Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? Igat rahvust aitavad ühtsena hoida sellised sümbolid nagu vapp, hümn ja raha. Viimastel aastatel on palju räägitud Eesti krooni kadumisest seoses Euroopa euro kasutuselevõtuga. Paljud kardavad, et loobudes oma rahast, kaotame ka osa oma rahva minevikust ning ühtekuuluvustundest. Ka mina ei tahaks näha, kuidas Eesti üks tunnusmärkidest igaveseks unustusehõlma kaoks. Samas peab tõdema, et eurol on meie riigile ka positiivseid asju pakkuda. Euro praktiline tähtsus kummutab tihti krooni sentimentaalsed väärtused. Eesti kroon, esindades meid ja meie riiki, ei ole kõigest suvaline paberitükk. See on sümbol, mis iseloomustab eestlaste tugevust ja tänu millele saavutati vabadus ning pandi alus iseseisvale riigile. Keegi ei oleks veel sajand tagasi uskunud, et vabadus ja oma raha oleks võimalik. Sellised mõtted oleks välja naerdud. Me ei tohi unustada inimesi, tänu
*Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks olema raha) Stabiilsus,kaasaskantavus,kulumiskindlus,ühtlus,jagatuvus,äratuntavus. 7.EURO +/- *vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulu *vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele *ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis omakorda stimuleerivad majanduskasvu ning investeeringuid. *eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust *valitseb struktuurne tööpuudus *uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme Pangandus Pangandus süsteemide toimisel on oluline roll keskpangal. Keskpanga ülesanded on riigiraha,rahapoliitika,statistika jagamine, stabiilsuse tagamine , kommerts pankade järelvalve ja kontroll .Keskpangal on ainuõigus välja trükkida raha. Kommertspangad Kommertspankade teenused : Laenu võtta,raha vahetada,hoiustada ja makseid
- vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud - vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele - suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele - ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid - sellega on loodud tugev majandustsoon USA ja Aasiaga konkureerimiseks Ühise rahapoliitikaga kaasnevad võimalikud negatiivsed küljed: - eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust - erinevad majandusprobleemid erinevates riikides vajavad spetsiifilisi abinõusid, mida ühine majanduspoliitika mõnikord ei võimalda - uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme - hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni Vaata lisaks raha ja euro kohta: www.eestipank.info http://euro.eesti.ee
olla võiks. Madal pension ning tööhõive on segavateks faktoriteks, mille tõttu ei saa meie pensionärid olla nii aktiivsed, kui nad olla tahavad. Leidub küll ka selliseid eakaid, kes sellest kõigest hoolimata üritavad endast maksimumi anda ning tegelevad mitme erineva huvialaga, kuid fakt on see, et rahapuuduse tõttu jääb neid aina vähemaks ja vähemaks. Kuigi elame Euroopa Liidus ja meil on üks raha, on meie ja välismaa eurol siiski suur vahe sees. Kui välismaal elavad pensionärid saavad oma pensioni eest rahulikult mööda maailma ringi rännata, tulevad meie vanema generatsiooni elanikud vaid ots-otsaga kokku. Seda on isegi erinevates statistikates näha, et Eesti pensionärid on Euroopa ühed vaesemad ning et meil elavad hästi vaid meie riigikogulased. Eesti pensionär ei saa isegi vanadekodusse minna, kuna nende pensionist nende ülalpidamiseks lihtsalt ei jätku
hüviste kvaliteedi paranemisele; ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis omakorda stimuleerivad majanduskasvu ning investeeringuid; sellega on loodud tugev majandustsoon USA ja Aasiaga konkureerimiseks; finants- ja kindlustussektori veelgi tugevam globaliseerumine. Ühise euro ja rahapoliitikaga kaasnevad negatiivsed küljed: eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust. Seda on veelgi süvendanud selle kursi langus USA dollari suhtes; tugevalt asümmeetrilised majandusprobleemid vajavad sageli väga spetsiifilisi abinõusid, mida ühine majandus- poliitika sageli ei võimalda; praeguste natsionaalpankade erinevatest mudelitest tulenev vastuolu ühise rahapoliitika elluviimisel; valitseb strukturaalne tööpuudus;
Kui EL 1957. aastal asutati, keskendusid liikmesriigid ühise kaubandusturu loomisele. Aja jooksul sai siiski selgeks, et tuleb teha tihedamat majandus- ja rahanduskoostööd, et siseturg areneks ja edeneks ning kogu Euroopa majandus toimiks paremini, mis tooks kaasa uute töökohtade tekke ja eurooplaste heaolu suurenemise. 1991. aastal kiitsid liikmesriigid heaks Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti lepingu), otsustades, et Euroopa soovib 21. sajandiks tugevat ja stabiilset valuutat - eurot. Eurol on mitmesuguseid eeliseid, mida on tunda eri tasanditel, alates üksikisikutest ja ettevõtetest ning lõpetades kogu riigi majandusega. Eeliste hulka kuuluvad: •tarbijate ja kodanike valikuvõimaluste suurenemine ja stabiilsed hinnad •ettevõtete ja turgude turvalisuse ja võimaluste suurenemine •majandusliku stabiilsuse ja majanduskasvu suurenemine •lõimitumad finantsturud •ELi positsiooni tugevnemine maailmamajanduses
paberraha ja mündid. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. Euro Euro kasutuselevõtmine, esmalt 1999. aastal ülekanderahana ja seejärel 2002. aastal reaalsete pangatähtede ja müntidena, on üks Euroopa Liidu olulisemaid saavutusi. Nüüdseks on euro pangatähtedest ja müntidest saanud inimeste igapäevaelu ja kaubandusliku tegelikkuse lahutamatu osa. Nagu kõikidel vääringutel, on ka eurol oma nimetus ja tähis. Nimetus ,,euro" valiti välja Euroopa Ülemkogu 1995. aasta kohtumisel Madridis osana ühisrahale ülemineku ettevalmistustest. Euro tähise valikul võeti eeskujuks Kreeka tähestiku täht epsilon (). See on ka ladina tähtedes kirjutatud sõna ,,Euroopa" esimene täht; selle kaks paralleelset joont sümboliseerivad stabiilsust Euro see on kõige käegakatsutavam tõend Euroopa integratsioonist. Euro on ühisrahaks 17
aastal ja valitsus on allutanud kõik sellele soovile ning on selle nimel teinud meeletuid kärpeid, siis on ülimalt riskantne mängida nii napi varuga. (http://www.e24.ee/?id=188569) Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 84 miljardit krooni ja kuludeks 89,6 miljardit. Riigieelarve tekkepõhine puudujääk on 5,2 miljardit krooni ning valitsussektoril tervikuna 6,2 miljardit ehk 2,95 protsenti SKT-st. Kui defitsiidikriteeriumi 0,1-protsendilise ületamise tõttu lastakse eurol käest libiseda, siis muudab see kõik tänavused kannatused mõttetuks. Kui Eesti ei suuda euronõudeid täita, siis oleks targem olnud koostada eelarve viieprotsendilise puudujäägiga, mis oleks andnud neli miljardit lisaraha tervishoiule, haridusele jne. (http://www.e24.ee/?id=188569) Usun, et kõige rohkem tekitab meelehärmi eelarve täitmiseks raha kärpimine laste jaoks mõeldud kuludelt. Ära tahetakse kaotada tasuta koolilõuna, ranitsatoetus ja muud peredele mõeldud toetused
Need firmad aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. 4.EURO Aastal 2002 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha, milleks oli euro. Kuigi tegelikkuses sai teha juba 3 aastat enne seda, 1999. aastast alates, pangaülekandeid eurodes, tuli paberil ja müntides euro välja alles hiljem. Üheksa aastat peale euro käibeletulekut võttis selle 2011. aastal kasutusele ka Eesti. Eurol on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, küll aga hindade suhtes on see teinud pigem kahju kui kasu. Alguses oli kindlasti keeruline arvutada poes hindasid ümber, kuid selliste asjadega harjutakse ära. Küll aga valitseb strukturaalne tööpuudus ning mis kõige hullem on, et hinnatõus on olnud meeletult suur, sealjuures on ei tasu end ka palgad selliste hindade juures ära. Rahana on eurot küll mugav kasutada, kuid ilmselt poleks keegi oodanud nii suurt hindade tõusu,
Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) hakkab täitma Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) praeguseid ülesandeid, andes vajaduse korral euroala liikmesriikidele finantsabi. (2) Euroopa Ülemkogu võttis 25. märtsil 2011 vastu otsuse 2011/199/EL, millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on eurol, lisades artiklile 136 järgmise lõike: „Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, võivad luua stabiilsusmehhanismi, mis võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Mehhanismi alusel mis tahes vajaliku finantsabi andmine toimub rangetel tingimustel.” (6) Võttes arvesse euroalasisest tihedat omavahelist seotust, võib tõsine oht nende liikmesriikide finantsstabiilsusele, mille rahaühik on euro, seada ohtu kogu euroala finantsstabiilsuse
septembril 2012 vähendas oma hallatavates fondides Silvano positsiooni ka ING Towarzystwo Funduszy Inwestycyjnych S.A. (ING TFI). Nende osalus Silvanos vähenes 5,01%-le 4,87%-i. Kuna Silvano on suures osas omatud just väikestes kogustes erinevate fondide poolt, kes kipuvad ettevõtet analoogselt analüüsima, siis kipuvad ka langused üle võimenduma. 18.10.2012 üle pika aja LHV analüüsi uuendus ,,Selgitusi hüperinflatsiooni kohta", siht püsib 4,6 eurol Oktoobris tuli järjekordse analüüsi uuendusega välja ka LHV, kelle positiivne uuendus ning osta soovituse ja 4,6 kuni 5,1 euro vahel oleva hinnasigi kinnitamine suutis aktsia ka nõrgalt uuesti kasvavasse trendi suunata. Tulemuste tugevust, kuid keerukust väljendab hästi ka LHV tol ajal esitatud mõtted: ,,Aasta esimese poole jooksul on Silvano müük näidanud tugevat üle 10%-list kasvu, kuid samal ajal on kasumlikkus olnud oodatust madalam. Lisaks on eelmise aastaga tulemuste
annaabi.ee 
