1. Sissejuhatus Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on. Olen välja toonud graafikud erinevate aegade lõikes, tänapäevast kuni Fanerosoikumi eoonini. Proovisin põhiosa jätta kindlatele andmetele, mis on saadud liustiku ja merepõhja setete proovidest, mis ulatub vaid 3 miljoni aasta tagustesse aegadsesse. Varasemad kliima mudelid on pigem oletuslikud. 2. Kliima muutuste põhjused 2.1. Inimmõju Liustike sulamise tõttu on juba mitmeid aastaid päevakorras olnud inimmõju kliimale. Varastematel aegadel, enne tööstusrevolutsiooni algust oli inimkonna mõju kliima soojenemine
Vanaaegkond ehk Paleosoikum Silur Silur algas umbes 440 miljonit aastat tagasi. Lõppes umb. 417 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumisiluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed ja lülijalgsed asutasid maismaa. Silur jaguneb ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Pidoli.
kivimeid. Need kivimid sidusid endasse kogu selle CO2, mis enne seda kogunes esmasesse arhaikumi (3.5 - 2.6 miljardit aastat tagasi) atmosfääri. Samaaegselt karbonaatidega eraldus riftivööndist ka kahevalentset rauda, mis mikrovetikate poolt toodetud hapnikku neelates oksudeerus kolmevalentseks. Eelkambriumi ajastul oli sellepärast Maa atmosfääris väga vähe hapnikku. Alles pärast seda, kui proterosoikumi ja fanerosoikumi vahetusel vaba raud vahevööst kadus, hakkas hapnik kogunema atmosfääri. · Vaba hapnik, mis vabanes Maa sisemusest, kulus praktiliselt kõik mõningate metallide ja CH4 , NH3 ja H2S oksudeerumiseks. Teine väga nõrk hapniku allikas oli vee molekulide lagunemine algosadeks UV kiirguse mõjul Maa atmosfääri ulemistes kihtides. Enamus hapnikust tekkis CO2 sidumisel fotosunteesi
Vanaaegkond ehk Paleosoikum Silur Silur algas umbes 440 miljonit aastat tagasi. Lõppes umb. 417 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumi–siluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed ja lülijalgsed asutasid maismaa. Silur jaguneb ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Přidoli.
Kambrium Iselomustus Vastab ajavahemikule 542488 miljonit aastat tagasi; Paleosoikumi ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu; Olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid; Kambrium jagatakse neljaks ajastikuks, millele vastavad samanimelised ladestikud- Terre-Neuve, Teine ajastik, Kolmas ajastik, Furong. Kliima ja geograafia Kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe; Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega.
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Paleosoikum Paleosoikum ehk vanaaegkond on Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542-251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium Paleosoikum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi
Akantoodid HilisPaleosoikum Hilis-Paleosoikum koosneb kahest ajastutust - Karbonist ja Permist, mis lõppes Fanerosoikumi suurima massilise väljasuremisega. Hilis-Paleosoikumi mereelustik ei erinenud eriti Hilis-Devoni omast. Muutused maismaal olid palju suuremad. Sellel ajastul arenesid välja hämmastavalt kaasaegse välimusega putukaliigid. Vara-Karboni ajal olid ainsateks selgroogseteks kahepaiksed, kellest mitmed säilitasid veelise elulaadi kogu elu vältel. Karboni ja Permi ajal olid kahepaiksed maailma ainuvalitsejateks ja seetõttu leidus neid paljudes erinevates suurustes ja kujudes
2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks - Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond. Fanerosoikumi vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng Paleosoikum Vanaaegkond - kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Jaguneb kuueks ajastuks - Perm( 299-25 1), Karbon( 359,2-299), Devon(416- 359,2), Silur(443,7-416), Ordoviitsium(488,3-443,7), Kambrium(542-488,3) Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid
· Ilmuvad seened · Eooni lõpul eristatakse elustiku alusel ediacara ajastu (600-542 m.a.t.) EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. · Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) - käsnad - meduusi- ja korallitaolised loomad - segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia suurimad kuni 1 m) - limusetaoline pehmekojaline Kimberella - lihtsad jälgfossiilid · Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) FANEROSOIKUMI EOON - PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. Ajastud: · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode · Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke · Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel
Käsnad (Spongia, ka Porifera) on veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Väiksemate käsnade läbimõõt on mõni mm, suurimatel rohkem kui meeter, enamik on koloonialised vormid. Käsnadel ei ole suuava, nad pumpavad toitaineterikast vett kehasse läbi nende keha välises kihis olevate pooride (joonis 1). Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond. Fanerosoikumi vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng Paleosoikum Vanaaegkond - kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb kuueks ajastuks - Perm( 299-25 1), Karbon( 359,2-299), Devon(416- 359,2), Silur(443,7-416), Ordoviitsium(488,3-443,7), Kambrium(542-488,3) Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus- · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi
Ilmuvad seened Eooni lõpul eristatakse elustiku alusel ediacara ajastu (600-542 m.a.t.) · EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) käsnad meduusi- ja korallitaolised loomad segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia suurimad kuni 1 m) limusetaoline pehmekojaline Kimberella lihtsad jälgfossiilid Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) · FANEROSOIKUMI EOON PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. SILUR 443,7-416 m.a.t. DEVON 416-359,2 m.a.t. KARBON 359,2-299 m.a.t. PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel
populatsioon veelgi paremini kohanduda eluks maismaal. Teisisõnu, üks või mitu nendest läbimurretest võis viia muutusteni isegi muutusteta keskkonnas. Kuna kahepaiksed arenesid niivõrd hilises Devonis, ei mänginud nad eriti olulist rolli tolleaegses ökosüsteemis. Kahepaiksete ajastuiks võib kutsuda Karboni ja Permi 9 ajastut.[4] Hilis-Paleosoikum Hilis-Paleosoikum sisaldab kahte ajastut - Karbonit ja Permi, mis lõppes Fanerosoikumi suurima massilise väljasuremisega. Karboni kestel formeerusid mere- elustike skeletijäänustest laialtlevinud lubjakiviladestud ning ulatuslikke soid asustasid eostaimed, millest tekkis kivisüsi. Hilis-Paleosoikumi mere-elustik ei erinenud eriti Hilis-Devoni omast, välja arvatud mõnede gruppide puudumine, kes surid välja Hilis-Devonis. Muutused maismaal olid palju suuremad. Sellel ajastul arenesid välja paljud hämmastavalt kaasaegse
ordoviitsiumi vanusega ühtivasse lubjakivisse (Kultuurimälestiste riiklik register). Tunnelite süsteem on geoloogiliselt iseäralik oma vanuse poolest. Märkimisväärne on ka tunnelites jälgitav 10-20 cm paksune kollakas savine kiht. Tegemist on nn Kinnekulle metabentoniidiga, mis on tekkinud hiiglasliku vulkaanipurske tagajärjel, mis tekkis suurt ala katnud vulkaanituhast (OÜ J. Viru Markseideribüroo, 2007- 2008). Arvatakse, et on tegu Fanerosoikumi vulkaaniga, mis on viimase 500 miljoni aasta suurim vulkaanipurse. Laagri tunnelite süsteem on Eestis ainsaks Kinnekulle 31 metabeontoniiti paljandumiskohaks. Lõuna-Rootsis on sellist kollakat savikihti paljandumas suurematel aladel, kohati küündib metabentoniidi kiht isegi mitme meetrini (OÜ J. Viru Markseideribüroo, 2007-2008).
annaabi.ee 
