Maa viljakus mängib suurt rolli eriti vaesemates piirkondades, kus põllumajandus on üks peamisi elatusalasid. See on üheks esimeseks põhjuseks, kuid samuti on vulkaanidega seotud maavarad. Kaevandavate maavarade hulka kuulub näiteks väävel ja sulfiidsed maagid.Seetõttu elab ka tänapäeval vulkaanide ümbruses rohkelt inimesi, keda vulkaanipurske korral tuleb evakueerida. Ohu hindamisega tegelevad vulkanoloogid. Enamasti arvatakse, et aega on küll ja inimeste evakueerimisega ei pea kiirustama, kuid vulkaanipursete kestus varieerub tugevasti ning ka teadlased ei tea täpset aega, mil purse toimuma peaks. Vulkaanid jagatakse aktiivsuselt tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on hetkel aktiivne või on pursanud ajaloolisel ajal, uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiviseerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse aga olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud
baltlased. Kuigi lahingud kestsid ainult kolm nädalat, sai võitluses surma üle 300 ja haavata üle 1100 eestlase ja lätlase ning sakslasi langes umbes 400. Haavatuid ei ole täpselt teada. Majandus Kuigi Eesti majanduse arendamine pidi algama kohe peale Päästekomitee sellekohast päevakäsku 24.02.1918 a., ei saanud loodud ministeeriumid tööle asuda kuna Saksamaa okupeeris Eesti. Seejärel algas Vabadussõda mil tuli tegeleda sõjaaja toitlusprobleemidega ja ettevõtete evakueerimisega. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist said ministeeriumid alustada intensiivset tööd. 1918 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a
abistamise leping, mis tõi Nõukogude väed Eestisse. 17. juunil 1940 okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Seejärel kuulutasid kommunistid Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Majandus Kuigi Eesti majanduse arendamine pidi algama kohe peale Päästekomitee sellekohast päevakäsku 24.02.1918 a., ei saanud loodud ministeeriumid tööle asuda kuna Saksamaa okupeeris Eesti. Seejärel algas Vabadussõda mil tuli tegeleda sõjaaja toitlusprobleemidega ja ettevõtete evakueerimisega. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist said ministeeriumid alustada intensiivset tööd.. 1918 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium.. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a
osakond, kuhu koondati eestikeelne ja Eestit käsitlev muukeelne kirjandus. Väga oluline osa uue osakonna komplekteerimisel oli 1918. aastal trükiseadusega omandatud tasuta sundeksemplari õigus. Samuti saadi osakonda raamatuid annetatud erakogudena ja emigreerinud sakslastest maha jäänud raamatukogudest. 1920. aasta augustis--septembris reevakueeriti Venemaalt umbes 450 000 köidet ja saabunud kirjanduse hulgas oli 5 kasti raamatuid, mis olid samuti sobilikud uude osakonda. Seoses evakueerimisega selgus, et 2% raamatutest oli kaotsi läinud. Samuti selgus,et osa raamatuid olid kahes või enamas eksemplaris. Ülejäänud eksemplarid eraldati juba tsaariajal loodud dublettide kogusse. 1920.a. esitas Puksoo ülikooli rektorile nimekirja teadusasutustest, kellega pidas vajalikuks hakata vahetama akadeemilisi publikatsioone. Nimekirjas oli ka 149 välisasutust. 1920. aastal kaitsti esimesed väitekirjad Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis. Dissertatsioonid
tegemist on reaalse või eksliku häireteatega. 13 (20) 1.4 Evakuatsiooni läbiviimise juhis 1.4.1 Juhtnöörid isikute evakueerumiseks Esmalt tuleb evakueerida inimesed, keda ähvardab tulekahju poolt kõige suurem oht. Tulekahju avastamisest alates, kui see on võimalik, tuleb korraldada tulekustutamine ja vara evakueerimine nende töötajate poolt, kes ei ole hõivatud inimeste evakueerimisega. Kui selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni ning tema päästmine on raskendatud kõrge temperatuuri ja suitsu suure tiheduse tõttu, siis tuleb peale tuletõrje saabumist anda sellekohane info ning jätta päästetööde tegemine spetsialistide hoolde. inimeste evakueerimisel on kõige tähtsam viimastes säilitada rahu; "pea kaotanud" inimesed alluvad kergesti tugevale tahtele ja täidavad käsklusi mõtlemata nende sisule;
teadusasutustest. Rohkesti arhiiviväärtuslikku dokumentatsiooni on ka välismaal elavate eestlaste valduses. Välismaa arhiividest on Estica (Baltica) poolest rikkamad nende maade arhiivid, kelle koosseisu on Eesti pikemat või lühemat aega kuulunud või kes on Eesti lähinaabrid. 26 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 135 27 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 142-145 Suur hulk Eestile tähtsaid dokumente ja arhivaale on ka hävinud või hävitatud, evakueerimisega kaduma läinud laiali tassitud sõdade ja revolutsioonide käigus ning seoses sagedaste võimuvahetustega. Arhiivid pole üksnes dokumentide hoidlad, vaid ka publitseerimise ja teadustöö keskused, kus töötab järjest enam kõrge akadeemilise kvalifikatsiooniga inimesi.28 Arhiivide kirjeldamine ja arhivaalide kasutuspiirangud Arhiiv korrastusüksusena on arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum
Yunya. Keeristormiga kaasnenud ägedate vihmasadude tagajärjel märgus tuhk läbi ja muutus raskemaks, põhjustades paljude inimeste hukku, sest katused varisesid tuhakoorma all sisse. Padupilv muutis püriklastilised ained püdelaks poriks, mis mudalaviinidena orgudesse söötis. Vulkaanipurse kui ka taifuun nõudsid kokku ühtekokku 875 inimelu. Ohvrite suhteliselt väike arv on seletav ulatusliku selgitustööga elanikkonna hulgas ja õigeaegse evakueerimisega. 50000 filipiinalast järgis üleskutset, võttes evakueerimisel kaasa ka osa oma isiklikust varast. Kolm nädalat pärast peapurset Pinatubo aktiivsus rauges. Selleks ajaks oli vulkaanist mõnedel hinnangutel eraldunud 15 km3 purskeaineid. Kuid hädad polnud veel lõppenud, sest purse oli hävitanud vulkaani nõlvadel kasvava metsa ning katnud paljaks jäänud mäeveerud mitmekümne sentimeetri paksusega tuhakihiga. Juunis alanud mussoon
kogu riigi territoorium (kuumus, külm). Tormid ja üleujutused võivad põhjustada hoonete, rajatiste ja kommunikatsioonide purunemise või vigastused, vara hävimise või riknemise ning tekitada muud ulatuslikku kahju majandusele või keskkonnale. Samuti võivad loodusõnnetuse tagajärjel saada olulisi kahjustusi kunstiväärtused, kui asutus ei suuda peatada vee kogunemist kunstiväärtusi säilitavasse ruumi või ei tule toime kultuuriväärtuste evakueerimisega. Loodusõnnetuse tagajärjel satuvad ohtu ennekõike paberkandjal ning hoone alumistel korrustel säilitatavad kunstiväärtused. Hindamatut kultuurilist väärtust on väga raske pärast veeuputuses kannatada saamist esialgsel kujul taastada [46, lk 29]. Eesti kriisireguleerimissüsteem põhineb meetmetel, mis võetakse kasutusele, et tagada inimeste elude ja vara ning keskkonna kaitse, seda nii funktsionaalsel kui ka territoriaalsel tasandil [16 lk 62]
1944. aasta juuni lõpuks oli laagrites surnud vähemalt 1500 juuti, teist sama palju töövõimetuks muutunud kinnipeetavaid oli saadetud Eestist ära mujal asuvatesse laagritesse, kus nad hukati. Kõige idapoolsemate laagrite evakueerimine algas Punaarmee rünnakute tõttu Narva piirkonnas 1944. aasta jaanuaris-veebruaris. Juuni lõpuks oli laagritesse jäänud veel 6600–6700 juuti. Uus evakueerimine algas juulis seoses Punaarmee pealetungiga. Seekordse evakueerimisega kaasnes ka töövõimetute või evakueerida mittejõutud juutide hukkamine. Septembri keskpaigaks olid kõik allesjäänud juudid kogutud Lagedi ning Klooga laagritesse, kust nad pidi meritsi evakueeritama. Samal ajal algas kõigi Saksa üksuste väljatõmbamine Eestist ning evakueerumine Tallinna sadama kaudu. Juutide Eestist ära viimiseks ei leitud enam võimalust ning 18. septembril Lagedil ja 19. septembril Kloogal tapeti massiliselt juute. 36 26
nimekirjadega 4. Evakueeritud laste, Lapsed, õpilased ja haiged paigutada selleks õpilaste ja haigete määratud ehitisse (näidata aadress) ajutise paigutamise koha organiseerimine 5. Tulekahju Tulekahju avastamisest alates korraldada kustutamine personali tule kustutamine ja vara evakueerimine poolt kuni nende töötajate abiga, kes ei ole hõivatud päästekomando inimeste evakueerimisega. Tulekahju saabumiseni kustutamiseks kasutada kõiki objektil olevaid päästevahendeid [RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004] Objekti valdaja volitatud isiku ametinimetus, nimi ja allkiri ning plaani koostamise kuupäev. Evakueerimisplaani ja selles olevate kohustustega tutvunud isikute ees- ja perekonnanimed, allkirjad ja kuupäevad. Märkused: 1. Käesoleva plaani koosseisu kuuluvad korruste skemaatilised plaanid koos neile
annaabi.ee 
