18 sajandil hakkas see muutuma, sest Põhja-Euroopas oli kiirem areng. Valgustusajastust hakati eristama läänt ja idat: läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, ida oli aga vähemarenenum. Ida-Euroopa mahajäämuse põhjused. Väike asustustihedus, madal linnastumine, liiklemisolude kehvus, väiksem maakasutus. Põhjused oli nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas. Hakati kõnelema ühtsetest euroopalikest väärtustest ning kutsuti euroopa rahvaid ühinema nende väärtuste kaitseks. Euroopa ehk õhtumaad (rooma-katolik usk ja sellest eraldunud protestantlikud usud) ja Hommikumaad (kreeka-katolik usk). Regionaliseerimine on samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike suhete tihenemine. Selle alla kuuluvad rahvusriikide kujunemine, turumajanduslike algete juurdumine majanduselus, maailma koloniaalne hõivamine.
Viimastel aastatel on mõned Euroopa ühiskonna silmapaistvamad uurijad jõudnud oma põhjalikus Euroopa tulevikule pühendatud raamatus Ulrich Beck ja Edgar Grande. Beck ja Grande peavad ühise Euroopa tugevnemise kõige olulisemaks teguriks euroopaliku õiguskorra kehtestamist. Ühised õigusnormid, poliitilised institutsioonid ja ühise kodanikkonna teke mõjutavad Euroopa ühistunnet ja loovad seeläbi seni säilinud rahvusriikide supranatsionaalse riigikorralduse. Euroopalikest käitumisjuhistest (normidest) lähtumine on ka Ulrich Becki ja Edgar Grande järgi Euroopat ühendav jõud. Kontseptsiooni nurgakiviks ongi arusaam, et Euroopa ei ole midagi lõplikult valmisolevat, vaid pidevas muutumises olev tänane Euroopa kui "miski". Euroopat ollakse pidevalt loomas (doing Europe). Teise olulise probleemina näevad nad rahvusliku tööjaotuse ja kohaliku poliitikategemise selgete piiride kadumist Euroopa Liidus.
ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata. Eesti liitumine Euroopaga on kujuteldav legitiimse protsessina vaid siis, kui koos sellega moderniseerub ka identiteet" (Ruutsoo 1998: 36.38). Euroopa tugevnemise kõige olulisemaks teguriks euroopaliku õiguskorra kehtestamist. Ühised õigusnormid, poliitilised institutsioonid ja ühise kodanikkonna teke mõjutavad Euroopa ühistunnet ja loovad seeläbi seni säilinud rahvusriikide supranatsionaalse riigikorralduse. Euroopalikest käitumisjuhistest (normidest) lähtumine on ka Ulrich Becki ja Edgar Grande järgi Euroopat ühendav jõud. Kontseptsiooni nurgakiviks ongi arusaam, et Euroopa ei ole midagi lõplikult valmisolevat, vaid pidevas muutumises olev tänane Euroopa kui "miski". Euroopat ollakse pidevalt loomas (doing Europe). Teise olulise probleemina näevad nad rahvusliku tööjaotuse ja kohaliku poliitikategemise selgete piiride kadumist Euroopa Liidus. Euroopa
vaibuma ning Brodovitch pidi otsima uue töö. Selleks sai õpetaja amet Philadelpia Kunstikoolis. Sellel hetkel oli ta ainus kunstnik, kes tõi Ameerikasse modernset mõtlemist. Kogu kunstimajandus Ameerikas 1930ndatel aastatel oli muutunud pärast majanduskriisi Wall Street´il, ettevõtted kasutasid pigem vanu ning usaldusväärseid tehnikaid, ka oma firma reklaamimisel. Ta õpetas oma õpilasi lähtudes euroopalikest tehnikatest ning näidetest. Temalt pärineb ütlus: ,,Me õpime vigu tehes. Me peale olema iseenda suhtes kriitilised ja meil peab olema julgus alustada üha uuesti ja uuesti pärast igat läbikukkumist. Ainult siis me omastame läbielatu täielikult, alles siis me õpime päriselt tundma!" ("we learn by making mistakes. We must be critical of ourselves and have the courage to start all over again after each failure. Only then do we really absorb, really start to know."). Ta suhtus oma
osavalt. Rahvuslik vihkamine hääbub, aga koos sellega ka isamaaarmastus: põlatud harimatus asendatakse ohtliku skeptitsismi ja küünilisusega. Niisugune ongi puhtus, mille meie kombed on saavutanud; sel viisil me olemegi saanud vooruslikeks inimesteks. Ja tuleb tunnustavalt esile tõsta Kirjanduse, Teaduse ja Kunstide suurt panust selles hingekosutavas saavutuses. Lisan siia veel ainult ühe mõtiskluse: nimelt, kui mõne kauge paiga elanik üritaks saada ettekujutust euroopalikest kommetest selle põhjal, missuguses olukorras on meil teadused, meie kunstide täiuslikkuse põhjal, meie käitumise viisakuse põhjal, meie kõnede sõbralikkuse põhjal, meie pidevate heasoovlikkuseavalduste põhjal ja selle põhjal, kuidas püüavad üksteisest üle karjuda igas vanuses ja igast seisusest inimesed, tehes näo, nagu oleksid nad esimestest koidukiirtest kuni päikeseloojanguni usinasti ametis vastastikku teenete
keskvõimu roll kahanes olulisel määral. Liivimaal toimus lähenemine Eestimaa kohtusüsteemile. Apelleerimisvõimalus: Liivi- ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium Senat Liivimaa rüütelkonna puhul esines rohkem edasikaebamist riigiasutustesse, Eestimaa rüütelkond üritas hoida asjad oma piirides. Asehalduskord, 1783-1796 Katariina II, tihedalt seotud valgustusega. Haldusreform Vene sisekubermangudes 1775, lähtus euroopalikest eeskujudest, 1783.aa-st jõudis Balti kubermangudesse. Reform puudutas eelkõige haldus- ja kohtukorraldust. Tunnusjoonteks ühtlustumine, ratsionaliseerimine, riigivõimu mõju suurendamine. Kohtu- ja haldusasutuste lahutamine. Loodi uus hoolekandeastutuste süsteem. Linnades toimus süsteemi lõhkumine, riigivõimu mõju laienemine. Rüütelkondade omavalitussüsteem senisel kujul lammutati, piirati aadli omavalitsus ja kohtuõigusi – suur privileegide kärpimine
Nende ideid väljendas kunstikriitik ja minimalist Donald Judd: ,,Osade suhtestamine tähendab terviku unustamist. Parem on, kui pildil polegi mingeid osi, või kui, siis üksikud. Suurim probleem on säilitada tervikliku asja tunne". Siiski polnud USA kunstis selletaoline stiil tekkinud äkki ja tühjale kohale. Mitmed jooned ja arengutendentsid eelmiste aastakümnete kunstis olid 60-ndate aastate alguses kohtunud ja võimendunud. Näiteks oli ühtsusetaotlus ja euroopalikest kompositsioonipõhimõtetest loobumine avaldunud nn. heraldilistes või emblemaatilistes, ühele tsentraalsele kujundile rajatud kompositsioonides, või siis ühtlases kõikekatvas, nn. all-over maalimisviisis (Jackson Pollock). Nõnda polnud abstraktne ekspressionism ainult eitamisobjektiks, vaid ka eeskujuks. Siiski said 60-ndatel aastatel populaarseks need eelmiste aastakümnete kunstnikud, kelle loomingus oli suhteliselt vähem
Nende ideid väljendas kunstikriitik ja minimalist Donald Judd: ,,Osade suhtestamine tähendab terviku unustamist. Parem on, kui pildil polegi mingeid osi, või kui, siis üksikud. Suurim probleem on säilitada tervikliku asja tunne". Siiski polnud USA kunstis selletaoline stiil tekkinud äkki ja tühjale kohale. Mitmed jooned ja arengutendentsid eelmiste aastakümnete kunstis olid 60-ndate aastate alguses kohtunud ja võimendunud. Näiteks oli ühtsusetaotlus ja euroopalikest kompositsioonipõhimõtetest loobumine avaldunud nn. heraldilistes või emblemaatilistes, ühele tsentraalsele kujundile rajatud kompositsioonides, või siis ühtlases kõikekatvas, nn. all-over maalimisviisis (Jackson Pollock). Nõnda polnud abstraktne ekspressionism ainult eitamisobjektiks, vaid ka eeskujuks. Siiski said 60-ndatel aastatel populaarseks need eelmiste aastakümnete kunstnikud, kelle loomingus oli suhteliselt vähem ekspressiivsust, isikupärast pintslitööd ja puudusid
· Vaktsineerimise lugu · Spirituaalsed (mittemateriaalsed) teooriad arstiteaduses (vitalism, animism jne) 30 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine. Erinevad inimrühmad (naised, rassid) kui arstiteaduse objektid. Andrei Hvostov on Eesti Ekspressis kirjutanud, et kaasaegse rassismi on esile kutsunud euroopaliku teaduse tung loodust süstematiseerida, lisaks lähtumine euroopalikest (antiigi) iluideaalidest. Allakirjutanu lisaks veel kolmanda põhjuse rassismi tekkeks nimetagem seda vastumõju printsiibiks. Nimelt kaasnevad paradoksaalselt just Valgustusajastuga kõikvõimalikud tendensid, mis näitavad teaduse ja meditsiini arengu tumedamat poolt. Nn Uusaja käigus, mil hakkasid tekkima valgustusideed, demokraatia ideoloogia, liberalism ja kiiresti arenema tänapäeva teadus, hakkasid pead tõstma kõikvõimalikud seni allasurutud rühmad
Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja väiksema maakasutuse intensiivsuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui sotsiaalselt vähemarenenumaks. Juba varauusajal hakati kõnelema ühistest euroopalikest väärtustest ning kutsuti Euroopa rahvaid ühinema nende väärtuste kaitseks. Eriti hoogustusid taolised üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. saj. esimesel ning 17. saj. teisel poolel ( Rahvusvahelised suhted). Mentaalses mõttes määratleti Euroopat ehk Õhtumaad rooma-katoliku usu ja sellest eraldanud protestantlike aladega, vastandades sellele Hommikumaad kreeka-katoliku usu alasid, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud
annaabi.ee 
