Ma loodan, et kujundus on ilus ja inimestele meeldib. Mulle ei meeldi euro, sest ma ei taha hakata kogu aeg müntides maksma. Ma kuulsin, et eurole minnakse üle kuna tahetakse, et välismaalased julgeksid investeerida Eestis. Kui te tahate, et nad investeeriksid, siis tehke nii, et nad usaldaksid teid. Küll nad siis julgevad investeerida ja pole vaja meie ilusaid kroone vahetada mündihunniku vastu. Mul on ka küsimus! Kas me saame Eesti eurodega maksta ka mujal, kus on käibel euro? Ma pean ka oma kollase rahapõrsa ära tühjendama, panka viima ja enda arvele panema. Ma kindlasti loen raha ka selle masinaga üle. See tundub põnev tegevus ning ma tahan teada palju on mul kogunenud raha nende aastate jooksul. Euro on uus ja huvitav ning mulle see praegu eriti ei meeldi, aga ma arvan, et ma harjun ära. Ei tea, kas kõik minu vanused sellega kohe ära harjuvad? Ma arvan, et see võtab meil
rohkelt uusi kogemusi. Iga päeb ei tea ma , mis päev kaasa toob ja see teebki töö huvitavaks. Peab olema enesekindel ja uuele päevale sirge seljaga vastu minema. Nende elukutsete tähtsus on suur ja neid ameteid tuleks noorte seas propageerida, muidu pole varsti Eestis nendel ametikohtadel kohalikud noored, vaid välismaalased. Seda me ju ei teha? Selgub töö on oluline ja seda tuleb teha. Aga mille alusel valida tuleviku töö? Kas selle alusel, mis täidab rahakotti paksult eurodega või hoopis see, mis pakub mulle rõõmu. Seda saab iga inimene juba ise otsustada.
liitumisel. Kuid nüüdseks kui euro on olemas, kas oleme kaotanud enda identiteedi krooni näol või oleme saanud enam eurooplaseks? Euro võimaldab meil lahti saades läänelikust arvamusest, et Eesti on üks endine kommunistlik riik, mis nüüd üritab tubli olla. Kui eurooplane käis Eestis aastal 1995, võis siinne elatustase paista üsna kesisel tasemel. Aastal 2011 on pilt juba parem, ja kui veel lisada, et ta saab oma eurodega maksta ka, siis see hakkab juba Euroopa moodi paistma. Näiteks Riskikapitalifirma MTVP juhtivpartner Allan Martinson ütles: "ei tea küll ühtegi välisinvestorit, kes oleks krooni ajal euro pärast tulemata jäänud, kuid psühholoogiline tegur on siiski olemas kas Eesti on klubis või mitte." Paljud pisiasjad muutuvad euro tulles lihtsamaks ja odavamaks. Näiteks ei pea euroala riike külastades enam raha vahetama turistid, kuid ka ettevõtted, mis omavahel euroalas äri ajavad
aastal kasutusele võtma Euro Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades ning 1. jaanuaril 2002. aastal alustas ringlust ka sularahana. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest ning ta on rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineeriv. Pärast Euroopa Liitu astumist tahab ka Eesti valitsus asendada Eesti kroonid Eurodega. Eesmärgiks on seatud liitumine euroalaga juba 1. jaanuaril 2011. Leian, et see samm võetakse varem või hiljem ette ning kunagi pole seesuguse otsuse jaoks õige aeg, seega peaks Eesti riik võtma Euro kasutusele 2011. aastal. Eesti kroonid on eestlastele väga olulised ning paljude jaoks on oma raha vabaduse sümboliks. Arvatakse, et peaksime kinni hoidma sellest, mis meid sümboliseerib ning Eesti kroonidega austama isikuid, kes on sinna peale valitud
aga on võimalik, et pikemas perspektiivis teeb see ainult head. Näiteks hakatakse rohkem kaardiga maksma. Samuti pööratakse (tänu Euroga kaasnevale sendi- ja mündimajandusele) suuremat tähelepanu tehnoloogia arendamisele, mis laseb sul poes maksta nii, et tõstad oma mobiiltelefoni korraks makseterminali juurde. Siis pole enam seda probleemi, et rahakott on maha jäänud ja ei pea ka nii palju asju korraga kaasas vedama. Inimestel on kindlasti alguses eurodega raske arvestada. Euro kurss on üsna erinev Eesti kroonist. Lausa 15,6466 korda. Tänu sellele tundub hinnavahe kahe asja vahel oluliselt väiksem, kui kroonidega. Ei tundu ju suur vahe, kui piim maksab 6 eurosenti rohkem. Eesti rahas aga teeb see juba peaaegu krooni. Vanemad inimesed ilmselt ei saagi seda euroga maksmise tunnetust kunagi kätte, vaid arvutavad kõik kroonidesse ümber. Seda tõestavad ka Saksamaal elavad vanurid, kes siiamaani arvestavad markadega ja
1992 Maastrichti leping (hakkas kehtima 1993) muutus Euroopa Liiduks pandi paika edasine Majandus- ja Rahaliidu arengukava ja fikseeriti nõuded Rahaliidu liikmetele 1995 astusid Soome, Rootsi, Austria (15 riiki) 1998 loodi Euroopa Liidu keskpank 1. jaanuar 1999 võetakse kasutusele Euro, kui arveldusühik ka hinnad olid avaldatud eurodes 2001 - liitus Kreeka alates 1. jaanuar 2002 asendati riikide rahvusvaluutad eurodega (12 riiki) Suurbritannia, Rootsi ja Taani ei ühinenud 1. mai 2004 Euroopa laienes 10 liikme võrra: Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Küpros ja Ungari 1. jaanuar 2007 liikmeteks said Bulgaaria ja Rumeenia + rahaliiduga liitus Sloveenia JUHTINSTITUTSIOONID - struktuurid, mis juhivad EL'i tööd Euroopa Komisjon juhib president 2
palju edukamaks riigiks. Eestis on olnud mitmeid muudatusi viimase paari aasta jooksul, millest üks on üleminek kroonidelt eurodele. 2011 aastal läks Eesti riik kroonidelt üle eurodele, mis minu arvates ei olnud kõige õigem otsus, sest peale üleminekut tõusid hinnad mitme protsendi võrra. Samas on selles ka midagi positiivset, sest kui eestlased lähevad kuskile reisile Euroopasse, siis neil ei ole vaja raha välja vahetada, vaid saavad eurodega peaaegu igal pool Euroopas maksta. Kunagi ei saa täpselt öelda, mis võib juhtuda viie, kümne või kahekümne aasta pärast. Praegu on aasta 2012 ning ma arvan, et ükski eestlane ei oska öelda, mis võib juhtuda Eestiga aastal 2020. Juhtuda võib tegelikult ükskõik mida. Näiteks võib tulla maailmalõpp, võibolla algab Kolmas maailmasõda, võibolla toimub Eestis tsunaami või maavärin. Sellega ma tahan öelda seda, et keegi ei või
aastast kehtinud 15,6466. Eestist saab euroala 17., väiksuselt teine riik -- kõige väiksem eurot kasutav majandus on Malta. Kui Eesti liitus Euroopa liiduga, siis see kohustas liitumist euro rahaga. Ettevõtted ja eraisikud saavad kroone eurodeks vahetama hakata detsembri algusest. Lisaks saavad ettevõtted sõlmida pankadega eurode saamiseks eeltoimetamislepinguid või osta detsembri alguses müügile tuleva "stardipaketi" teatud hulga eurodega. Ka eraisikutele müüakse stardipakette -- hind 200 krooni, sisaldab selles väärtuses eurosid.1.-14. jaanuarini saab maksta sularahas mõlemas valuutas, tagasi saab ainult eurodes. Sularahaautomaadid peavad hakkama eurosid väljastama kell 00.00 1. jaanuaril 2011. Piirkondades, kus panku ei ole, peaks eurode saadavuse eest vastutama Eesti Post. Sularaha on kõikidel euro tsooni riikidel sama, kuid igal riigil on omad mündid. Joonis 1A Joonis 1B Joonis 2A Joonis 2B
1992 Maastrichti leping (hakkas kehtima 1993) muutus Euroopa Liiduks pandi paika edasine Majandus- ja Rahaliidu arengukava ja fikseeriti nõuded Rahaliidu liikmetele 1995 astusid Soome, Rootsi, Austria (15 riiki) 1998 loodi Euroopa Liidu keskpank 1. jaanuar 1999 võetakse kasutusele Euro, kui arveldusühik ka hinnad olid avaldatud eurodes 2001 - liitus Kreeka alates 1. jaanuar 2002 asendati riikide rahvusvaluutad eurodega (12 riiki) Suurbritannia, Rootsi ja Taani ei ühinenud 1. mai 2004 Euroopa laienes 10 liikme võrra: Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Küpros ja Ungari 1. jaanuar 2007 liikmeteks said Bulgaaria ja Rumeenia + rahaliiduga liitus Sloveenia JUHTINSTITUTSIOONID - struktuurid, mis juhivad EL'i tööd Euroopa Komisjon juhib president seaduste algataja läbirääkija eelarve koostaja komisjonär juhib mingit valdkonda
sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses on jätkunud vasak- ja paremkoalitsioonide tasavägine võitlus parlamendivalimistel, eeskätt Romano Prodi oli 1999 2004 ka Euroopa Komisjoni president. Itaalia avalikkust on häirinud riigi kõrge korruptsioonitase, näiteks Silvo Berlusconit on korduvalt süüdistatud altkäemaksudes ja maksupettustes. 2002 aastal toimus Itaalia tähtis rahandussündmus: liirid asendati eurodega. 8 Benito Amilcare Andrea Mussolini Hüüdnimi itaalia keeles Duce 'juht'.29. juuli 1883 Predappio, Forli provints 28. aprill 1945. Oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal
Eurooplastel, kes lähevad mujale maailma reisile, on väga uhke öelda, et nad on eurooplased, sest kes ei teaks Euroopat. Üks väga hea ning oluline asi on Euroopa Liidu riikides ühine raha, milleks on euro. Juba varsti on ühine raha Eestissegi tulekul. Minnes mõnda teise riiki Euroopas, ei pea minema panka, et vahetada raha ümber, vaid lihtsalt lähed ja ostad, mida tahad. Mitte mingit vahetust. Natukene, kuid mitte oluliselt, häirib siiski see, et eurodega kaasneb palju münte ja sente. Tuleb siis lihtsalt osta suurem rahakott, kuhu mahuks palju peenraha ära. Aga mida siin ikka nuriseda on. Peab olema rahul sellega, mis on, sest ega teist võimalust enam ei tule! Kõik inimesed teavad, et Euroopa kodanikud ja ka ülejäänud inimesed on kõik auväärsed. Teame, et uuringute põhjal pidid just eurooplased kõige rohkem alkoholi tarbima, kuid kõigil inimestel on omad vead. Alkohol ei ole
tema hääldus on teistsugune, ent tähendus ja roll lauses jäävad endiselt samaks. Nagu Tiit Hennoste välja tõi, hääldas ka Jüri Muttika selle eelneva sõnaga kokku, mille kohta ta küsida tahtis. Hennoste liigituse järgi (vt 2.2.4.) kasutab Jüri Muttika võ-partiklit kas- küsimustes, nt kas asi on selles pintsakus=võ, ja jutustavates lausetes, mille lõppu ta lisab partikli, nt ja tundub et võiks austraalia eestlasi aidata et tuleks oma eurodega teie juurde=võ ja see staariks tegi tema siin see ümberkehastumine=võ. Seega kasutab Jüri Muttika neid partikleid reeglipäraselt. 16 3.4. Lühenenud adverbid ja modaalpartiklid Jüri Muttika kasutas intervjuudes lühenenud adverbe, värvingupartikleid kokku kolmel korral: kahel korral sõna tegelt ja ühe korra põhimõtselt. Neid oli küll arvuliselt vähe,
annaabi.ee 
