtima riigivanema
jaanuaril 1988 vastav otsus EKP Keskkomitee büroolt, mille kohaselt tuli "paljastada ja kritiseerida Eesti kodanluse ja tema liitlaste kiskjalikku olemust, valge terrori initsiaatoreid ja läbiviijaid, kodanliku Eesti iseseisvuse loosungi olemust: "Kellele iseseisvus, kellele ike," Eesti kodanluse 20 aasta juhtimise tegelikke tulemusi, kodanliku Eesti reaktsioonilisi tegelasi, müüti kodanliku Eesti õitsengust, Eesti kodanluse koostööd fasistidega, metsavendade tegevust ja Nõukogude Eesti ajaloo võltsijaid". Selle plaani täitmist arutasid ning koostasid realiseerimisplaani EKP KK büroo liikmed Karl Vaino (EKP KK I sekretär), Arnold Rüütel (Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees), Bruno Saul, Gennadi Aljosin, Ganjusov, Rein Ristlaan (EKP KK ideoloogiasekretär), Artur Bernhard Ups, Karl Kortelainen (Eesti NSV Julgeoleku Komitee esimees), Liiv, Ain Soidla ja Indrek Toome (Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe I asetäitja). 17
Mussolini esiletõus · 1921. a. nende võitlusliitude baasil luuakse fasistlik partei. Sümboliks saab fasi (keppide kimp, kuhu on seotud kirves). · 1922. aastal Mussolini nõuab, et tema partei kaasataks valitsusse. Teatab, et tahab viit ministri kohta. · 28. oktoobril korraldab ta marsi Rooma, mis iseenesest ei ole riigipööre, aga võimu demonstratsioon. Sotsialistid ei võtnud sõjaveterane enda ridadesse ja nii nad liitusid fasistidega. Pärast demonstratsiooni annab kuningas Mussolinile ülesande moodustada valitsus. Mussolini võimuperioodid 1. I võimuperiood: 1922-1924 Mussolini valitsuse kindlustamine. 1922. aastal sai Mussolini peaministriks Mussolini esimene taotlus oli võim kindlustada, ning ta valitses konstitutsiooniliselt. 1924. aastal toimusid parlamendi valimised, mille ajal pandi toime hulgaliselt valimispettuseid. Hoolimata
väljus internatsionaalse brigaadi mundrit kandev mees. Pataljonikomandör tundis temas ära Prantsusmaa ühe suurima revolutsionääri MA. Ta küsis MA käest kindralstaabi kohta, kuid pärast nende tutvustamist lasi MA nad arreteerida. Valvur ütles pataljonikomandörile ja AN-le, et MA on hulluks läinud ja tal on mahalaskmismaania. MA kutsus nad enda juurde, kuid pärast selgituste kuulamist lasi nad ikka vahi alla võtta. MA arvas, et G on reetur ja teeb fasistidega koostööd. ME juurde tuli K, kes alguses rääkis ME-ga sõbralikult (mõlemad vihkasid teineteist), kuid seejärel küsis talt ettekande ja läbipääsuloa kohta. K sundis ME-d neid talle andma ja saatis need paberid pataljonikomandörile ja AN-le, kes seejärel kindralstaapi läksid. AN viis raporti kindralstaapi, kus selle võttis vastu G staabiülemale D-le. D hakkas telefoni teel G-d otsima. Vahepeal tahtis ta juba ise rünnakukäsku peatada, kuid siis
väljus internatsionaalse brigaadi mundrit kandev mees. Pataljonikomandör tundis temas ära Prantsusmaa ühe suurima revolutsionääri MA. Ta küsis Marty käest kindralstaabi kohta, kuid pärast nende tutvustamist lasi Marty nad arreteerida. Valvur ütles pataljonikomandörile ja AN-le, et Marty on hulluks läinud ja tal on mahalaskmismaania. Marty kutsus nad enda juurde, kuid pärast selgituste kuulamist lasi nad ikka vahi alla võtta. Marty arvas, et Golz on reetur ja teeb fasistidega koostööd. ME juurde tuli K, kes alguses rääkis ME-ga sõbralikult (mõlemad vihkasid teineteist), kuid seejärel küsis talt ettekande ja läbipääsuloa kohta. Karkov sundis ME- d neid talle andma ja saatis need paberid pataljonikomandörile ja AN-le, kes seejärel kindralstaapi läksid. Andrés viis raporti kindralstaapi, kus selle võttis vastu Golz staabiülemale D-le. Duval hakkas telefoni teel G-d otsima. Vahepeal tahtis ta juba ise rünnakukäsku
............ ........................................................................................................................... ........................................................................................................................... · Kes olid vapside liidrid 1930.aastate algul? ........................................................................................................................... · Miks on vapse sageli võrreldud natside ja fasistidega? ........................................................................................................................... ........................................................................................................................... ........................................................................................................................... Alates 1932.aastast süvenes Eestis sisepoliitiline kriis:
.............................................................. .............. ............................................................................................................. .............. 4) Kes olid vapside liidrid 1930.aastate algul? ............................................................................................................. .............. 5) Miks on vapse sageli võrreldud natside ja fasistidega? ............................................................................................................. .............. ............................................................................................................. .............. ............................................................................................................. .............. Alates 1932
miljonini ning inflatsiooni tõttu oli 1919. aastaks elu võrreldes sõjaeelsete aastatega kasvanud neli korda. Suure osa elanikkonna vaesumine muutis rahva sõjakaks ja kuigi valitus üritas ühendad jõude rahvusliku heaolu nimel, ei tulnud sellest midagi välja. Selleks oleks pidanud kaks suuremat parteid, sotsialistid ja Rahvuspartei looma koalitsiooni, aga nende vahelisi suure lõhe ületamine oli võimatu. See sundis valitsusi tegema koostööd juba pead tõstvate fasistidega. 2.2 Fasistliku liikumise teke Olukorras, kus rahva seas valitses üldine rahulolematus, oli uute rühmituste teke paratamatus. 23. märtsil 1919. aastal kogunes Milaanos grupp sõjaveterane, rahulolematuid sotsialiste ja revolutsionääre Mussolini õhutusel, et rajada uus jõud rahvuspoliitikas. Loodi vägivaldne võitlusüksus Fascio di combattimento ning asuti juba samal aasta valimistesse. Kuna nad suhtusid halvasti nii ametiühingutesse, sotsialistidesse, suurärimeestesse,
Selged pooldajad ja selged vastased. Erakonnad oma vabadussõjalaste vastase võitlusega lisasid neile veelgi tuntust. Vanad erakonndas suhtusid alguses peale vSlstesse mitte väga tõsiselt. Leiti, et Vsliikumistegaon ühinenud palju eesti elus kibestunud inimesi. Nendega tõesti liitus ka inimrämpsu. Neil puudus ühtne arusaam eesti vajadustest. Vanad erakonnad ei jäänud võlgu süüdistasid vapse kontaktide võtmises autoritaarsete sidemete võtmises natsidega ja itaalia fasistidega. neid sidemeid ei ole suudetud tõestada ja neid arvatavasti polnud. Propagandas aga olid teatud totalitarismi kalduvused olemas. Teravdatud tähelepanu marxismi vastasele võitlusele. Rahvusühtuse ja riigipea propaganda. Väline efektitsemine. Vapside org-del omad lipus mustvalge sümboolikaga, oma hümn, ka omalaadne vorm munder kanti sõjaväelist fretsi (?), kalifeepükse, must barett ja mustvalget linti. Isegi kui vapsidel oli mingisugused suhted natside v fasistidega, siis
annaabi.ee 
