"29 28 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk 72- 75 29 RT I 2001, 61,364, Üldistades võib öelda, et eksimus tähendab olukorda, kus isiku arusaam keelust ja seda kajastavast süüteokoosseisust ei lange kokku koosseisule vastavate tegelike asjaoludega. Antud säte selgitab, et tahtlus on välistatud, kui isik eksib tegu toime pannes selle faktilistes asjaoludes. Näiteks puudub täisealisel isikul tahtlus KarS prg 145 ( suguühendus lapseealisega) mõttes, kui ta suguühendusse astudes ei teadnud, et tema partner on noorem, kui neljateistkümne aastane.30 Koosseisueksimuse olulisteks märksõnadeks on eksimus faktilistes asjaoludes ja isiku vastutusele võtmise võimalus ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest, kui seaduses on ettevaatamatus antud teo eest kriminaliseeritud.
asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane toime tegu tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest." Üldistades võib öelda, et eksimus tähendab olukorda, kus isiku arusaam keelust ja seda kajastavast süüteokoosseisust ei lange kokku koosseisule vastavate tegelike asjaoludega. Antud säte selgitab, et tahtlus on välistatud, kui isik eksib tegu toime pannes selle faktilistes asjaoludes. Näiteks puudub täisealisel isikul tahtlus KarS prg 145 ( suguühendus lapseealisega) mõttes, kui ta suguühendusse astudes ei teadnud, et tema partner on noorem, kui neljateistkümne aastane. Lubatud riskimäär Lubatud riskimäära kasutatakse hoolsuskohustuse rikkumise kindlakstegemisel keskmisest objektiivselt ohtlikemas valdkondades(liiklus,kaevandus,lõhkamine). Lubatud riskimäära arvestamine tähendab et sellistes valdkondades saab isiku käitumise lugeda õigusvastaseks
Kaasajal on õigusvaldkondade eristamisel määravaks teooriaks nn. subjekti teooria, mille kohaselt kuulub õiguslik probleem eraõigusesse, kui on tegemist koordinatsiooni suhetega ehk õiguse subjektid on võrdses seisundis ja avaliku õigusega, kui õiguse subjektide õigussuhe on subordinatsiooni ehk alluvussuhetes.32 Subjekti teooria kohaselt, kuulub uuritav õigusakt kindlasti avaliku õiguse sfääri, sest kui füüsiline või juriidiline isik peaks sattuma vähemalt ühte KarS'i eriosa faktilistes koosseisudes kirjeldatud elulistesse asjaoludesse, on õigusvastase käitumise karistajaks riik ning füüsiline või juriidiline isik on konkreetsetest asjaolduest lähtuvalt allutatud subordinaarsele õigussuhtele. Autori poolt välja toodud kahe erineva õigusvaldkondade eristamise kriteeriumi põhjal kuulub KarS avaliku õigusesse, ent siiski ei saa antud õigustloov akt täielikult avaliku õiguse pärusmaale kuuluda, sest antud seadus sisaldab valdavalt karistuslikke elemente. Avalikku
Kohustuse kollisioon: Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, kui 1. isik peab täitma üheaegselt mitut kohustust; 2. tal ei ole võimalik neid kõiki täita; 3. ta peab aga endast oleneva selleks et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui tikutav kohustus. Eksimus Eksimus süüteokoosseisus · isik eksib tegu toime pannes selle faktilistes asjaoludes. Tahtlus on välistatud; · eksimus kasuaalseoses. Juriidiline eksimus · isik ei tunne keelunorme. Tahtlus ei ole välistatud, vastutus võib olla välistatud, kui õigusnormi mittetundmine oli toimepanija jaoks vältimatu. Eksimus objektis 1. eksimus sihtobjektis rünne ei taba seda, kelle vastu oli suunatud samuti, kui rünne tabab objekti, mis ei ole süüteo koosseisukõlblik; 2
Sel juhul on kolmandal osapoolel oluline roll (hästi populaarseteks vahendajateks on Norra ja Šveits), aga kontroll jääb vaidluse osapoolte kätel. Uurimine(kitsas ja spetsiifiline meetod, sobib just faktiliste asjaolude erapooletu uurimiseks) : ❏ Vaidluse lahendamise võib takistada asjaolu, et osapooltel on lihtsalt erinevad lähtekohad. (Osapooltel on erinev arusaam faktilistes asjaoludest) ❏ Sellise takistuse ületamiseks moodustatakse komisjon, mis viib läbi faktiliste asjaolude erapooletu uurimise ❏ Ei sobi auküsimuste, eluliselt oluliste huvide jms puhul ❏ Uurimiskomisjonon olemuselt passiivne: - Ei tee ettepanekuid vaidluse lahendamiseks - Esitab faktilisi asjaolusid kirjeldav raport, mille kasutamine sõltub osapooltest Lepitus(kaheosaline):
Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetult rikastumise sätete alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtus ei saa nõuda tühistamist. Kohus selgitab kas oli alust tühistada ja kas tühistamine põhjendatud. Eksimus eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Eksimus peab olema oluline, st, et oleks isik neid asjaolusid teadnud, poleks ta tehingut teinud ja iga temaga sarnane mõistlik isik poleks seda teinud. Eksimus saab olla eelkõige faktilistes asjaoludes, mitte hinnas. Hind ei saa olla eksimuse aluseks. Eksimuse tõttu tühistamine: 1) eksimuse põhjustas teise poole poolt antud teave või asjaoludest teatamata jätmine, kuigi hea usu põhimõttega nõutav; 2) teine pool teadis või pidi teadma eksimusest ja teise poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) teine pool lähtus samadest ekslikest asjaoludest, v.a. juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget
siis võib eeldada et ta poleks tehingut teinud. Selleks, et saaks tehingut tühstada, peab olema tegemist olulise eksimusega. Millal on ekimus oluline ? Pg 92 lg 2 Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks Eksimus ei saa olle hinnas, vaid mingites faktilistes asjaoludes. selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Mitte hinnas. Ta võib kaasneda hinnas. Nt originaalmaal on võltsing. 2) Ka teise poole poolega seaoses peab olemas tegemist mingi asjaoluga, mis on sätestatud pg-s 92 lg 3. (1 nendest peab olema) Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui:
Selleks, et saaks tehingut tühstada, peab olema tegemist olulise eksimusega. Millal on ekimus oluline ? Pg 92 lg 2 Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Eksimus ei saa olle hinnas, vaid mingites faktilistes asjaoludes. Mitte hinnas. Ta võib kaasneda hinnas. Nt originaalmaal on võltsing. 2) Ka teise poole poolega seaoses peab olemas tegemist mingi asjaoluga, mis on sätestatud pg-s 92 lg 3. (1 nendest peab olema) Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui:
pärijatele üle läinud, mõjutab kuidagi seda reaalservituuti? Ei. Reaalservituut on asjaõiguslik subjektiivne teeniv ja valitsev kinnisasi on määratud. Kui omanik vahetud, jääb reaalservituut püsima. § 178 lg 3 ei suurenda teeniva kinnisasja koormatist, vajadused sellele viitavad. Kui on 10 ööbimispaika, siis on faktiküsimus, kas see toob kaasa mingisuguse meeletu inimeste edasi- tagasi sõelumise, mis tõsiselt häirib. Kui on pidevalt autosid. Küsimus võib olla faktilistes asjaoludes. Kas ta oluliselt mõjutab või suurendab? See on fakti küsimus, sõltub, kuidas see mõjutab teenivat kinnisasja. Parkimise suhtes on valduse kaitse nõuded, negatoorhaig võib olla, omaabi korras võib neid eemaldada sealt. Milliseid nõuded saaks M päriajd nõuda P pärijatelt? Omandikaitse sätted, et ei laiene igale asjale. P pärijatel 184 ja 184 prim vajadusel omaabi (valduse kaitse sätted).
Süüteooria ja tahtlusteooria määratlevad seda, mis on oluline tahtluse kui süü vormi olemasoluks: Tahtlusteooria järgi on tegu tahtlik üksnes siis, kui isik teadis teo õigusvastasusest. Süüteooria järgi ei eelda tahtlus teo õigusvastasusest teadmist - piisab vaid tahtlusest teo faktiliste asjaolude suhtes. (Analoogia keelueksimusega vs eksimusega faktilistes asjaoludes karistusõiguses) VÕS 104 lg 5 viitab tahtlusteooriale. Nt: võib väita, et juriidilise isiku juhatuse liikme poolt võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikku- mine (TsÜS 36) saab olla üksnes tahtlik rikkumine. Kui juhatuse liige teadis juriidilise isiku maksejõuetusest ega esitanud pankrotiavaldust, siis on tema tegu (tegevusetus) tahtlik üksnes süüteooria seisukohalt. Tahtlus-
Juhul kui tehingu tegija oleks tedanud kõiki asjaolusid, siis võib eeldada, et ta poleks tehingut teinud. Selleks, et saada tehingut tühistada, peab tegu olema olulise eksimusega. Mis on oluline eksimus? Vt. TsÜS objektiivne kriteerium: Samadel asjaoludel tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel ei oleks tehingut teinud, kui ta oleks kõiki asjaolusid teadnud. - Esimene oluline asjaolu: Eksimus ei saa olla hinnas, see saab olla mingisugustes faktilistes asjaoludes. Nt. keegi on ostnud kalli originaalmaali ja selgub, et tegu on võltsinguga. Eksimus on selles et asi pole see, mida tegelikult osteti. Siinkohal tuleb ka hinnaküsimus mängu (võltsingu eest 100000 ikka ei maksaks). Eksimus pole see kui keegi tahab midagi poest osta, vaatab et kallis, aga okei, ostab ära; siis läheb teise poodi ja seal on odavam, see ei loe eksimusena. Eksimus ei saa olla hinnas selle sama asja eest!
Juhul kui tehingu tegija oleks tedanud kõiki asjaolusid, siis võib eeldada, et ta poleks tehingut teinud. Selleks, et saada tehingut tühistada, peab tegu olema olulise eksimusega. Mis on oluline eksimus? Vt. TsÜS → objektiivne kriteerium: Samadel asjaoludel tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel ei oleks tehingut teinud, kui ta oleks kõiki asjaolusid teadnud. - Esimene oluline asjaolu: Eksimus ei saa olla hinnas, see saab olla mingisugustes faktilistes asjaoludes. Nt. keegi on ostnud kalli originaalmaali ja selgub, et tegu on võltsinguga. Eksimus on selles et asi pole see, mida tegelikult osteti. Siinkohal tuleb ka hinnaküsimus mängu (võltsingu eest 100000 ikka ei maksaks). Eksimus pole see kui keegi tahab midagi poest osta, vaatab et kallis, aga okei, ostab ära; siis läheb teise poodi ja seal on odavam, see ei loe eksimusena. Eksimus ei saa olla hinnas selle sama asja eest!
annaabi.ee 
