kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilidega liitusid ka esimesed eesti keele haritlased Fr. R. Kreutzwald, D. H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. Faehlmanni eestvedamsiel loodi 1838. aastal Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist" . Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842. aastal Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja rahvuseepos ,,Kalevipoeg" .
Eduard Ahrens E. Ahrens (3.aprill 1803 19.veebruar 1863) oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Eduard Ahrens sündis Tallinnas kreisi-maamõõtja pojana. On oletatud tema eesti päriolu, kuid senised andmed viitavad, et tegemist oli siiski tüüpilise estofiilse baltisakslasega, kelle isa oli tulnud Tallinnasse Stralsundist ning ema pärines kohalikust baltisaksa suguvõsast. Ahrens õppis 1811-19 Tallinna toomkoolis ja 1819-23 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Kuna ta oli lõpetades 20-aastane, ent pastoriametisse võis astuda alles 25-aastasena, läks ta Pikavere mõisa koduõpetajaks. 1830. aastal tegi ta Eestimaa konsistooriumi ees eksami, mis andis õiguse kirikus jutlustada ning aasta
estofiilide näol. Uuriti eesti keelt ja kultuuri. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Estofiilid olid ka Kreutzwald ja Faehlmann. Faehlmann koondas ülikoolis arstiks õppides enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna, hiljem sai temast ülikooli esimene eesti keele rektor. Tema eestvedamisel loodi Õpetatud Eesti Selts 1838, mis seadis eesmärgiks keele, kirjanduse ja ajaloo uurimise. Teise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842 aastal Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe seltsi toetusel ilmus 1857 rahvuseepos "Kalevipoeg" Köler - maalikunstnik Venemaal Karell - Nikolai I ja Aleksander II ihuarst Kujuneva rahvusliku intelligentsi seas oli vähe tippharitlasi, enamuse moodustasid rahvakoolid õpetajad. Kiriklikud olud, usuliikumised 19 sajandi esimesel poolel jäi endiselt oluliseks luteri kirik, säilitas oma valitsemis- korralduse ja laialdase anatoomia.
Tuginedes estofiilsele liikumisele (estofiilid olid baltisakslasest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamtuid) loodi Fried-rich Reinhold Faehlmanni eestvedamisel 1838. a Tartu ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis sea-dis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina sepistati 1842. a Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni ainelisel ja aatelisel toel hakati koostama rahvuseepost ,,Kalevipoeg", mis rahvaväljaandena ilmus 1863. a. Siim Krull
lektüüriga. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.sajandi teisel poolel. Eduard Ahrens 1843 uus eesti keele grammatika võttis aluseks põhjaeesti keskmurde Estofiilid Estofiilid ehk baltisakslastest eesti huvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke tekste. Baltisakslaste estofiilse tegevusega liitusid ka esimesed eesti haritlased, Kreutzwald, Faehlmann(temast sai hiljem ülikooli eesti keele lektor, tema eestvedamisel loodi 1838 aastal Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärk oli edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist) Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842 aastal Tallinnas Eesti Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja Kalevipoeg(1863)
Juhan Leinberg. Baltisaksa kultuurielu: · Seltsiliikumised · Arhitektuuris valitses klassitsism · Suured saavutused kirjanduses Juliane von Kridener ,,Valerie" · Tartu Ülikool Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: · Estofiilide liikumine uurisid eesti keelt, kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne. · Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. · Fr. R. Kreutzwald, D.H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann liitusid baltisakslaste estofiilse tegevusega. · 1838. Faehlmanni eestvedamisel loodi Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. · 1842. Loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. · 19.saj teisel poolel moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumiku rahvakoolide õpetajad. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS · Rahvuslik liikumine periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega. Rahvusliku liikumise etapid:
Paraku küll mitte baltisakslastele, kes ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti provintsides kellegiga jagada. Liikumist ettevalmistav ajastu langeb 19. saj esimesse poolde, mil estrofiilide kõrval asusid eesti kultuuri ja rahvust väärtustama ka esimesed maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle laulud, eriti ,,Kas siis selle maa keel", olid varaseks, kuid täiesti selgeks rahvusteadvuse väljendamiseks. Estofiilse seltskonna (Rosenplänter, Masing) mõjutajaks olid tollal Euroopas laialt levinud J. Herdeni ideed, mis väärtustasid väikseid rahvusi, nende keelt ja kultuuri uuel tasemel. Tähtsat osa eesti ajaloo, rahvaluule uurimisel ja hindamisel etendas järgmine estofiilide põlvkond, kes koondusid 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi. Esile tõusid Fr. R. Faehlmann, J. Nocks, H. Jürgenson, Fr. R. Kreutswald. Julgemata alati
(Stahl, Hupel), huvi vägilase vastu elavnes 19. saj. alguses (K.J. Peterson, G.H. Schüdlöffel). Kalevipojamuistendite motiivistikku üritas sisuliseks tervikuks ühendada F. R. Faehlmann. 1839 esines Faehlmann ÕESs ettekandega Kalevipojast, milles ta ühenda temale tuntud Kalevipoja muistendid ühtsex tervikux, luues nii tulevase eepose visandi. «Kalevala»(1835) algredaktsiooni mõjul esitas G. SchultzBertram samal aastal eesti eepose koostamise programmilise estofiilse ülesandena. See oli põhjusex mix teos algselt saxa keelsena kavanadti, kangelaslaul pidi koosnema 7 või 12 laulust ning värsivormis jutustama lugejale Kalevipoja elust, kangelastegudest ja seiklustest. F.i ettevalmistustööd olid ulatuslikud: käis korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid, pöördus rahvaluule harrastajate poole üleskutsega talle neid saata ning püüdis koondada kõik kogutu ja kirjutatu
19. saj. alguses (K.J. Peterson, G.H. Schüdlöffel). Kalevipojamuistendite motiivistikku üritas sisuliseks tervikuks ühendada F. R. Faehlmann. 1839 esines Faehlmann ÕESs ettekandega Kalevipojast, milles ta ühenda temale tuntud Kalevipoja muistendid ühtsex tervikux, luues nii tulevase eepose visandi. «Kalevala»(1835) algredaktsiooni mõjul esitas G. SchultzBertram samal aastal eesti eepose koostamise programmilise estofiilse ülesandena. See oli põhjusex mix teos algselt saxa keelsena kavanadti, kangelaslaul pidi koosnema 7 või 12 laulust ning värsivormis jutustama lugejale Kalevipoja elust, kangelastegudest ja seiklustest. F.i ettevalmistustööd olid ulatuslikud: käis korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid, pöördus rahvaluule harrastajate poole üleskutsega talle neid saata ning püüdis koondada kõik kogutu ja kirjutatu
saj. (Stahl, Hupel), huvi vägilase vastu elavnes 19. saj. alguses (K.J. Peterson, G.H. Schüdlöffel). Kalevipoja-muistendite motiivistikku üritas sisuliseks tervikuks ühendada F. R. Faehlmann. 1839 esines Faehlmann ÕESs ettekandega Kalevipojast, milles ta ühenda temale tuntud Kalevipoja muistendid ühtsex tervikux, luues nii tulevase eepose visandi. «Kalevala»(1835) algredaktsiooni mõjul esitas G. Schultz-Bertram samal aastal eesti eepose koostamise programmilise estofiilse ülesandena. See oli põhjusex mix teos algselt saxa keelsena kavanadti, kangelaslaul pidi koosnema 7 või 12 laulust ning värsivormis jutustama lugejale Kalevipoja elust, kangelastegudest ja seiklustest. F.i ettevalmistustööd olid ulatuslikud: käis korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid, pöördus rahvaluule harrastajate poole üleskutsega talle neid saata ning püüdis koondada kõik kogutu ja kirjutatu.
annaabi.ee 
