avaldub väliselt, kui ka neid kellel jääb see märkamatuks. Mutandid, juhul kui nad üldse elama jäävad, on tavaliselt võimetud end kaitsma, väga nõrga tervisega ja reeglina ka sigimatud. Kuna mutandid on nõrgemad, siis enamasti nad surevad või loomade puhul võivad sattuda saagiks tugevamatele. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks:looduslik valik kõrvaldada ebasoodsad mutatsioonid. Evolutsionistid väidavad, et kõikide liikide areng on toimunud läbi mutatsioonide. Mutatsioon levib edasi järgnevale põlvkonnale vaid siis, kui see puudutab otseselt sigimisega seotud DNA osa. On suudetud tõestada, et igasugune muutus DNAs toob kaasa vaid negatiivseid muutusi. Seni ei ole suudetud tekitada ühetgi elusolendile kasulikku mutatsiooni, mis parandaks organismi. Mutatsioonid esinevad ka loomadel. Seega võib ilma tulla mitme pea või jäsemega loomi.
2 Miks peaks mateeria, mis on igavesti paisumas väljapoole igaviku suunas, äkitselt peatuma jasuuna ümber pöörama? 3 Kui kogu mateeria on lõpuks liikunud universumi välimise perimeetrini, siis gravitatsiooni kese saab seal olema. Miks peaks mateeria tahtma ümber pöörduda ja liikuda tagasi eemale gravitatsiooniväljast? 4 Universum ei saa sissepoole kokku kukkuda, kui just ei ole kümme korda rohkem mateeriat kui seda on praegu. See on ,,puuduvad massi" probleem. Evolutsionistid püüavad lahendada seda,teoretiseerides, et 97% universumi massist on ,,tume aine," mille asukohta ei saa määrata, näha ega tuvastada ühegi teadusliku seadmega. 5 Kogu mateeria, mis liigub tagasi sissepoole, peaks põrkuma ühes miniatuurses punktis. Rääkides reaalsusest, inerts kannaks kõik mööda kesksest peatumispunktist. Miks peaks kõik minema ühte pisikesse punkti ja siis peatuma seal. Aga tuleks meenutada, et selleks oli Gamow, kes samuti leiutas Suure Paugu teooria.
2. Kreatsionistliku ja evolutsionistliku maailmavaate seisukohad – faktid ja ideed. Milles on peamine vastandumine? Kas ja kuidas evolutsiooniteooria lükkab ümber kreatsionistlikku maailmavaadet? Kreatsionism - õpetus, mille kohaselt on maailma loonud mingi kõrgem olevus. Evolutsionism on teaduslik vaateviis, mille kohaselt eluslooduses toimub evolutsioon ning muutumine. Peamine erinevus on see, et kreatsionismi pooldajad usuvad, et kõik oli algusest peale juba loodud, kuid evolutsionistid usuvad, et maailm on pidevalt arengus olnud. Lükkab ümber areng, rudimendid, sarnane looteline areng, 3. Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat? Lamarkism - liigid ei ole ühevanused, uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest, liigid muutuvad erinevates keskkonnatingimustes, modifikatsioonid on pärilikud, suunavaks teguriks on organismide sisemine täiustumistung, elu tekkis isetärkamise teel.
Enne kui kerkis esile üldse antropoloogia kui selline, tegelesid etnograafid pildistamisega kui uurimise läbiviimise vahendiga. Antropoloogid tegid filme ja fotosid eesmärgiga päästa etnoloogiat ja salvestada järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R. Rivers Torrese saartele (Austraalia saared)
mõistmine. Uurimise objektiks sotsiaalne süsteem see moodustab suhted/ühendused indiviidide vahel, moodustab sotsiaalse struktuuri. Totaalne sotsiaalne struktuur kõigi hetkel toimivate ühiskondlike suhete summa. Uurida tuleb ka sotsiaalsete praktikate funktsioone selles tervikus. Struktuur-funktsionalism peab ühiskonda funktsionaalselt vastastikku sõltuvatest osadest koosnevaks tervikuks. Pea kõik antropoloogilised uurimused on uurimused nähtustevaheliste suhete kohta. Evolutsionistid- otsivad suhteid varasemate ja hilisemate sotsiaalsete nähtuste vahel. Kasutavada lineaarse arengu analoogiat, mis sarnaneb bioloogiliste organismide arengu ja keerukamaks muutumise protsessiga. Funktsionalistid vaatlevad seost mingi nähtuse ja antud ühiskonnas olevate vajaduste rahuldamise vahel. Struktuurfunktsionalistid lisab struktuuri olulisuse ühiskonna mõistmisel, osade paiknemise süsteemis, mis võimaldab 'tüüpilist' leida ja võrrelda.
Pitrim A Sorokin: Kultuuritsüklid, mis ühiskondade arengus korduvad: - ideatsiooniline vaimsuse, religioossuse väärtustamine - meeleline füüsiliste vajaduste väärtustamine ja rahuldamine - idealistlik e. segatsükkel üleminekuetapp kummagi eelneva tüübi vahel Diffusionism Diffusionism ühiskond areneb järgmiste etappide kaupa 1. Innovatsioon 2. Innovatsiooni levik e. diffusioon Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest. Viimast on raske ette ennustada. Kaoseteooria Keeruliste süsteemide arengus esineb kahte sorti perioode: - seaduspärane, ette ennustatava arengu periood; - bifurkatsioon: hetk mil süsteemi arengut on võimatu ennustada selle senise arengu põhjal; sellel hetkel sõltub süsteemi edasine areng juhusest. Juri Lotman Tartu semiootik. Rakendas kaose ideed kultuuri arengule.
· Kultuuritsüklid, mis ühiskondade arengus korduvad: o ideatsiooniline vaimsuse, religioossuse väärtustamine o meeleline füüsiliste vajaduste väärtustamine ja rahuldamine o idealistlik e. segatsükkel üleminekuetapp kummagi eelneva tüübi vahel · Diffusionism teooria mille järgi ühiskond areneb järgmiste etappide kaupa o Innovatsiooni levik e. difusioon. Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest. Viimast on raske ette ennustada. · Kaoseteooria - Teooria mis käsitleb keeruliste süsteemide (sh. inimühiskond) arengut. Keeruliste süsteemide arengus esineb kahte sorti perioode: o seaduspärane, ette ennustatava arengu periood; o bifurkatsioon: hetk mil süsteemi arengut on võimatu ennustada selle senise arengu põhjal; sellel hetkel sõltub süsteemi edasine areng juhusest.
Oluline roll oli Ameerika antropoloogil L. H. Morganil: As it is undeniable that portions of the human family have existed in a state of savagery, other portions in a state of barbarism, and still other portions in a state of civilization, it seems equally so that these three distinct conditions are connected with each other in a natural as well as necessary sequence of progress (Ancient Society, 1877). Üldiselt kujutasid evolutsionistid inimkonna arengut ette lineaarselt. Siiski märgivad nii Morgan kui Tylor diffusionismi võimalikkust. Väärarvamus üldisest inimloomusest 13 segas siiski arusaama kultuuridest — ei osatud arvestada, et sarnased nähtused võivad erinevais kultuurides erineva tähendusega olla. • Lewis Henry Morgan (1818–1881) — võib pidada teadusliku antropoloogia ra- jajaks
o Kultuurijooni tuleb uurida detailselt kultuurilises tervikus o Kultuuri tuleb uurida tema tervikkontekstis Boase evolutsionismikriitika: Pidas oluliseks indiviidi ja kultuuri omavahelisi suhteid, kultuurilisi elemente ja kultuure kui tervikuid Arvab, et sarnased kultuurilised praktikad ei pea tingimata tulenema samadest arengufaasidest Evolutsionismi ja relativismi erinevus - erutuse ja reaktsiooni vastasmõju: Evolutsionistid samale stiimulile järgneb alati sama reaktsioon Relativistid ühele stiimulile võib olla lõpmatult reaktsioonivariante Boase mõju: Üks esimesi, kes mõistis, et maksimaalse info saamiseks on tarvis koolitada nii nais- kui meesantropolooge Tõstatas küsimused: o Mida kultuurimustrid peegeldavad? o Kuidas mõista, et kultuurid on integreeritud tervikud? o Mida tähendab interaktsioon kultuuri ja indiviidi vahel?
inimese arengut puudutavad evolutsiooniteooriad. Tuntum Darwini oma. Kui Darwin oli sõnastanud teooriad, siis mõjutas see ka suhtumist inimühiskonda. Kujunes progressi teooria. 19 saj oli erakordselt kiire areng, seega see mõjutas arvamust, et ka minevikus oli progress. Kõige selle tulemusena kujunes 19 saj teine pool evolutsiooniteooriate kõrgajaks. Kaks esmaalgatajat olid Inglise arheoloog Lubbok?? ja etnoloog Tylor??. Mõlemad kirjutasid tähtsamad tööd 60-70 ndatel. Olid selged evolutsionistid, kelle ühiseks jooneks oli arusaam, et kõik rahvad teevad läbi arengu kõrgema tsivilisatsiooni poole-seega siis läbi vähem arenenud ühiskondade saab uurida arenenud ühiskondade teket. Lubboki aravates toimub looduslik valik erinevate ühiskondade vahel ehk osad kohanduvad paremini keskkonnaga ja arenevad kiiremini, teised aga ei mugandu nii hästi ja jäävad kängu. Euroopa siis mugandunud. Kehvemini kohandunud rahvad on nagu lapsed ehk nende vaimne- moraalne pool kängu
Läbi selle teooria sai antropoloogiast ja etnoloogiast ikkagi oma spetsiifiline teadus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Teine koolkond on historism ehk ajaloolis-kriitiline koolkond ehk ajalooline partikularism ehk Franz Boase (1858-1942) koolkond. Saksamaa teadlane, kes läks Ameerikasse. Ei ole ka selget teooriat taga. Põhiline, millega Boas tegeles oli evolutsionismi vastu võitlemine. Idee oli, et evolutsionism on jama. Kriitika evolutsionistid ei teinud välitöid, neil puudus endal igasugune kontakt põlisrahvastega üle maailma. Kirjalike allikate alustel, raamatute, raportite alusel lõid suuri inimkonna arengu skeeme tugitooliteadlane. Boas ütles, et peaks käima välitöödel, käima vaatamas, kuidas mingid rahvad elavad. Evolutsionistide kaitseks võib öelda, et tollal polnud keegi veel selle peale tulnud, et peaks ise minema kaugete rahvaste juurde küsitlema jne. Kas rändamine asendab mõtlemist? (Kant)
annaabi.ee 
