loodud muutumatutena Eesti paas on tekkinud 500 000 000 380 000 000 aastat tagasi! Milliste loomade kivistisi siit võib leida? Milliste taimede? Suure kanjoni kivimikihte saab lugeda kuni 2 miljardi aasta vanuseni Jean-Baptiste de Lamarck 1. Elu korduv isetärkamine 2. Täiustumistung "Zooloogia filosoofia" 1809.a. 3. Elu jooksul omandatud muutused päranduvad Karl Ernst von Baer (1792-1876) Koostas esimese evolutsioonipuu. Embrüonaalne areng on erinevatel loomadel sarnane!? Charles Darwin (1809-1882) teadusliku evolutsiooniteooria looja "Liikide tekkimine" 1859.a. "Beagle" 1832-1836.a. 20 aastat mõtiskles, kuni valmis evolutsiooniteooria: LOODUSLIK VALIK (LV) on liikide muutumise peamine põhjus. LV tuleneb olelusvõitlusest ja päri- likust muutlikusest. Darvinism Sünteetiline evolutsiooniteooria Noor Darwin ja "Beagle" Purjeka "Beagle" ekspeditisoon 1832-1836
Siiski jäi Cuvier üldtuntud seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutmatud. Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. Jean Babtiste Lamarck (1744-1829) Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Elu tekkis isetärkamise teel spontaalselt Lihtsamad organismid arenesid keerukamas, sest püüeldakse täiuslikkuse poole. Karl Ernst von Baer (1792-1876) koostas esimese evolutsioonipuu. Embronaalne areng on erinevatel loomadel sarnane Charles Darwin (1809-1882) Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Muutlikkus muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimusest ja elukeskkonnast. Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. Looduslik valik paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine.
Mikrobioloogia alused - evolutsioonipuu on tehtud geeni-järjestusi hinnates aquifex: - kuumalmbelised, termofiilid - vesiniku oksüdeerijad - esimesed organismid bakterite nimetused: - bacterium - pulk - margarita - pärl - thio väävel - spirillum spiraal - metane metaan - thermo - kuumus - autotrophicum autotroofne (süsihappegaasist ehitavad oma keha üles) - rhodo punane - halo sool - lacto piim - bacillus pulk - spharae kera Prokarüootide suurus: - teras koletis - eripind pindala jagatud ruumala - mida väiksem on organism, seda suurem on eripind - thiomargarita kõige suurem bakter (vähendab tsütoplasma ruumala suurendamaks eripinda) - quadratum - ruut Niitjad bakterid: - ploca pats - epulopicium fishelsonii (võib küsimusi tulla selle kohta) sünnitajabakter Keskmisest väiksemad ba...
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel
oksüdeerudes punaseks. Siiski, tänapäeval on näidatud, et mõned kaasaegsed bakterid suudavad rauda oksüdeerida ka ilma hapnikuta.) Seega võisid ka sedatüüpi bakterid osaleda punaste rauda sisaldavate vöödiliste setete (banded iron) tekkes. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis Eluslooduse saab jagada kolme rühma ehk domeeni: eukarüoodid, arhed ja bakterid. Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. Ribosoom on väga oluline organell ja seetõttu on tema koostiskomponendid (RNAd ja valgud) oma järjestustelt väga vähe evolutsioonis muutunud. Muutuste järgi neis on võimalik jälgida organismide fülogeneesi. Mida tähendavad mõisted „prokarüoot” ja „eukarüoot“? Eeltuumsed ja tuumaga. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud
defineerimisel. 3. Geeniekspressiooni regulatsioon üle mRNAle seostuvate miRNAde 4. Valkude kokkupakkimise optimeerimine Fülogeneetika Fülogeneesi- e evolutsioonipuud 7. Millega tegeleb fülogeneetika? Tegeleb organismirühmade evolutsioonilise arengukäigu ehk fülogeneesi uurimise ja rekonstrueerimisega. Ehk uutib organismirühmade teket ja muutumist ajas. 8. Mis on fülogeneesi- e evolutsioonipuu? Milles seisneb fülogeneesipuu ja fenogrammi põhiline erinevus? Fülogeneesipuu on fülogeneesi kujutis ehk organismide evolutsioonilise arengukäigu (tekke ja muutumise) kujutamine puuna. Fenogramm on puu, mis on konstrueeritud üldist sarnasust arvestades, võib, aga ei pruugi sisaldada infot fülogeneesi kohta, fülogeneesipuu on aga fülogeneesil baseeruv. Fenogrammil olev sarnasus võib olla põhjustatud homoloogiast kui ka homoplaasiast
) LV aga ei ole kooskõlas sellise konstantsusega, kuna adaptsioonid ei teki pideva ühtlase kiirusega. ND väidab vastu, et kui GT oleks ainus muudatusi põhjustav mehhanism ja LV toimiks ainult kahjulike elimineerijana, peaks varieeruvus olema tegelikkusest veel palju suurem. Märkida tuleb ka, et K räägib evolutsioonist eelkõige molekulaarsel tasandil, sest fenotüübilised muutused on tõepoolest ka tema sõnul valdavalt LV teene. 8. Evolutsioonipuu ja katastroofid MAT AEGKOND VÄLJASUREMINE (hukkunud/säilunud sugukonnad) 455 hiline Ordoviitsium 0,21 (65/310) 370 hiline Devon 0,21 (68/322) 255 hiline Perm 0,63 (220/348) tugev vulkaaniline aktiivsus mürgitas ookeani 220 hiline Triias 0,10 (18/178) 65 hiline Kriit 0,11 (46/425) Yucatani poolsaare meteoriit
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
vihikut". Selles vihikus mõtiskles ta nelja küsimuse üle: Milliseid tõendeid on organismide muutumise kohta? Mil viisil uued organismid lõimuvad uude ümbruskonda? Kuidas uued liigid moodustuvad? Kuidas võiks selgitada liikide identsust? (Charles...) Vihiku kulminatsiooniks on 36. leheküljele Darwini kirjutatud "I think" ('minu meelest; ma arvan et'), mille alla ta joonistas evolutsioonipuu kavandi. Joonistus kirjeldab kõikide liikide põlvnemist samast ürgvormist, millest nad on arenenud. 1837. aasta suve veetis Darwin mõtiskledes liikide muutumise üle, samuti selle üle, kuidas looma- ja taimeliigid levivad mandrilt lähematele saartele. (Charles...) 9 3.2. Loodusliku valiku teooria Darwin oli loonud teooria loodusliku valiku kohta, mida ta uuris alates 1838. aastast "peamise harrastusena" (Charles...).
troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isendid? Võrdlus koertega. Süsteem peaks peegeldama kalade evolutsiooni ehk fülogeneetilisi sugulussuhteid st samasse evolutsioonipuu harusse seega samasse süsteemi jaotusesse peaksid kuuluma ühise päritoluga liigid, mis seetõttu on sarnasemad. Tunnused, mille järgi hinnatakse sarnasustj ja oletatavat ühist päritolu: · Morfoloogilised; · Ökoloogilised; · Geneetilsed; · Embrüoloogilised; · Zoogeograafilised 1 Kalade suursüstemaatilised üksused ja nende evolutsioonilne tagapõhi.
evolutsiooniliselt vanade bakteritega. Nende fülogeneesi uurimine algas ca 1977. aastal, kui ilmusid Woese'i ja Foxi tööd, milles nad jagasid elusorganismid 3 suurde rühma domeeni. Üks domeenidest arhed. Archaios tähendab kreeka keeles ürgne. · Seega eristuvad eluslooduse domeenid ribosoomide ehituse alusel. · Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid. · Arhede domeen jaotatakse Bergey määrajas kahte rühma ja neid käsitletakse mitte kui riike, vaid hõimkondi: 1) Hõimkond Crenarchaeota. 2) Hõimkond Euryarchaeota. Hõimkonnad Crenarchaeota ja Euryarchaeota
geneetiline informatsioon, mitte juba elu jooksul muutunud tunnused. 12. Pärilik reaktsiooni norm ja genofond Pärilik reaktsiooni norm=fenotüübiline muutlikkuse ulatus. Genotüüp- isendi geenide kogum, fenotüüp- isendi tunnuste kogum, genofond- populatsiooni geenide kogum, fenofond- populatsiooni tunnuste kogum, geen- geneetiline ühik, feen- elementaartunnus, memotüüp- vaimsete võimete kogum, meem- vaimne elementaartunnus. 13. Evolutsioonipuu 14. Mis on stromatoliidid? Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Vanimad leitud tsüanobakterite fossiiilide vanus on 3,5 miljardit aastat (Prekambrium). Nad vanimad seniteadaolevad fossiilid. Tsüanobakterid suuremad enamustest teistest bakteritest. Neil paks raku kest, nad moodustavad suuri kihilisi struktuure, mida
a. Toitumine bentaalis valdavalt detriidist või teistest loomadest. b. Setteneelajad neelavad valikuta veekogude põhjasetteid, ei tee vahet seeduvate ja mitteseeduvate osakeste vahel. 27. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised üksused. i. Süsteem ja evolutsioon b. Süsteem peaks peegeldama kalade evolutsiooni e. fülogeneetilisi sugulussuhteid - c. samasse evolutsioonipuu harusse - seega samasse süsteemi jaotusse peaksid kuuluma d. ühise päritoluga liigid, mis on seetõttu sarnasemad. e. Tunnused, mille järgi hinnatakse sarnasust ja oletatavat ühist päritolu: morfoloogilised, f. Ökoloogilised, Geneetilised, Embrüoloogilised, Zoogeograafilised jt näitajad. i. Kalade suursüstemaatilised üksused, nende evolutsiooniline tagapõhi g
annaabi.ee 
