Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esitlus: Klassitsistlik kujutav kunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, maastik, jacques, skulptuurkunst, olustiku, antoine, klassitsistliku, eeskujud, joonistus, taotlus, baptiste, greuze, elisabeth, louise, vigee, lebrun, rokokoo, varaklassitsism, fourth, napoleon, katre, pohlak, valikul, marmor, inimkeha, tunduvad, canova, paolina, houdon, 1741, bertel, thorvaldsen, 1844, karjapoisskunstile, otsestMeeli köitis antiikaeg, kuna just selleaegset riigikorda ja elu tervikuna peeti ideaalseks. 1789. aastal alanud Suure Prantsuse revolutsiooni juhid olid sisse võetud Rooma rangest vabariiklikust vaimust. Samas pööras revolutsioonivalitsus kunstile suurt tähelepanu. Rajati avalikud muuseumid, kunstnikud võeti oma hoole alla. Viimased toetasid oma teostega antiigivaimustust. Klassitsismi tunnusteks said ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus - omadused, mida rõhutas antiikkunst. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsism valitses Euroopas u. 70 aastat. Klassitsism jagatakse: 1.Varaklassitsism ca 1770-1800 2.Kõrgklassitsism ca 1800-1830 Prantsuse klassitsism: 1.Louis XVI stiil 1760-1790 2.Direktooriumi stiil 1790-1800 3.Ampiirstiil (pr. K. empire- keisririik) 1800-1820 Varaklassitsism Klassitsismi esimest perioodi (u. 1760-1800) nimetatakse varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks)
Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik)
Madeleine'i kirik (jäljendab täpselt kreeka templit). Venemaa, siis oli pealinn Peterburg: Smolnõi Instituut (Quarenhi), Kunstide Akadeemia, Marmorpalee, Börsihoone (Peterburis), Admiraliteedihoone (Zahharov). Peastaabi kaarhoone Peterburis (Rossi tähtis arhitekt, dekoratiivsus). Saksamaa: Brandenburgi väravad. Berliini teater(Schinkel) Eesti: paljud mõisahooned, Saue, Saku, Riisipere mõisad. Tartu Ülikool(Krause). Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur See sõltus samuti antiikeeskujudest, seda nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest eelistati marmorit. Kasutati antiikmütoloogia teemasid. Inimkeha kujutati harmoonilisena, kuid idealiseeritult. Sageli alastifiguurid. Klassitsism püüdis jääda ka dramaatilistes stseenides soliidseks ja suursuguseks. Tähtsamad skulptorid: Itaallane Antoine Canova (tema töödes võib näha veel rokokoolikku pehmust) teos "Kolm graatsiat"
jalalaba. J.B.S. CHARDIN oli tähtsaim 18. saj maalikunstnik Watteau kõrval. Teda võib pidada rokokoolikuks realistiks, kuna tema piltide aine oli võetud keskkihi igapäevasest elust. Ta kujutas ka natüürmorti, kus suutis üksikasjadesse laskumata edasi anda iga eseme materjali ja iseloomu. ,,Tüdruk sulgpalliga". Saksamaal levis Prantsusmaa mõjul samuti rokoo kunst, kuna saksa väikemonarhid üritasid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili. Väliskujunduses domineeris hilisbarokk, sisekojunduses rokokoo. Münchenis püstitati Amalienburgi loss ning Potsdamis ühekorruseline Sanssouci loss. D. ZIMMERMANN ehitas Lõuna-Saksamaale Wieseni kiriku, mille lage katab ülirikkalik stukkornament, mõjudes kergena, lausa õhus hõljuvana. 2. Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur sõltus antiikeeskujudest
tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt · 2. Saksa kunst 15.-16. Sajandil Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. Võeti kasutusele puulõikeethnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür.Eriti puhkes õitsele graafika, sest see kunstiliik oli kõige sobivam väljendama võitluslikke ideid ja sekkuma pinevasse ühiskondlikku ellu. Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli
Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk. · Tarbekunst tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja
annaabi.ee 
