Alustatud reede, 20. mai 2016, 15:10 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 15:32 Aega kulus 22 minutit 13 sekundit Punktid 98/105 Hinne 93 maksimumist 100 Küsimus 1 Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tööriista liikumine Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine d. töölaua liikumine Küsimus 2 Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Valmis
T=l/(s·N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s; l - lõikepikkus, mm. Vastus ümardage kuni kaks kohta peale koma. Vastus: Küsimus 14 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikeliikumise – pealiikumise ülesanne? Vali üks: a. tooriku kinnitamine b. tööriista liikumine c. töölaua liikumine d. materjali eemaldamine Küsimus 15 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Vali üks: a. töölaua liikumine b. materjali eemaldamine c. tööriista liikumine d. tooriku kinnitamine Küsimus 16 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Vali üks: a. poolmurde b. elemendiline c. murde d. voolav Küsimus 17 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi lõikeriistaga tegemist on (vt. joonisel)? Vali üks: a. kõvasulamist puur b
Sellesse gruppi kuuluvad: a) võsalõikajad ja puude langetajad b) juurijad ja juurijad-kogujad c) kobestid d) seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks. Nende masinate juures tuleb ette kaks mõistet: a) passiivne tööorgan – masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatava veojõu arvelt b) aktiivne tööorgan – masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvelt ning veojõudu kasut vaid ettenihkeliikumise saamiseks. 7. Võsalõikajate ja puude langetajate otstarve ja tööorganite tüübid. Võsalõikajaid ja puude langetajaid kasut ehitusplatsi puhastamiseks põõsastest, võsast ja kuni 20cm jämeduste tüvedega puudest. Masin on varustatud A-tähe kujulise tööorganiga, mis kinnitatakse baasmasina külge universaalse tõukeraami abil ning on juhitav hüdrosilindritega. Tööorganite tüübid: 1) passiivne
Teriklõikamisteooria esmaseks ülesandeks on anda protsessi kohta piisavalt täpset infot protsessi kasutajatele ja ka protsessiga seotud probleemide lahendajatele (tööpinke, rakiseid ja instrumente valivale tehnoloogile ja ka nende projekteerijale). 28. Nimeta kolm punkti, mis huvitab pingiehitajaid? 1) kui suurt võimsust tuleb arendada spindlil ning millistes piirides peab olema reguleeritav selle pöörlemissagedus; 2) kui suurt jõudu tuleb rakendada instrumendile ettenihkeliikumise andmiseks ning millised on nõutavad ettenihkeliikumiskiiruse piirid; 3) milline peab olema pingi koostude tugevus ja jäikus. 29. Millest sõltub lõikevõimsus? Lõikevõimsus sõltub peamiselt tangestsiaalsest lõikejõu komponendist Fz. 30. Seletada joonist. Detaili kujunemine tsentrite vahel treimisel. 1 - spindel; - 2 - padrun; 3 - tsenter; - 4 - töödeldav detail; 5 - pöörlev tsenter; 6 - pinool; 7 - suport; 8 - treilõikur. 31. Kuidas peab tööriistakonstruktor teriku kujundama?
Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmeliste ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad (ilma tooriku asendit muutmata) lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. 6.Kirjeldage meetodeid, mida kasutatakse ava asendi täpseks määramiseks tema töötlemisel. 7. Freesimisega töödeldavad pinnad ja nende tööötlemiseks kasutatavad freesid. Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks.
Ka Pd, Au, Ni, Mg jt. LÕIKETÖÖTLEMINE 1. ?? v- lõikekiirus, s- nihe, t- eraldatava kihi sügavus. 2. 1) pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. 2) ettenihkeliikumine- lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 3. Tekkinud laast on tugevalt plastselt deformeerunud. Plastse metalli laast on phm alati kihilise ehitusega. Voolav laast 4. Habraste metallide lõikamisel korrapärast laastu ei teki. Murdelaast. 5. Kasvaja moodustub plastsete metallide lõikamisel kiirustel 0,02..1,3 m/s. 6. Ainete määrdeomadused vähendavad soojuse teket hõõrdumisel, jahutav toime suurendab soojuse äravoolu ümbrusesse. Soojuse kahjuliku mõju vältimine. 7
Lõikeliikumine – liikumine mis tekitab laastuvõtmise protsessi. ii. Ettenihkeliikumised – liikumine mis tagab pinna töötlemise kogu ulatuses. c. Abiliikumised – lõikeprotsessi ettevalmistavad ja lõpetavad liikumised. (Tooriku paigaldamine, laastu eemaldamine) 31. Lõikereziimide elemendid a. Lõikekiirus i. Väljendab lõikeriista ja töödeldava pinna omavahelist liikumist b. Ettenihe i. Lõikeriista ettenihkeliikumise suunalise liikumise kiirus c. Lõikesügavus i. Mahalõigatava materjalikihi paksus. 32. Materjali eemaldamise määr a. Iseloomustab ühes ajaühikus eemaldatavat materjali kogust “ruumala” 33. Tipuraadius vs Pinnasiledus a. Tera tipuraadius mõjutab oluliselt pinna karedust. Mida suurem on tera tipuraadius, seda madalamad kujunevad töödeldud pinnale jäävad töötlemisjäljed sama ettenihke korral. b. Valmistatakse 0,2...
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid.
1) Kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldusmise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. Treimise põhioperatsioonid ja treilõikurid: Treimistööd liigitatakse musttöötlemiseks ehk koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk silumiseks ja puhastöötlemiseks ning peentöötlemiseks, mis annab tootele lõpliku kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi.
Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmeliste ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad (ilma tooriku asendit muutmata) lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. 9.Kirjeldage meetodeid töödeldava ava asendi määramiseks tema puurimisel. 10.Käia iseloomustavad näitajad: käia kõvadus, teralisus ja struktuur. Teralisus Abrasiivse tööriista teralisuse all mõistetakse lõikava materjali terade suurust, mis moodustavad tema lõikavat osa
V rida 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? Vedel faas-moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus. 182-Millise parameetriga iseloomustatakse pinnaste kobestatavust? Kobestus tegur-mitu korda antud materjali maht suurneb, kui me teda looduslikust lademest välja kaevame 188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? Aktiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks 194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil? Juurija tööorgan on mõõtmetelt väiksem ja ehituselt massivsem 200-Nimetage buldooseri suure jõudlusega hõlmade tüübid: SU-tüüpi hõlm: pinnaste kaevamiseks,U-tüüpi hõlm: pinnaste kaevamiseks ja teisaldamiseks kuni 300 meetri kaugusele 206-Millisteks mullatöödeks on ettenähtud skreeperid? Pinnaste kihiliseks lõikamiseks,Transportimiseks mõnest sajast meetrist mõne kilomeetri
Kinemaatilised karakteristikud. Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis v=Dn m/min, kus D-tooriku suurim läbimõõt lõikealas m, n-tooriku pöörlemissagedus min-1 Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lüikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas s=s0n mm/min 2. Treimise geomeetrilised karakteristikud. Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. 12. Treipingid. Spindlisõlmed Otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamise
lõiketera lõikenurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel. 187-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina passiivne tööorgan? Passiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatava veojõu arvel . 188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? Aktiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks. 189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi. a) võsalõikajad ja puude langetajad; b) juurijad ja juurijad-kogujad; c) kobestid; d) seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. a) ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil; b) võsalõikaja-hakkija roomiktraktori baasil; c) puude lõikaja kuni 15 cm tüvedega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks minilaaduril
töövõime suhteliselt kõrgetel temperatuuridel või kui jooteliidele mõjuvad suured meh koormused. Pehmejoodisjootmise korral kasutatakse tina, Sn-Zn, Cd-Zn või Al-Zn. Kõvajoodiseid kasutatakse Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodiseid, erijuhtudel kasutatakse metallide baasil joodiseid. Lõiketöötlemine 51. Millised on lõikereziimi elemendid? Lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, (masinaaeg) 52. Milline on lõikeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - põhierinevused ja -ülesanded? Pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldamise kiiruse. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. 53. Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Plastsete metallide laast on kihilise ehitusega. Suurel kiirusel lõikamisel laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. 54
puutuja vahel 187-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina passiivne tööorgan? Passiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatavad veojõu arvel 188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? Aktiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks 189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi. Võsalõikajad ja puude langetajad, Juurijad ja juurijad-kogujad, Kobestid, Seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. 1.Ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil 2.Võsalõikaja-hakkaija roomiktraktori baasil 3.Puude lõikaja minilaaduril kuni 15cm tüvega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks
186-Mille vahel mõõdetakse lõiketera lõikenurk ? lõiketera lõikenurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja Tp vahel. 187-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina passiivne tööorgan? masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatava veojõu arvel. 188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks. 189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi. a) võsalõikajad ja puude langetajad; b) juurijad ja juurijad-kogujad; c) kobestid; d) seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. Võsalõikajad ja puude langetajad 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. Juurijad ja juurijad- kogujad 192-Nimetage masinad raskete pinnaste eeltöötlemiseks
annaabi.ee 
