Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Sissejuhatuses võiks välja tuua üldise, et mäng on lapsele tema töö; igapäevane tegevus, mille kaudu ta õpib tundma end ja ümbritsevat maailma jne...Laps jäljendab läbi mängides (sõnastust võiks muuta) erinevaid olukordi, emotsioone, situatsioone. Laps suhtleb mängides rühmakaaslastega, seepärast vajab ta ka mängu enda arenguks. Mis seos sel on sõnasta täpsemalt... Läbi mängu õpib laps erinevates olukordades toime tulema. Väga tähtis on, et täiskasvanu suunaks oma last mängima. Näiteks: Kodumängus jäljendab laps oma käitumist läbi nuku. Kodumängus mängides nukuga väljendab laps täiskasvanut ja suhtub oma nukku nii nagu suhtuvad temasse täiskasvanud, selles mängus areneb suhtlemisoskus. Laps kordub liiga palju muuda sõnastust... Rollimängud- lapsel on võimalik läbi mängida (sõnastus) erinevaid rolle, näiteks nagu karu rollis, rebase rollis, punamütsikese rollis jne
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................
toimib ja mis mitte. Austage oma teismelise võimet ise otsuseid langetada, olgu siis tegu koolitöö või kohtamise määramisega. Kuid peate jõudma järeldusele, kui palju vabadust olete nõus oma teismelisele andma, sellel eluperioodil võetakse palju riske ning vanemad peaksid paika panema väga kindlad kodused reeglid ja ootused. Oma ootustes olge järjekindel. Kodused reeglid pole sellepärast veel muutunud, et teil teismeline majas on. Rohkem kui kunagi varem tuleb teil last kui isiksust austada. Jätke talle ruumi. Ärge suruge end talle peale. Tema pole ju teie. Kuid las ta pealegi teeb teist patuoina ,,mu ema ei luba", see võib aidata lapse mõnest täbarast olukorrast välja tulla, talle pääseteeks osutuda. Sedamööda, kuidas teismeline oma identiteeti kehtestab, kuidas elu ohjad enda kätte võtab, peab ta ka oma valikute ja otsuste eest vastust kandma.
Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv hoiak on kiire tulema, kui ei tunta end õpetaja väärilisena. Oma emotsionaalsete reageeringute tundmaõppimine aitab tuua emotsioonid teadvuse kontrolli alla. Sedalaadi kontroll annab meile suurema vabaduse ja senisest tunduvalt rohkeim valikuid. (Simanson, 2009) Lapse keel areneb kõige paremini igapäevase suhtlemise käigus. Sujuvat suhtlemist võib takistada hirm teha vigu ning stress, mis kaasneb võõras keskkonnas olemisega. Täiskasvanu saab oma sõbraliku oleku ja
...............................................................................................................88 Toitmine................................................................................................................90 Magajast uurijaks.....................................................................................................91 Motoorse arengu etapid ja põhimõtted.................................................................92 Jämemotoorika ja peenmotoorika areng...............................................................93 Motoorse arengu tähendus kogu arengule............................................................95 Sümbolid..................................................................................................................96 Mõtlemine............................................................................................................96 Keel/kõne......................................................
7. MÄNG KEELETEGEVUSES Lastele töölehti jagades ja nendega tegeledes ei tohi rikkuda keeleõppe mänguli- suse põhimõtet. Igas tegevuses saab töölehtede kasutamise osa kesta kuni kolmandiku ajast. Töölehed tõhustavad oluliselt iga lapse kaasatust, tähtsustavad tema individu- aalset panust, jätavad lapsele jälje õpitust. Töölehtedel toodud sõnavara peab aga leidma kohe kasutust loomulikes suhtlussituatsioonides (dialoogid, rollimängud, mini- etendused) ja rühma koostegevuses. Oluline on luua töölehtede ja tegevustes kasutatavate mängude vahel seoseid. Mängud peavad olema lastele jõukohased, keeleliselt ja sisuliselt ette valmistatud. Mänguline tegevus tagab kõigi laste osaluse sõltumata sellest, mil määral käsitletu on kinnistunud. Mäng toob keeleõppesse elevuse, interaktiivsuse ja võistlusmomen- did, annab võimaluse saada õpetaja ja kaaslaste tähelepanu ja tunnustuse osaliseks.
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Kui Maik suutnud ja lapselapsele appi tõttas. millalgi ootamatult koju tuli, oli ta enamasti paha tujus ja rea- Kuid ka vanaema, Heike ema, polnud Melanie kisamisest geeris Melanie nutule veelgi tigedamalt kui ema. Nii mõnigi kuigi vaimustatud. Enamasti pani ta Melanie tema ripptooli, kord lõi ta last ning ähvardas ka Heiket. andis talle mõned mänguasjad kätte ning oli rõõmus, kui Melanie lõpuks vait jäi. Melanie koges juba esimesel eluaastal, et teda ei armas- tata, ja õppis tundma vägivalda. Lapsel ei tekkinud Melanie õppis väga varakult tundma abitust, meelehei- usaldust teda ümbritsevate inimeste vastu. Kuna
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
