arusaamatused, klientide maksujõuetus, lepingute rikkumine jne. Läbirääkija sõlmib lepinguid, püüab saada organisatsioonile paremaid tingimusi, peab kõnelusi mitmel tasandil. Juhi töö korraldamine · Juhi tegevus ja mõju organisatsioonile sõltub suurel määral sellest, milline on tema otsustamisõigus ja vastutus; Tippjuhid- organisatsiooni tervikuna puudutavad ülesanded Esmajuhid- suhtlevad peamiselt konkreetsete ülesannete täitjatega Keskjuhid- juhivad igapäevatööd ja vahendavad tippjuhtkonna plaane. Juhi töö korraldamine · Oskused Tehnilised oskused organisatsiooni põhitegevusega seotud teadmised ja oskused; Oskus suhelda ja kujundada inimsuhteid- võimaldab koostööd ja mõjutab töötajate töötahet; Üldistamisoskus seisneb võimes uurida, mõista ja
Juhi ülesanne on formuleerida firma erinevaid ärivaldkondi ühendavad strateegiad, mis tagavad ettevõttele konkurentsieelise ning olla ühtlasi eestvedajaks strateegiast tulenevate taktikate ja tegevuste elluviimisel. Ideaalsel juhul ,,kulutab" strateegiline juht 75% oma tööajast tegevustele, mis on suunatud 1-4 aastat ettepoole. Planeerimisele kulutavad kõige enam aega tippjuhid 28%, keskastme juhid 18% ja esmajuhid 15 %. x Tippjuhid: määravad organisatsiooni eesmärgid, poliitika ja strateegia. Tippjuhi ülesanne on firma tegevuse üldine kavandamine ning põhimõtteline suunamine ja koordineerimine, s.o eeskätt keskastme juhtide tegevuse suunamine. x Keskastme juhid: viivad plaane ellu, jälgivad allüksuste tööd. Ülesanne on välja töötada strateegiast lähtuvad konkreetsed tegevusjuhised, anda ülesanded esmatasandile ja võtta kokku selle tasandi tulemused.
ning viiakse läbi nii tippjuhtimise kui ka keskjuhtimise tasandil. ,,Kas meil on piisavalt rahalisi ressursse, et antud kohustust täita?". 3. Teadmusotsused on seotud toodete või teenuste uute ideede ja arendustega. ,,Kas on vaja välja töötada uus automaatikaseade vastavalt klientide nõudmistele?". 4. Operatsioonilised otsused on seotud ülesannete täitmisega ning nende mõju on lühiajaline, korduva iseloomuga ja väheste muutujatega otsused, mida teevad põhiliselt esmajuhid. Otsuseid tuleb teha palju ja nende tagajärjed avalduvad kiiresti. ,,Kui palju on vaja nädalas toota, et kinni pidada planeeritust?". 2.2 Struktureeritud ja mittestruktureeritud otsused Otsuseid võib jagada veel struktureeritud ja mittestruktureeritud otsusteks. Struktureeritud otsused on suhteliselt lihtsad ja rutiinsed samuti sisaldavad lõpliku arvu lõplikke protseduure. Neid on lihtsam vastu võtta kui mittestruktueeritud otsuseid, lisaks sellele on ka nende
Mõjukuse allikad(tüpoloogia): 1.) Positsioonist tulenev mõjukus 2.) Isikust tulenev mõjukus 3.) Ametlik mõjukus 4.) Suhetemõjukus 5.) Infomõjukus 6.) Ekspertmõjukus Juhtimise 4 põhiprotsessi Otsustusprotsess, mõjutusprotsess, infovahetusprotsess ehk kommunikatsioon, suhete arendamise ja nende säilitamine Juhtide liigitus(juhtimistasandite järgi) 1.) Tippjuhid strateegia 2.) Keskastmejuhid taktika 3.) Esmajuhid operatiivjuhtimine Juhtimisoskuste mudel(D.Katz ja R.L.Kahn) 1.) Tehnilised oskused ja arusaamised protsesside reeglitest 2.) Suhtlemise oskused 3.) Süsteemi perspektiivide e. Üldistusoskused Inimkapital: 1.) Kompetentsid kvalifikatsioon, teadmised, oskused, kogemused (IQ) 2.) Suhtumised motivatsioon, eestvedamise oskused, konfliktide lahendamine (EQ) 3.) Intellektuaalne võimekus ettevõtlikus, innovaatilisus, üldistusvõime (SQ)
5. Millised on kolm juhtimistasandit? Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) - ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid - ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhid (esmajuhid) - ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuht peab omama ülevaadet kõige firmas toimuva kohta ning palju tööd ise ära tegema. Suurfirmajuhil on palju alluvaid juhte, kes selle töö tema eest ära teevad.
alluva tegevuse eest. Regulatsioon- töösisekorraeeskirjad, struktuuriüksuste põhimäärused, ametijuhendis, töölepingud. Tööjaotus toob kaasa spetsialiseerumise, Probleemiks on tööjaotuse sügavus. Mida suurem on organisatsioon, seda sügavam on tööjaotus. Personali liigitus Juhid- kõik need, kellel on alluvad · Lähtudes tegevuse ulatusest: Üldjuhid ja Funktsionaalsed juhid · Lähtudes juhtimistasemest: Tippjuhid, Keskjuhid ja Esmajuhid Spetsialistid- erialatundjad Peaspetsialist- funktsionaalne juht, tegevusalade juhtimine, asjad, protsessid; alluvate spetsialistide juhtimine Spetsialist- ei ole alluvaid, tegevus konkreetsel tegevusalal, vajalikud ekspertteadmised, ametialane lojaalsus ja professionaalne kretinism. Tehnilised täitjad- ametnikud ja töölised Ei ole alluvaid, tehnoloogia ja kasutatavad meetodid on määratud, rutiinse iseloomuga töö, ei ole tööga seotud õigusi, on tööseadusandlusest tulenevad
Vahetu kontrollimine võib toimuda: isikliku ülevaatuse teel, erandite kaudu. Isikliku ülevaatuse korral tutvub juht olukorraga vahetult sündmuspaigas. See on eriti vajalik ootamatute või tulemusi ohustavate sündmuste korral. Seda kasutatakse ka selliste tegevuste korral, kui ei ole võimalik välja töötada ja kehtestada täpseid näitajaid või mõõtmisaluseid. Kontrollimine isikliku ülevaatuse teel on tavaliselt vajalik alumistel juhtimistasanditel, sest esmajuhid on tegevuste toimumise paigaga lähemalt seotud. Kontrollimisel erandite kaudu määratakse plaanide, normide, eelarvete jms näol eelnevalt kindlaks niihästi soovitavad tulemused kui ka saavutamise teed ja tingimused. Tavaliselt niikaua, kuni tegevus toimub kavakohaselt, ei pööra juht sellele tähelepanu. Kui aga tegevus kaldub ükskõik kus või milles ettenähtust kõrvale, annab kontrollimiskord sellest kohe märku ning juht võib hakata kohe kõrvalekalletega tegelema
x Tippjuhid: määravad organisatsiooni eesmärgid, poliitika ja strateegia. Tippjuhi ülesanne on firma tegevuse üldine kavandamine ning põhimõtteline suunamine ja koordineerimine. x Keskastme juhid: viivad plaane ellu, jälgivad allüksuste tööd. Keskastme juhtide ülesanne on välja töötada strateegiast lähtuvad konkreetsed tegevusjuhised, anda konkreetsed ülesanded esmatasandile ja võtta kokku selle tasandi töö tulemused. x Esmajuhid: suunavad, korraldavad ja kontrollivad neile alluvate töötajate tööd ehk nende ülesanne on juhendada toimingute sooritamist ja seda kontrollida. Planeerimisele kulutavad kõige enam aega tippjuhid 28%, keskastme juhid 18% ja esmajuhid 15 %. 7. Millised on peamised kasvustrateegiad? Selgita nende strateegiate sisu! Kasvustrateegia on firma tegevuse laiendamiseks, kvalitatiivseks arendamiseks.
Suhtlemisega seotud rollid: 1) tseremoniaalne (organisatsiooni esindamine) 2) juhtija ja eesvedaja (motiveerimine) 3) sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: 1) informatsiooni vastuvõtja 2) informatsiooni jagaja 3) kõneleja Ostustamisega seotud rollid: 1) ettevõtja-uuendaja 2) ressursside jagaja 3) arusaamatuse lahendaja 4) läbirääkija (sõlmib leppinguid) Tippjuhid planeerivad, reorganiseerivad ja teevad organisatsiooni tervikuna puudutavaid otsuseid. Esmajuhid juhendavad vahetult organisatsiooni liikmeid ja suhtlevad peamiselt konkreetse ülesannete täitjatega. Keskjuhid koordineerivad organisatsiooni igapäevatööd ja vahendavad tippjuhtkonna plaane ja nende täitmise tulemusi. Juhi ülesanded: - tehnilised oskused - oskus suhelda ja kujundada inimsuhteid - üldistamisoskus (toime tulla terve organisatsiooniga) Suhtlemiskanalid: - kirjalik suhtlemine - telefonikõne - plaanipärane koosolek ja nõupidamine
tehakse tippjuhtimise tasandil; taktikaliste otsustega täpsustatakse nii strateegilistes otsustes kindlaksmääratut kui ka pannakse paika muutunud olukorrast tulenevad uued sihid ja tegutsemisviisid; ei tehta sageli; tehakse nii tippjuhtimise kui ka keskjuhtimise tasandil; operatiivsed otsused on seotud ülesannete täitmisega ning nende mõju on lühiajaline; korduva iseloomuga ja väheste muutujatega otsused, mida teevad põhiliselt esmajuhid; otsuseid tuleb teha palju ja nende tagajärjed avalduvad kiiresti. tähtsusetud otsused - mõjutavad ainult üksikuid inimesi, on odavad rakendada ning mõjutavad ettevõtte tegevust ainult lühikest aega; tähtsad otsused - mõjutavad paljusid inimesi ja allüksusi, nõuavad evitamiseks suurt hulka raha ning toimivad pikka aega, avaldavad suurt mõju ka otsustaja seisundile ja teenistuskäigule. Lihtsad ja keerulised otsused