Euroopa Liidu majanduslik olemus Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Tagada suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Maastrichti kriteeriumid Nõuded, mille riik peab täitma enne kui ta saab ühineda euroalaga Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium Inflatsioonikriteerium Hinnastabiilsus Tulutaseme ühtlustumisega kaasneb hinnakonvergents ehk hinnataseme ühtlustumine ELi riikide keskmise hinnatasemega Intressikriteerium Riigi suutlikus säilitada majanduse tasakaalulist arengut ka pikemas perspektiivis Arvestatakse eelarvekriteeriumi ühekordset täitmist, mis viitab eesolevatele võimalikele probleemidele
Euroopa Liidu majanduslik olemus "Ühise huvi küsimus" Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Majandus- ja rahaliit (EMU) EMU esimene tugisammas põhineb: - Majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine - Stabiilsus- või konverentsiprogrammid - Maastrichti kriteeriumide täitmine - Eelarvetetasakaalu nõuete järgimine Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium EMU teine tugisammas: - Ühtne rahapoliitika - Teostavad eurosüsteem ja Euroopa Keskpank - Eesmärgiks madal inflatsioonitase ehk hinnastabiilsus
Detsembris 1995 otsustati Madridis Euroopa Liidu Nõukogus, et alates 1999 aasta algusest võetakse kasutusele ühisraha nimega euro. Vaatamata majanduskriisile mis Eestis valitses toimus kriteeriumite täitmine. Eesti riigivõlg oli Euroopa Liidu väiksem ja majanduslangust suudeti ohjes hoida. Üks olulisi kriteeriume oli krooni vahetuskursi stabiilsena hoidmine, õnnestus seegi. Enim raskusi minu arvates eesti jaoks tekitas hindade stabiilsuse hoidmine. November 2009 täideti ka inflatsioonikriteerium, seda aktsepteeris ka Euroopa Komisjon. Suuremad ja laiemad ettevalmistused eurole üleminekuks hakkasid 2004 aastal veel enne kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Vabariigi Valitsus seadis eesmärgiks euro kasutusele võtta 2007 aastaks. Euroopa komisjon ja Euroopa Keskpank hindasid neljal korral Eesti valmisolekut liitumiseks. Aga alles 2010 aastal leiti, et on toimunud majanduslik ja õiguslik lõimumine euroopa ühis alaga.
Vahetuskursid kui automaatsed stabilisaatorid · Argumendid ujuvate vahetuskursside vastu Distsipliin · Inflatsiooniline kalduvus Destabiliseerivad spekulatiivsed rünnakud ja rahaturu häired Rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute kahjustamine Koordineerimata majanduspoliitika Suurem autonoomia on illusioon Maastrichti kriteeriumid. Inflatsioonikriteerium · Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige parema hinnastabiilsusega riigi inflatsiooni keskmist taset Pikaajalise intressimäära kriteerium · Liituda sooviva riigi pikaajalised intressimäärad ei tohi olla kõrgemal kui 2 protsendipunkti hinnastabiilsuse poolest kolme kõige edukama riigi keskmisest
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
1. jaanuaril 2007 võttis esimese uue liikmesriigina euro kasutusele Sloveenia, 1. jaanuaril 2008 Malta ja Küpros. Ametliku kokkuleppe alusel Euroopa Liiduga kasutavad eurot Monaco, San Marino ja Vatikani linnriik. Ametliku kokkuleppeta kasutavad eurot Andorra, Kosovo ja Montenegro. Liitumisläbirääkimistel määrati kindlaks, et kõik uued liikmesriigid peavad eurorahale üle minema. Euroalaga liitumise kõige problemaatilisemaks tingimuseks on Eestile just inflatsioonikriteerium. Selle kohaselt ei tohi riigi inflatsioon olla kõrgem kui Euroopa Liidu kolme madalaima inflatsioonitasemega riigi keskmine pluss 1,5 protsendipunkti. Muud nõuded euroga liitumiseks on Eestil täidetud. ·· Euroga liitumiseks on vaja Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga soovitust ning liikmesriike esindava EL-i ministrite nõukogu toetust. Lõpliku otsuse langetab kahekolmandikulise häälteenamusega EL-i tippkohtumine.
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
1. jaanuaril 2007 võttis esimese uue liikmesriigina euro kasutusele Sloveenia, 1. jaanuaril 2008 Malta ja Küpros. Ametliku kokkuleppe alusel Euroopa Liiduga kasutavad eurot Monaco, San Marino ja Vatikani linnriik. Ametliku kokkuleppeta kasutavad eurot Andorra, Kosovo ja Montenegro. Liitumisläbirääkimistel määrati kindlaks, et kõik uued liikmesriigid peavad eurorahale üle minema. Euroalaga 15 liitumise kõige problemaatilisemaks tingimuseks on Eestile just inflatsioonikriteerium. Selle kohaselt ei tohi riigi inflatsioon olla kõrgem kui Euroopa Liidu kolme madalaima inflatsioonitasemega riigi keskmine pluss 1,5 protsendipunkti. Muud nõuded euroga liitumiseks on Eestil täidetud. Euroga liitumiseks on vaja Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga soovitust ning liikmesriike esindava EL-i ministrite nõukogu toetust. Lõpliku otsuse langetab kahekolmandikulise häälteenamusega EL-i tippkohtumine.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
