Eskimod e inuitid Nimi: Kool ja klass: Õpetaja: Kuupäev: Eskimotest üldiselt: Eskimod jagatakse kaheks: inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupikid (sealhulgas Aasia eskimod). Nende põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Eskimote arv maailmas: 1991. aasta hinnangul oli eskimoid umbes 120 000, neist enamus asusid Alaskal, Kanadas, Gröönimaal ning Siberis. 2000. aasta hinnangul oli eskimoid Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45 000, Gröönimaal 50 000 ning Venemaal 2000. Keel ja päritolu: Eskimod kõnelevad eskimoaleuudi keelte hulka kuuluvaid inuiti ja jupiki keeli. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on
Naised valmistasid süüa, tegid nahatöid ning tegelesid korilusega. Sotsiaalne staatus sõltus soost ja vanusest. Eriline positsioon oli samaanidel. Samaanid olid vahetalitaja vaimude ja inimeste vahel. Väljapaistvate isiksuste mõju ulatus väljapoole perekonda; mõnel pool oli neil formaalne võim. Alaska rannikul oli pealikuvõim päritav. Seal võeti ka sõjavange, keda peeti orjadena. 2000. aasta hinnangul oli eskimoid Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45 000, Gröönimaal 50 000 ning Venemaal 2000. Tänapäeval elavad eskimod laialipillatult suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Praegused eskimod rõhutavad ja arendavad järjest enam oma kultuurilist eripära. Neil on eriõigused maa, loodusressursside ja keele suhtes
esinevad maailma kõige kõrgemad looded. Tõusu ja mõõna vahe võib seal ulatuda koguni neljakorruselise maja kõrguseni, mistõttu on tõusu ajal rannas ohtlik viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab. Rahvastik. 1996. aastal elas riigis 29 250 000 inimest ehk umbes 0,5% kogu maakera rahvastikust. Kõige suurem oli briti päritolu rahva osakaal (40%), järgnesid 27%-ga prantsuse, 20%-ga muudest Euroopa riikidest pärit rahvad, 1,5% oli indiaanlasi ja eskimoid ning ülejäänud 11,5% elanikkonnast moodustasid mujalt, peamiselt siiski Aasiast pärit rahvad. Eestlased Kanadas. Eestlasi ning eestlaste järeltulijaid elab Kanadas umbes 25 000. Esimesed Eestist väljarändajad jõudsid Kanadasse 20. sajandi algul. Ilves andis Toronto Eesti koolis kätte lõputunnistused Keeled. Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keele osatähtsus on 67%,
(Kont et al, 2003) Rannikuvetes elab hülgeid, vaalu ja morski. Nad on tähtsaks elatusallikaks nii loomade kui ka inimeste jaoks. (Aader et al, 1970) Inimene Gröönimaal Väga suur inimasustus Gröönimaal karmi kliima tõttu üldiselt puudub, kuid siiski elab seal umbes 60 000 elanikku (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]). Rahvastiku enamikud moodustavad eskimote ja eurooplaste segunemisel kujunenud gröönlased. Lisaks elab saarel taanlasi ning eskimoid. Asustus paikneb peamiselt läänerannikul. (Aader et al, 1970) Kokku on Gröönimaal 18 linna ja umbes 60 muud väiksemat asulat, kus elab tavaliselt 30-75 inimest (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]). Eskimotelt on gröönlastele pärinenud omapärane primitiivne kultuur. Skandinaavlastelt ja taanlastelt, kellega eskimod varajaselt kokku puutusid, omandasid nad ristiusu, pinnapaigalise 4
Kõrgeim koht: Mount McKinley (Denali maakond), enamasti pilvedesse mähkunud 6194 m kõrgune mägi on USA ja Põhja_Ameerika kõrgeim tipp. Madalaim koht: Vaikne ookean. Suured jõed: Yukon, Tanana, Kuskokwim. Suuremad järved: Iliamna, Becharof, Tustumena. 1.6 Rahvastik: Rahvaarv: 619 500 (1999, 48. koht) . Rahvastiku tihedus: 1,1 inimest ruutmiili kohta (1999). Etniline koosseis: 72,5 % valgenahalisi (4,0% ladinaameerika päritolu), 16,4% indiaanlasi, aleuute, eskimoid, 4,5% asiaate (1999). 1.7 Linnad: Pealinn: Juneau. Suuremad linnad: Anchorage, Fairbanks, Juneau, Palmer. 1.8 Majandus: Haldusjaotus: 27 piirkonda. Majandusharud: Peamised majandusharud on kalapüük ja töötlemine, metsa- ja mäetööstus ning karusloomakasvatus. Maavararikas Yukoni platoo (vask, kivisüsi, kroom, kuld, plaatina, antimon, plii). 1977. aastal läks käiku 1274 km pikkune Prudhoe Bayst kuni Vaikse ookeani rannikule Valdezi
RAHVASTIK 1996. aastal elas riigis 29250000 inimest ehk umbes 0,5% kogu maakera rahvastikust. Rahvastiku juurdekasv pole viimasel ajal märgatavalt suurenenud ega ka vähenenud. Kõige suurem oli briti päritolu rahva osakaal (40%), järgnesid 27%-ga prantsuse, 20%-ga muudest Euroopa riikidest pärit rahvad, 1,5% oli indiaanlasi ja eskimoid ning ülejäänud 11,5% elanikkonnast moodustasid mujalt, peamiselt siiski Aasiast pärit rahvad. Eestlasi ning eestlaste järeltulijaid elab Kanadas umbes 25000. Esimesed Eestist väljarändajad jõudsid Kanadasse 20. sajandi algul. Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keele osatähtsus on 67%, prantsuse keelel aga 26% ning kõigest 7% moodustavad muud keeled.
tahvelarvutite tootja. Asutatud 1984 aastal. Firma väärtus on 13,7 miljardit dollarit, 13,4 tuhat töötajat. 5. Rahvastik 2012. aastal elas riigis 34 300 083inimest ehk umbes 0,5% kogu maakera rahvastikust. Rahvastiku juurdekasv pole viimasel ajal märgatavalt suurenenud ega ka vähenenud. Kõige suurem on briti päritolu rahva osakaal (40%), järgnevad 27%-ga prantsuse, 20%- ga muudest Euroopa riikidest pärit rahvad, 1,5% on indiaanlasi ja eskimoid ning ülejäänud 11,5% elanikkonnast moodustavad mujalt, peamiselt siiski Aasiast pärit rahvad. Eestlasi ning eestlaste järeltulijaid elab Kanadas umbes 25000. Esimesed Eestist väljarändajad jõudsid Kanadasse 20. sajandi algul. 7 Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keele osatähtsus on 58,8%, prantsuse keelel aga
(List, 2009) 11 5. RAHVASTIK JA KEEL 5.1. Kanadalased Kanada rahvastik koosneb suurelt osalt sisserännanuist (15% rahvastikust on sündinud väljaspool Kanadat) ja nende järglastest. Rohkem kui 30 rahvuse hulgas on kõige rohkem Kanadas inglasi koos sotlastega (36,2% rahvastikust) ja prantslasi (15,8%). Palju on ka saksa, itaalia, ukraina, hollandi, poola ja Skandinaavia päritoluga kanadalasi. (ENE 4, 1989) Põlisasukaid indiaanlased ja eskimoid on 2006 aasta seisuga 1 172 790 inimest. Hea sündivuse tõttu on nende arv tõusmas veelgi. Enamik põliselanike elab reservaatides ja eskimod muidugi põhjapoolsetel külmadel aladel. (Aboriginal, 2009) Kanada on nagu ka ülejäänud Ameerika alad väga usulise rahvaga maa. Kuna rahvastik on kirev siis on ka uske palju erinevaid. Umbes 46% rahvastikust on katoliku usku, sellele järgneb protestantlik usk 30%-ga. Lisaks on ka moslemeid, juute, budiste jne. (Religion, 2009)
Teiste tööstusmaade omast on rahvastiku juurdekasv mõnevõrra kiirem, see tuleb immigratsioonist. Sündimus on 1960. aastast pidevalt vähenenud. 83% rahvastikust elab linnades ( see on rohkem kui 1000 elanikuga asulad ). 1986 aasta rahvaloenduse alusel elas Kanadas 25 354 000 inimest, neist olid 40,2% briti päritoluga, 26,7% prantsuse päritoluga, 4,1% saksa päritoluga, 3,1% itaalia päritoluga , 2,2% ukraina päritoluga, indiaanlasi ja eskimoid oli 1,7%. Eestlasi elas Kanadas umbes 20 000 inimest. Mehi oli 49,1% ja naisi 50,9%. 4.1 Rahvaarv ja selle võrdlemine maailma elanikega Selles riigis elab 33,569,000 (2009). See on maailmas elanike poolest umbes kolmekümne seitsmendal kohal, see on suur kogus ja väga arvestatav koht võrreldes teiste riikidega. 13 Tiiu Taplas 4.2 Rahvaarvu muutumine Rahvaarv aastatega on kõikunud
Kiriklik kirjeldus Põrgust ütleb, et see on kohutav paik , kus patuseid tulega piinatakse. Dante ,,Infernos" ja põhjamaise kliimaga paikades kirjeldatakse seda kui jääkülma kohta hiiglasuurt külmikut. (Hoolimata ähvardustest ja lubadustest on kristlikud misjonärid sattunud ka selliste tegelaste otsa, kes pole nende jampsi kuigi hästi omaks võtnud. Nauding ja valu, nagu ka ilu on vaataja silmis. Seepärast, kui misjonärid Alaskale läksid ning eskimoid põrgu tulejärvede õuduste eest hoiatasid, küsisid eskimod igatseva pilguga: ,,Kuidas küll sinna saada?") Enamik sataniste ei usu Saatanasse kui inimesetaolisse, saba ja sarvedega olendisse. Saatan esindab looduse jõude pimeduse jõude, mis on sellise nime saanud just seepärast, et kõik religioonid on neid jõude pimedateks nimetanud. Samuti pole ka teadus olnud suuteline neile loogilist selgitust ja nimetust andma. See on varjatud allikas, mida vähesed seda enne
annaabi.ee 
