Missugune on raamatu roll inimese elus Kas tänapäeva inimesed loevad oma vabast ajast raamatuid ? Tänapäeval loevad ainult need inimesed raamatuid kellel on palju vabaaega, nagu näiteks kooliõpilased ja pensionärid. Raamatuid lugedes elab inimene raamatusse nii sisse, et hakkab fantaseerima, et just tema on see tegelane seal raamatust kelle kohta ta loeb. See on teada fakt, et igale inimesele meeldib lugeda erinevaid raamatuid, kui ei, siis ajakirju. On teada, et pensionärid ja täiskasvanud inimesed on seotud kriminaalkirjandusega või romaaniga, aga tänapäeva noored on hoopis seotud rohkem ulmekirjandusega. Mitte kui ükski inimene ei saaks raamatuteta hakkama. Raamatutest saab inimene endale igasuguse ettekujutuse teistest riikidest, kultuuridest ja isegi
panevate kohtade vaikushetked olid osavalt asendatud rahuliku,vaiksete helidega.Võib-olla oli muusika valik nii haarav, et ei jäänud aega tähele panna. Tahaksin väga tänada režissööri,kes on suutnud sellise filmi rahva ette tuua.Film oli väga hea ja haarav,paljud inimesed ei käinud seda tol päeval vaatamas, nad jäid paljustki ilma.Ma imetlen väga neid näitlejaid,et on nõus tegema intiimseid tükke filmis,julgus.Film lõppes minujaoks väga valel ajal,just siis kui ma hakkasin fantaseerima, mis võiks edasi saada, sai film läbi.Tüüpiline haarava filmi lõpp.
Z A T E I P E A L I S K A U D N E K Y A F F W R Q Y N X U D E L E E T W Q Y G S Z Q X C M V S H I D S M X V V S Z X M O H E A T E G E V U S A U S U S E F A I X O X W V K S E I Z F B U I U O F H F P P Karoliina Teele Mari Annabelle Henri Fantaseerima Suusi Heategevus Hirm Sportimine Ausus Pealiskaudne Standardid Pingelangus
fenomenaalneebatavaline baas alus, põhi traagiline kurblooline bluf kiitlema, kuigi selleks pole alust bool mahlajook marjadega psühholoogia hingeelu filmifänn filmide austaja, sõber gong kumeda kõlaga löökpill eksootiline võõrapärane fantaseerima unistama efektne silmapaistev gangster kurjategijate jõugu liige efektiivne tõhus boks eraldatud ruum taburet taburett barkett parket periood period periood buklett puklet
Maa- aluste mehikeste Kikertoki ja Nipinäpi korraldatud ,,Metsa pühapäev" aastal 1998 toimub nii ilmselgelt Võrumaa põlismetsas, et raamat on ka võru keelde tõlgitud. ,,Kuidas õppida vaatama?" aastal 2000 jagab autor pikkade metsarännakute jooksul omandatud oskust näha põnevaid lugusid, mida jutustavad põneva kujuga kivid, juurikad, pilved... Peaaegu kõik kirjeldatu pärineb Võrumaa metsatukkadest, heinamaadelt, kruusakarjääridest. Teatud mõttes õpetavad vaatama, nägema ja fantaseerima ka ,,Natuke naljakad pildid" aastal 2003, kuhu on kogutud näpu- ja mõtteharjutustena valminud vigurpildid, millele iga vaataja saab oma loo juurde mõelda.Kõige laiemalt teatakse Edgar Valteri ,,Pokuraamatut" välja tulnud aastatel 1994, 1995, 2001, 2003, 2006, ,,Pokuaabitsat" aastatel 2002, 2006 ja ,,Pokulugusid" aastal 2004. ,,Pokuraamat" on ilmunud mitmes kordustrükis, kuulamisraamatutena, värvimisraamatutena ja tõlgitud vene keelde
teistelt korda ja reeglite täitmist ja tegi ise sama. Oma arvamus Raamat oli väga põnev, aga natuke liiga kurb. Mulle ei meeldinud, et Nemecsek lõpus ära suri. Kirjanik oli hästi kirjutanud sõjast, seda kohta oli lausa lust lugeda. Alguses oli igav lugeda, aga pärast läks põnevamaks. Raamat oleks võinud olla pikem ja asjad täpsemalt selgitatud. Meeldisid ka raamatus olevad pildid, mis andsid sisu piltlikult edasi- ei pidanud ise fantaseerima. Eriti hea oli see, et sõnadele millest sa aru ei saanud oli kirjutatud tähendus. Raamatu taga oli nimede hääldamiste leht, mis oli abiks lugemisel. Raamat oli väga põnev, soovitan teistelgi lugeda.
ning tulemuseks on reaalsustaju kadumine. Paljud emad isad ei tea, et vajalik on lapsega nähtud analüüsida. Et ta suudaks eristada head halvast, teha vahet tõelisusel ning meelepettel. Kuid kui arutelu jääb olemata võib telerist saada lapse parim sõber. Sõber kes peidab endas kohutavat kimääri. Liigsel televisooni jälgimisel on mitmeid tagajärgi. Üheks suureks probleemiks on võim raamatute üle. Kirjandust lugedes peab inimene endale toimuvat ise ette kujutama, fantaseerima ning mõtlema. Teler teeb selle meie eest ära, maalib meile ette vaimustava pildi andes ise kõigele näod ning karakteri. Selline lihtsus tõmbab ligi ning võtab võimust ning kui sellest ei osata üle olla on tulemuseks televisiooni sõltuvus. Kui sõltuvus saab omaks juba noores eas võib see kahjustada reaalse maailma tajumist ning keskendumis raskuseid, mis toob kaasa tegelikus elus suuri probleeme. Rohkel ajaveetmisel televisooniga ei kahjustu
terroristiga?). Sügavaid ja kestvaid suhteid asendavad kiirestiloodavad pealiskaudsed tutvused. Iseloomulikuks tunnuseks on veel kahetsustunde puudumine, mis avaldub hoolimatusena teistele põhjustatud kahju suhtes või ratsionaliseerimisena. Nad ei kahetse oma käitumise mõju teistele inimestele: nad tunnevad isegi õigustust, kui on kellelegi haiget teinud või nendega halvasti käitunud. Fantaasiaelement mängib sarimõrvarite mõttemaailmas väga suurt rolli. Tihtipeale hakati fantaseerima juba teismeeas, kujutades ette väga elavaid ja detailseid olukordi domineerimisest, tapmisest, allumisest kõik need elemendid võivad ilmneda hiljem sarimõrvari kuritöödes. Osad sarimõrvarid eelistavad lugeda võikaid lugusid või vaatavad pilte, kus on kujutatud vägistamist, mõrva või piinamist. Toon näite viimasel aastakümnel avalikkuses laialdaselt kajastatud sarimõrvari tapatöödest, kes kannatas antisotsiaalse isiksushäire all:
kaudu laps kõige paremini ümbritsevat maailma kogema ja tundma saab õppida. Aktiivse õppimise printsiip. } Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. } Laps õpib ümbritsevat tundma eeskätt aktiivselt tegutsedes ja katsetades } Aktiivset põhimõtet rakendatakse aga mitte ainult nende tegevuste juures, kus lapsed ise tegutsevad, vaid ka kuulamise, vaatlemise jt. juures. Need tegevused peaksid innustama lapsi aktiivselt mõtlema, tundma, fantaseerima. Jõukohasuse individualiseerimise printsiip. } Lapsele esitatud ülesanded peavad vastama tema arengulistele võimetele, arvestades lapse arenguetappi, et tagada iga lapse edukus } Arvestada tuleb ka laste eripära: võimeid; keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms } Väikestes rühmades tegutsemine, mitmekesised mänguvõimalused. } Lapse arengu pidev jälgimine Eluläheduse ja näitlikkuse printsiip.
Inimene tahab ise olla oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Seades inimestevahelistele suhetele piire, muutuvad osad inimesed kohe rahulolematuteks ja püüavad leida viise, kuidas sellest kõrvale põigelda. Teised aga jäävad alanlikeks ja lepivad. Nagu ka Margaret Atwoodi raamatus ,,Teenijanna lugu" kehtestatud diktatuuri ajal võeti inimestelt ära õigus tunda üksteise vastu tundeid. Selle peale hakkasid inimesed just tunnetest fantaseerima ja olid valmis enda sisse kogunenud tundeid esimesele ettejuhtuvale näitama. Selline sisemine torm põhjustas inimestes aga vaimset väsimust ja mandumust ning ,,heaoluretsept" hakkas nende parandamise asemel neid hoopis hävitama. 11.Margaret Atwood (s.1939) Margaret Atwood on tõenäoliselt kõige tuntum tänapäeva kanada kirjanik, kes on sündinud 1939. a. Ottawas. Margaret Atwood on tuntuim ja kriitikute silmis ka parim kanada kirjanik. Tegelikult
Nõnda sai Sorenile kodust ühtviisi nii ängistav kui ka kõhedusttekitavalt ligitõmbav koht. Ei mingisugust ajaviidet ega meelelahutust. Aga kui Soren palus luba õue minna, millega isa tavaliselt ei soostunud, võttis isa poisil käest ning pakkus talle õueskäigu asemel jalutuskäiku toas, kuid see-eest „kuhu iganes“. Selle suurmehe kasvatamise eesmärk paisab olevat olnud tappa temas laps. Kodus õppis Soren eelkõige sõna kuulama, fantaseerima ning disputeerima. Siis koolis õppis Soren alistumist, sõnakuulelikust, paratamatut enesekaitset ja pealesunnitud teesklust. Soreni relvad olid niisugused nagu kehaliselt nõrkadel ikka: purevad naljad, pinevad pilked, verine iroonia, mis tõi kaasa naeru ta vastase pea kohale – need relvad jäid talle kogu eluajaks. Soren oli terve kooliea kahestunud isik, ta ei julgenud näidata oma tõelist olemust, just siit tuleb 3
,,Kunst peab teenima rahvast ja sellepärast ei tule seda vaagida sellest vaatevinklist,
kuivõrd oleks ta sobiv ,,Euroopasse viimiseks’’, vaid hinnata sellelt seisukohalt, kuivõrd
kunst kajastab rahva elu ja vastab tema huvidele.’’-Anna Haava.
Mulle jäi see tsitaat silma sellega, et kui nooreestlased kuulutasid välja loosungi: ,,Olgem
eestlased, kuid saagem eurooplasteks’’, leidis see väga palju kõlapinda essti kodanluse hulgas,
kes hakkasid fantaseerima eesti kunsti ,,Euroopasse viimisest’’. Anna Haava naeris selle
loosungi välja luuletusega ,,<
Absurditeater- olemise mõttetus, näidates igapäeva elu absurdsust sunnitakse publikut otsima ehtsat olemist. Kummastumine- tegelased liiguvad kui unenäos, ei üllatu millestki ning see üllatab/kummastab publikut- paneb teda mõtlema. Psühhoanalüüs mõjutas: sisemonoloog, teadvuse voll (lause hävitamine). Aineks inimese sisemaalim. Süvapsüholoogiline lähenemine. Lugeja on kaasautor,sest arusaamiseks peab ta ise kaasamõtlema ja fantaseerima. Aeg modernistlikus teoses- ajaga mängimine, katkendlik aeg, erinevate episoodide reastamine. Põimunud aega- kõik on koos ühelhetkel. Eksistentsialism- kas elu väärb elamise vaeva? On olemas indiviidi sisemine eksistents, millele vastandub väline, üldine eksistents. Kuidas elada, et olla õnnelik? Anarhia ja vabadus. Võõrandumine- inimestes tekib maailmakorra lagunemise tunne ja sellega seotud hirm ning ahastus.
õppida. Aktiivse õppimise printsiip. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Laps õpib ümbritsevat tundma eeskätt aktiivselt tegutsedes ja katsetades Aktiivset põhimõtet rakendatakse aga mitte ainult nende tegevuste juures, kus lapsed ise tegutsevad, vaid ka kuulamise, vaatlemise jt. juures. Need tegevused peaksid innustama lapsi aktiivselt mõtlema, tundma, fantaseerima. Jõukohasuse individualiseerimise printsiip. Lapsele esitatud ülesanded peavad vastama tema arengulistele võimetele, arvestades lapse arenguetappi, et tagada iga lapse edukus Arvestada tuleb ka laste eripära: võimeid; keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms Väikestes rühmades tegutsemine, mitmekesised mänguvõimalused. Lapse arengu pidev jälgimine Eluläheduse ja näitlikkuse printsiip.
Nt. sammal, korsten, oinas, lukud. 3. Sisehäälikute hulgas on häälikuühend või on mõni häälik topelt, sulghäälikutest kk, pp, tt. NB! Sisehäälikuid hääldatakse ülipikalt. Nt. tahvel, prõmmima, kompvek. NB! Kõik ühesilbilised sõnad on kolmandas vältes. Välde määratakse sõna sisehäälikutes. Sisehäälikud on rõhulise silbi (esimene silp) täishäälikust kuni järgmise silbi täishäälikuni. Harjutus! Määra sõnade välde. Viiul- 1 Fantaseerima- 3 Poleemika- 3 Tubli- 2 Pargib- 2 Tiksuma- 3 Padi- 1 Lahja- 2 Laud- 3 Loojuma- 3 Vari- 1 Kelder- 2 Harjutus 22 lk 66 Teadsin - 3 Seda - 1 Kuurorti - 3 Oma - 1 Noorusajast 3, 1 Tema - 1 Kuulus - 3 Nimi - 1 Oli - 1 Ahvatlenud - 2 Mind - 3 Reisile - 2 Sõitsin - 3 Rongiga - 2 Kohale - 1 Imetlesin - 1 Suurt - 3 Sõjaeelset 1, 3 Maja - 1 Väljast - 2 Sisse- 3 Mind - 3 Keegi - 3 Ei - 3 Kutsunud - 3 Maja - 1 Taga - 1 Oli - 1 Avar - 1 Pakk - 3 Milles - 2 Lookles - 3 Oja - 1 Iga - 1
päris sirged, jne. Seega võib vaielda, kas see on ruut või mitte. Aga seda võib kindlasti väita, et see ring ei ole. Nii on ka füüsikaga: see ei suuda öelda täpselt, milline loodus on, aga suudab täpselt öelda, milline see ei ole. Tihti küsitakse: Miks taevas on sinine? Miks kehad kukuvad maha? Miks pole negatiivse massiga kehi? Kuidas sellistele küsimustele vastata? Kui tahta anda lõplikku, ammendavat vastust, peaksime laskuma müstikasse ja fantaseerima. Füüsikateadus ei anna seletusi, see kirjeldab. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks. Füüsika on õpilastele ebameeldiv aine ja seda mitte ainult meil, vaid üle maailma.
Lugudes puudub didaktiline suunitlus, pigem peaksid vanemad lapsi hoiatama, et kõik ulakused neis raamatuis pole järeletegemiseks. Raamat ,,Liisu" koosneb kolmest lühijutust: jutus ,,Puuksutav Joosep ja ülejäänud pere" kirjeldatakse perekonda, milles toimub igahommikune maadejagamine kassiga, kes siis kättemaksuks laua all puuksutama hakkab; jutus ,,Jäätisepidu" viib isa lapsed kohvikusse jäätist sööma ning seal hakkab Liisu fantaseerima jäätisemaast; jutt ,,Vett pritsiv kivi" saab alguse konfliktist Liisu ja tema vanema venna vahel, kes väidab, et nõidu pole olemas. Liisu, tahtes tõestada vastupidist, ehitab plastiliinist õõnsusega kivi. Sellest väljapritsitud vesi kastab märjaks parasjagu külas olevad vanavanemad. Lugu Liisu raamatutes muutub iga raamatuga üha seikluslikumaks. Esimese raamatus tegeletakse veel perekondliku taustsüsteemi ja helge lapsepõlvemaa kirjeldamisega,
annaabi.ee 
