4. Teaduslik õiguspsühholoogia. Psühholoogiga muutus teaduseks 1879.a kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tema idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilist etapist ja teha teadust,mis vastab järgmistele kriteeriumitele:1)usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega 2)rangete objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega 3)teadmiste usaldusvärsuse piiride määratlemisega. 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall). Füsiognoomika-teadus inimese näojoonte ja psühhiliste eripärade omavahelistest seostest.Zürich pastor Johann Kaspar Lavater arvas,et on olulised näosade tunnused. (nt nina väljendub tundeid,huuled viha,lõug sensuaalsust jne) Frenoloogia-teadus kolju väliskuju ja psühhiliste omaduste seostest. Franz Joseph Gall arvas,et kõik võimed ja isiksuse
eksperimentaalselt kuidas vererõhk valetamist mõjutavad (korrelatsioon valetamise ja vererõhu vahel) -- läbimurre õiguse ja psühholoogia koostöös. Marston ütles, et ka naised saavad hakkama vandekohtuniku ametiga, eelmine ütles, et ei saa hakkama ja naised on emotsionaalsed (subjektiivsemad kergemini mõjutatavad). 1920. a. uus Ameerika põhiseadus, kus naised said hääleõiguse. Marston on ka imenaise autor (koomiks). 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall). Teema sellest, kas kriminaalsed kalduvused peegelduvad inimese välimuses, on teadlasi huvitanud juba sajandeid ning selliseid näiteid näo teatavate anatoomiliste isepärasuste sidumisest inimese sisemise rikutusega leiab Vanast Egiptusest, piiblist jne. Eraldi saab nimetada kahte tänapäevases mõttes mitteteadust, mis mõlemad sündisid 18.sajandil.
....................................................................................... 9 1.8 Kriminaalse käitumise seletused tänapäeval .................................................................... 9 1.9 Kriminaalpsühholoogia .................................................................................................. 10 1.9.1 Kriminaalpsühholoogia kuuluvus ............................................................................ 10 1.9.2 Füsiognoomika ........................................................................................................ 11 1.9.3 Frenoloogia .............................................................................................................. 12 1.9.4 Filosoofiline kriminaalpsühholoogia ....................................................................... 12 1.9.5 Atavismi teooria......................................................................................................
ning inimene saab olla tõeliselt vaba. AJALOOFILOSOOFIA (KULTUURIFILOSOOFIA) O.Spengler (1880-1936) saksa fil. "Õhtumaa allakäik". Sp. Arvates on suur erinevus, kas uurida loodust või ajalugu. 1) looduse tunnetamist võib õpetada, ajaloo tundjaks aga sünnitakse.Ajaloolane nõistab inimesi ja fakte, tema tegevus on looming. 2) loodusteadustes väljendatakse tunnetatut matemaatiliste seaduste kujul, süstematiseerimine süstemaatika;ajaloo tunnetamisel kasutatakse analoogiat füsiognoomika. 3) looduse tunnetamisel lähtutakse kausaalsusprintsiibist, ajaloo tunnetamisel saatuse ideest. Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on vaid erinevate suletud kultuuride ajalood. Iga kultuur on nagu elusorganism, mis sünnib, saavutab õitsengu ning hääbub. LOOGILINE POSITIVISM L.Wittgenstein(1889-1951) "Loogilis-filosoofilisest traktaadist". Rudolf Carnap "Metafüüsika elimeneerimine keele loogilise analüüsi teel" (1932). J-P Sartre (1905-1980) prants. "Olemine ja eimiski" (1943).
kuidas Lombroso neile järeldustele jõudis? Töötas vanglas- vanglaarst ja psühhiaater. Uuris vangide välimust ja pani välimuse kokku kuriteoga. nt tapjatel on niisugused asjaolud. Viis läbi ka lahanguid. Järeldus- selliste inimeste kuritegelikkust aitaks vähendada geneetilise koodi muutmine. Kritiseerijad- kui otsustaks inimese välimus järgi, tuleks suur osa elanikkonnast varakult üles puua. Üks eelnenud suund. Esindajaks üks pastor Saksamaalt. Füsiognoomika 18.saj. Tuumaks see, et inimese välimus annab kindlat teavet tema moraalse pale, mõttemaailma kohtaja füsiognoomika on välja arenenud looma füsiognoomikast 16, 17.sajand. Leiti, et iga inimese nägu/keha meenutab mõnd looma või lindu. kui inimene pihitoolist lahkus, pani ta kirja tema portreed ja patud. Neid sai hiljem võrrelda. Teine grupp teadlasi hakkas vaatlema inimese psüühikat. Freud, Jung, Tarde, Pareto. Kuulsaimaks Freud, kelle õpilane oli Jung
5. Iseloomujoonte uurimise meetodid. 1. Teaduslik eksperiment säärase olukorra loomine, mis sunnib katseisiku esile tooma teatud omaduse olemasolu määra. 2. Situatsioon katseisik seatakse teatud situatsiooni, kus ta näitab välja mingit oma iseloomu külge. 3. Test diagnoosivate küsimuste või ülesannete kogu, mis mõõdab kindlaksmääratud omaduste esinemuse intensiivsust. 4. Grafoloogia käekirja analüüs. 5. Füsiognoomika näojoonte analüüs. 6. Eksperthinnangud konkreetset isikut tundvate inimeste hinnangute arvestamine etteantud omadustes
5. Iseloomujoonte uurimise meetodid. 1. Teaduslik eksperiment- säärase olukorra loomine, mis sunnib katseisiku esile tooma teatud omaduse olemasolu määra. 2. Situatsioon- katseisik seatakse teatud situatsiooni, kus ta näitab välja mingit oma iseloomu külge. 3. Test- diagnoosivate küsimuste või ülesannete kogu, mis mõõdab kindlaksmääratud omaduste esinemuse intensiivsust. 4. Grafoloogia- käekirja analüüs. 5. Füsiognoomika- näojoonte analüüs. 6. Eksperthinnangud- konkreetset isikut tundvate inimeste hinnangute arvestamine etteantud omadustes
Iga teaduse eesmärk on luua teaduslikke teadmisi,mille usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega,rangete,objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega(nt eksperiment,testid) ja teadmiste usaldusväärsuse piiride määratlemisega.Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus,mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. 4.küsimus Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris(J.K.Lavater,F.J.Gall) Idee,et kriminaalsel käitumisel on kindlad seosed teatavate isiksuseomadustega,ulatub kaugesse ajalukku ja niisuguste omaduste kindlakstegemise esimesed katsed tehti ammu enne teadusliku psühholoogia sündi. Eraldi saab nimetada kahte tänapäevases mõttes mitteteadust,mis mõlemad sündisid 18.sajandil.Esiteks füsiognoomika ehk
Näiteks Aristoteles (384-322 e.m.a) tõi välja järgmised seisukohad inimene, kelle käed ulatuvad põlvedeni, on julge jne. Pani aluse ka nn loomafüsiognoomikale, mille põhituum on selles, et iga inimene meenutab välimuselt mõnda looma või lindu ja kui me tõmbame paralleele selle looma käitumisega, siis saame ka inimese iseloomu kohta midagi öelda. Näiteks terav koerakoon näitab koleerilist temperamenti jne. loomafüsiognoomika hakkas edasi arenema ja 18. sajandil tekkis füsiognoomika, mille rajajaks peetakse sakslasest pastorit Lavater´i leidis, et sarnaste pattudega inimestel on sarnased näojooned. Lisaks inimese välisele pildile on inimesel ja psühholoogiline pool oluline on selline, milline on inimese iseloom. Psüühikast oleneb inimese käitumine Leonhard. Kui on tegemist aktsentueeritud isiksustega, siis on selge, et see isik arvatavasti valib deviantse käitumismudeli oma eesmärkide realiseerimiseks. Aktsentueeritud isiksus on selline, kelle
Ta eristas inimese füüsilise väljanägemise põhjal kaks hälvikute põhitüüpi: hullud ja kriminaloidsed. Hullud erinesid tavainimestest füüsiliselt, samas kui kriminoloidsetel oli seesmine suundumus kuritegelikuks käitumiseks. Sheldon: · endomorfsed paksud, maniakaalsed, depressiivsed, alkohoolikud · ektomorfsed peened, skisofreenilised · mesomorfsed musklis, maniakaal-depressiivses psühhoosis, alkoholismis ja kuritegevuses Füsiognoomika (18 s La Perie) inimese välimus annab kindlat teavet tema moraalse pale, mõttemaailma kohta. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on andnud vastuolulisi tulemusi. Nt teatas Hooton, et kriminaalsed on üldiselt kühmus inimesed, Sheldon aga, et atleetlikud inimesed. Praegu: on selgunud, et vanglates ja vaimuhaiglates on suhteliselt rohkem XYY kromosoomimustriga mehi. b) psühholoogiline seletus:
annaabi.ee 
