integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega), monitooroskused ( suutlikkus arendada õppimisel oma metagognitiivset teadvust, st teadvustada kogu õpitegevust), emotsionaalse kohanemise oskused (hõlmavad õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida). (Krull 2000: 369-370) Andersoni jt (2001) klassifikatsiooni tähenduses aitab PQ4R mudeli järgimine kaasa järgmiste õppe-eesmärkide saavutamisele: faktiteadmine ja konseptuaalne teadmine (sisumõõde) ning pea meeles ja saa aru (soorituslik mõõde). (Krull 2011: 2. loeng) Mudeli etappide läbimiseks vajalikud õpitegevused on järgmised: 1. Vaata üle. Vaadake õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi- ja alateemadest, Sellele aitab kaasa teksti sissejuhatuse või kokkuvõttega tutvumine. Ülevaatamise tulemusena peate jõudma selgusele, mida te hakkate lugema ja õppima. 2
Loetlege Andtersoni jt (2001)kognitiivsete õppe-eesmärkide põhikomponendid? taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? analüütiline ehk kontseptuaalne kolme liiki protsesse- metakognitsioon, soorituslikud oskused ja teadmiste Määrab sisusoorituse eraldi erinevalt Bloomist. omandamine Sisu faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline kreatiivne ehk loominguline tahk kaks komponenti- uudsus ja teadmine, metakognitiivne automaatsus. Praktiline ehk kontekstuaalne 11. Loetlege andersoni jt 2001 kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad ? 24
ettevalmistust, mis ühiskonna liikmete enamusel üldse puuduvad. Platoni poolt ideaalsena kirjeldatud valitsemisviisi võiks seetõttu nimetada “ekspertokraatiaks”. Laeva võrdpilt viitaks ka justkui sellele, et riigijuhtimise oskus on oma laadilt faktiteadmise-kompetents, kuivõrd näiteks teadmine tähistaevast ja seal leitavatest märkidest, mis aitavad merel orienteeruda, mis on aluseks õigustatud pretensioonidele olla laeva juhiks, kuuluvad just sedalaadi kompetentsi hulka. Faktiteadmine – antud juhul on silmas peetud teadmist selle kohta, mis reaalselt eksisteerib – kuulub eelkõige vahendikompetentsi juurde ja see on tänapäeval reeglina veelgi suuremas ulatuses ekspertülesanne, kui see seda oli antiikajal. Poliitiline eesmärgikompetents peab aga sisaldama lisaks faktiteadmisele ka teadmist üldaktsepteeritavatest väärtushinnangutest (eesmärgi püstitamine sõltub ju oluliselt sellest, mida peetakse heaks või halvaks). Tänapäeva
lämmatab valmisolek osalemiseks individuaalsust, ühiskonnas pärsib iseseisvust · Aktiivus, ja mõtlemisvõimet kogemuslikkus, enese · Passiivne õpetus: valikud, õpetaja on õpetajakeskne, suunaja liiga valmis · Tegelikkusel põhinev teadmine üldharidus · Tükeldatud · Valikuvabadus, ainete faktiteadmine: intergratsioon, õpilastest tehakse kohustuslikke aineid entsüklopeediaid vähe · Palju aineid · Ei tunnistusi ega kiitusi, takistavad sisemine motivatsioon süvenemist · Hinded ja tunnistused määravad õpetuse laadi
küll ära õppida, kuid ta jätab meelde hoopis õpetaja käitumise ja negatiivse emotsiooni küsitlemisega (Krull, 2001). Krull (2001) märkis, et ,,tahtlikus õppimises valdavad semantilise mälu kujunemise protsessid" (lk 241). Semantiline mälu on mäluliik, mis sisaldab faktiteadmisi maailma kohta ja mis ei ole seotud isiklike mälestustega (Allik, Rauk, 2002, lk 113). Näiteks see, et ma tean, et flamingod on roosad, kuna nad söövad kalu, mis sisaldavad roosat pigmenti, on faktiteadmine ja sel pole mingit pistmist minu isiklike mälestustega flamingodest. Mõned oskused, nagu näiteks see, et teksti õppimisel on otstarbekas jälgida struktuuri, õpivad mõned ära ise juhuslikult, teised aga ei tulegi selle peale. Seda võtet on neile võimalik aga õpetada, et nad saaksid seda teadlikult rakendada. Õpetajale on vajalik tunda õppimisprotsesse ja seadusi selleks, et aidata õpilasi õppimise korraldamisel ja suunamisel.
8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad on pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi, hinda ja loo. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena?
6) B. S. Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (Anderson et al., 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. Olulisemad muutused võrreldus 1956. a versiooniga: • Üleminek seniselt ebaselgelt struktuurilt selgelt kahemõõtmelisele • Mõlema mõõtme (sisu ja soorituse) eraldi määratlemine Moderniseeritud kognitiivse taksonoomia sisumõõde: A. Faktiteadmine (põhielementide teadmine) - terminoloogia teadmine; spetsiifiliste detailide ja elementide teadmine B. Kontseptuaalne teadmine (põhielementidevaheliste seoste teadmine) n. klassifikatsioonide ja kategooriate teadmine C. Protseduuriline teadmine (kuidas midagi teha) Ainespetsiifiliste oskuste ja tegevusmallide teadmine. D. Metakognitiivne teadmine (üldine teadmine tunnetustegevusest, sealhulgas teadlikkus oma tunnetustegevusest) nt teadmine enda kohta.
1) Ma tean, et klaasis on vesi 2) Ma ei tea, et klaasis on H2O (kuna ma ei tea, et vesi = H2O) Seega 3) Vesi ei ole H2O Läbipaistmatuse kaalutlused ei rakendu kõiketeadmise puhul? Vastusepuu. Gulicki järgi – kas Mary omandab uusi teadmisi kui ta kogeb esimest korda punast? Jah, Ei (Churchland). Vastuseid teadmise argumendile. Kas Mary omandab uusi Teadmisi? Jah. Mis laadi teadmise Mary omandab? Oskusteadmine: uus äratundmisvõime(Lewis, Nemirow); faktiteadmine; tutvusteadmine(Conee, Tye). Oskusteadmine. Oskuse vastus: Nemirow, Lewis – Mary ei omanda uut teadmist faktidest, vaid oskusteadmise, know-how. Oskus ära tunda ning kujutleda vastavat kvaliteeti. Ei kohusta mittefüüsikalistele faktidele. Kuid kas oskus või võime on piisav eristamaks Mary’t enne ja pärast ruumist lahkumist? Keegi võib olla võimeline kujutlema teatud värvivarjundit, ent seni kuni ta pole seda võimet rakendanud, ei tea ta
eriti halb on olukord siis, kui viimased sekkuvad riigi valitsemisse. Platoni kirjeldatud valitsemisviisi võiks nimetada sophokraatiaks, ekspertokraatiaks, tarkade valitsuseks. See on laialt levinud tõlgenduse järgi esimene tehnokraatia, s.t faktiteadmistele, vahendikompetentsile põhineva võimu- ja valitsemise kontseptsioon, läänemaailmas. Ometi on siin peidus tänapäevani sügav filosoofiline problemaatika: faktiteadmine ja väärtus, valdamis- ja orietatsioonilise teadmise suhestamine, vahendikompetents ja eesmärgikompetents, ekspert ja poliitik; poliitikafilosoofias on nende dialektiliste polaarsuste analüüs ja seostamine olemuslik. Ons niimoodi üldse võimalik, et ekspertvalitsejal on soovi, suutlikkust ja õigust ,,teha kõiki inimesi viimaste oma soovist sõltumatult õnnelikuks?" Platoni filosoof-valitsejate kompetents paistab sisaldavat mõlemat nii teadmist faktidest kui teadmist väärtustest
S.Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (ANDERSON et. Al. 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. S. BLOOMI modifitseeritud ehk ANDERSONi kognitiivsete õppeeesmärkide taksonoomia on kahemõõtmelise dimensiooniga. Põhikategooriad on siingi sisumõõde ja soorituslik mõõde. Selle järgi saab klassifitseerida õppeülesandeid Sisumõõte ehk teadmiste mõõte (ehk veritkaalse mõõte) põhikategooriad on: Faktiteadmine (põhielementide teadmine - terminoloogia, spetsiifliliste detailide ja elementide teadmine), kontseptuaalne teadmine (põhielementidevaheliste seoste teadmine – klassifikatsioonide, kategooriate; printsiipide ja üldistuste teadmine; teooriate, mudelite ja struktuuride teadmine), protseduuriline teadmine (kuidas midagi teha – ainespetsiifiliste oskuste ja tegevusmallide teadmine; ainespetsiifiliste võtete ja meetodite teadmine; protseduuri kasutamise
annaabi.ee 
