council house munitsipaalmaja descent laskumine detached eraldiseisev distinguished silmapaistev, kuulus district piirkond, rajoon draped curtains pikad paksud kardinad draught tuuletõmbus drill puurima ecological loodusega seotud energy usage energiakasutus excavation väljakaevamine flannel coat flanelljakk forgery võltsing fowl kodulind fully-equipped täisvarustustatud fully-furnished täielikult möbleeritud genuine ehtne glass front maja klaasist esisein handle käepide, käsitlema hob kõik pliidirõngad pliidil hoist heiskama (lippu) hold out välja sirutama (kätt), survele vastu pidama hotel suite hotelli luksusnumber humble tagasihoidlik, alandlik inhabitants elanikud insulated soojuskindlaks tehtud landing trepimade larder sahver leafy lehine, leherikas leisurely aeglaselt ja rahulikult light fittings valgustuse sisseseade lighting effects valgusefektid locks of hair juuksekiharad loft pööning, lakapealne
mitmeetapilisest ehitamisest. Uuemate uurimuste valguses toimus raekoja järk-järguline suurenemine viiel ehitusperioodil läänest idapoole. Sellest johtuvalt on raekoja põhiplaan vildakalt kõvera kontuuriga ja lääne poole peaaegu poole meetri võrra ahenevalt lähedane trapetsikujule. Väliuurimistulemuste kokkuvõtete põhjal on väidetav, et vanim raekojahoone hõlmas praeguse raekoja läänepoolset osa ja tema turuväljakupoolne esisein oli nüüdse kaaristu lõunasein. Hoone põhikonstruktsioonid - vundamendid, müürid ja võlvid on ehitatud Toompea paelavalt ja linnalähedastest kivimurdudest hangitud paekivist ning kokku laotud lubimörti kasutades. Kahekorruselise, suures osas kellerdatud hoone väljaku poolne peafassaad toetub kaheksast piilarist ja üheksast kaarest moodustuva võlvkaaristu lahtisele arkaadile ja on üleval simsivöölt lenduva sakmelise rinnatisega
· kivisillused- avade sildamiseks moodulkividest või looduskividest silluste abil · kiilsillused- moodul- või looduskividest sillused lukukiviga · kaarsillused- madala- või kõrgkaarelised sillused · talad- võtta vastu ja kanda koormisi lagedes · tara- hoone fassaadi ilmestav osa · lodza- hoonesisene avatud pinnaga ruum · terrass- avatud pinnaga, katusega või eraldi seisev rajatis · friis- hoone fassaadis eelduv kaunistus · frontoon- maja esisein · risaliit- hoone fassaadis tugevasti esinduv hoone osa hoone ilmestamiseks
ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse KAARISTU on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. FASSAAD n hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. See on harilikult hoone esisein, kuid võib olla ka tagasein või külgsein. Argikeeles nimetatakse fassaadiks hoone kõiki välisseinu JOONPERSPEKTIIV- vaatajast eemalduvad jooned koonduvad silmapiiril ühte punkti või mitmesse punkti 2.SELETA MÕISTED! NATÜÜRMORT ehk vaikelu - on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. FRESKO n seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduva monumentaalmaaliga.
Peakorje on korjeperiood, mil mesilaspere kogub oma põhilise meetagavara. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas rohkem kui 2 kg. Peakorje tunnusteks on: 1) Mesilaste väljalend algab varahommikul ja kestab kuni hilisõhtuni 2) Mesilased tulevad tarru raske koormaga 3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat 4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Nektarieritust mõjutavad tegurid. Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid: 1) Õhutemperatuur Taimed eritavad hästi nektarit kui õhutemperatuur on tõusnud üle +16ºC. Tähtis on, et ka ööd oleksid soojad. 2) Õhuniiskus. Nektarierituseks optimaalne õhuniiskus on 60 80%. 3) Mullaniiskus. 5 Nektarierituseks optimaalne mullaniiskus on 50 60%
Peakorje on korjeperiood, mil mesilaspere kogub oma põhilise meetagavara. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas rohkem kui 2 kg. Peakorje tunnusteks on: 1) Mesilaste väljalend algab varahommikul ja kestab hilisõhtuni 2) Mesilased tulevad tarru raske koormaga 3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat 4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) Haljasalade ja parkide meetaimed Metsades kasvavad meetaimed Niidu-, soo- ja karjamaataimed Viljapuud ja marjapõõsad Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel. 3
eeskirja kehtestamine» (RTL 1998, 278¿286, 1169 ja 1170; 1999, 52, 687; 90, 1100; 2000, 5, 31) sõidukile, sõiduki osadele ja varustusele kehtestatud nõuetele, mille täitmine on kohustuslik kõigile Eestis sõidukit kasutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. §3. Sõiduki juhikabiini kaitse (1) Veoste veol kasutataval sõidukil peab olema juhikabiini kaitse või kere põhjaga jäigalt ühendatud ja vajadusel kõrgendatud ning tugevdatud esisein. (2) Juhikabiini kaitse ei ole nõutav: 1) poolhaagist vedaval autol, kui poolhaagisel on esiäär; 2) furgoon- ja paakautol ning furgooni ja paagiga poolhaagisel; 3) sõidukil, mis on ette nähtud teiste sõidukite veoks; 4) kinnitus- ja lukustusvahenditega varustatud sõidukil, mida kasutatakse ainult vahetatavate kerede veoks. §4. Veos ja sõiduk Sõiduk, tema kere ja selle juurde kuuluvad lisaseadmed peavad vastama laaditava veose liigile. §5. Veose mass
Läti Henriku kroonika andmeil Eesti linnuste piiramisel üsna sageli. 1224. aastal Tartu all ehitasid sakslased "väga tugeva puust torni, mille nad valmistasid osavalt suurtest ja väga kõrgetest puudest kaheksa päevaga linnusega ühekõrguse". See võis olla isegi 1520 m kõrgune. Tartu kaitsjad üritasid torni süüdata linnusest allaveeretatud põlevate ratastega, aga viljandlased 1211. aastal talvel leegitsevate regedega. Torni esisein ja sageli ka mõlemad küljed kaeti tavaliselt lattide ning märgade loomanahkadega, et linnuse kaitsjad ei saaks seda põlema süüdata ega torni ronijate pihta nooli lasta. Rajatise liigutamiseks kasutati ümaraid palke, mille peal teda linnusele järjest lähemale nihutati. Piiramistorni funktsiooniks oli nii antiikajal kui ka keskaegses LääneEuroopas tema ülaosas paikneva allalastava puusilla kaudu linnuse
Ka ruumijaotuse poolest olid keskaegsed elamud omaniku jõukusele vaatamata üksteisega võrdlemisi sarnased, erinedes vaid mõõtmetelt ja kujunduselt. Elamu koosnes harilikult avarast eeskojast (diele) koos väikese mantelkorsten-köögiga, ühest köetavast eluruumist (dörnse), mõningatest kütmata kambritest, keldriruumidest ja aitadest ning eluruumide peal paiknevatest laoruumidest. Väliselt oli keskaegsele elamule iseloomulik kitsas esisein ja kõrge teravatipuline viil. Kuna elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe elamu viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints. Paekivist seinad kaeti krohviga, katusekattena kasutati tavaliselt põletatud savist kive. Tallinna all-linna keskaegsed elamud asetsesid tänavajoonel harilikult vahetult üksteise kõrval, neil olid ühised vahemüürid. Elamu taha jäi tavaliselt pikk kitsas hoov.
Kui 19.saj tulid klaasaknad, tuli sageli võtta välissein maha. Liigtuba madalam toaosa, mille puhul oli kõrvaldatud välisseina kõrguselt rehetoa enda esi- või tagasein või mõlemad, milleg tuba avardus ja lagi kujunes astmeliseks (selleks, et akent panna). Lõuna-Eestis vastu Läti piiri, Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal ehitati rehetuba ja rehealune ühelaiused ja teineteise kõrvale, seinad olid ühekõrgused. Seega rehetoa esisein jäi ühtlasi välisseinaks, kuhu sai teha akna. Sellisel juhul käis sissekäimine rehealuse kaudu. Sellisel juhul oli Hiiumaal ja paiguti Lääne-Saaremaal tema nimetuseks koda ning Kagu-Eestis seenine. Rehialune oli majandusruum. Seal peksti reht ja tuulati vilja. Talvel hoiti seal koduloomi (hobuseid ja sigu), ülal lae peal (laudil) hoiti heina ja põhku. Seal hoiti ka veokeid, hobuseriisuasid jm. Pidude korral oli tantsuruum,
Ristlõike pindala on 80x93 cm = 0,75 m2 ja ümbermõõt 3,46 m. Ahi kütab 30-35 m2 suuruse toa Laskuvate lõõridega ahjud kolde tagumisest osast tõusevad kumad gaasid mõõda avarat tõusulõõri ahju lae alla kus nad korraga pööravad ahju külgedel asuvatesse lõõridesse laskunud võlvile suubuvad gaasid ahju esiküljel olevasse tõusulõõri tõusevad jälle ahju lae alla ja pöörduvad läbi viima lõõri korstnasse Koldevõlvi ladumine Pärast seda kui kolde külgseinad ja esisein on laotud 42-50 cm (6-7 tellisekihti) kaetakse kolle võlviga. Koldevõlv tehakse tulekindlatest samott- tellistest. Võlvi ladumist alustatakse võlvi kandadest ja lõpetatakse võlvi keskosas asuva lukukiviga. Kannakivid toetatakse külgseintele, võlvi vuugid tuleb teha õhukesed, kusjuures vuugi paksus võlvi aluspinnal ei tohi olla üle 2 mm. Võlvi ülemisel pinnal võib vuukide paksus olla suurem mis oleneb võlvi kõrgusest. Võlvi
Plussid: väike voolutarve, painduvad paberipaksused ahelad valmistatakse kilele mitte klaasile. Miinused: aeglased, tundlikud kõrgetele temperatuuridele, ei kannata kõrget pinget. PLASMAKUVAR pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega. Kahe läbipaistva elektrit juhtiva plaadi elektroodi vahel olev inertgaas pannakse helendama erilise gaasiga (neooni ja ksenooni segu) täidetud kambrikese ees. Iga kambrikese esisein on kaetud fosforestseeruva ainega, kambri tagaseinas paikneb elektriallikas. Selle abil ioniseeritakse kambrit täitev gaas ning selle mõjul löövad fosfooride osakesed helendama just nagu kujutises nõutud. Plasmaekraani iga kujutisepunkti kohta kolm pikslit punane, roheline ja sinine annavad enneolematu võimaluse värvimänguks. 1. DEKOODER Loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoodi sellele vastavaks väljundkoodiks. Dekooder võtab sisse
andis nimeks Taliesin West. 6.1. Teel Usonia poole 1932. aastal arendas Wright kõige väiksema majatüübina välja Usonia maja. Selle prototüübina kerkis 1934. aastal Willey House. Kuid esimeseks "tõeliseks" Usonia majaks peetakse siiski Jacobs House'i. Vundamendiks oleva betoonplaadi peale asetas Wright kerge ühekorruselise puit- ja tellisekonstruktisiooni. Garaazi asendas ta katusealuse autokohaga. Maja esisein toimis müratõkkena, tagasein oli aga suur klaassein. Maja köeti põrandasse paigutatud torude süsteemi kaudu, millega Wright Jaapanis tutvus. Maja keskmes asub köök. Ühes tiivas asub elutuba koos söögiruumiga ja teises tiivas on magamistoad. Tiivad on omavahel 90-kraadise nurga all, moodustades L-kujulise põhiplaani. Väikeste ehituskulude tõttu oli Usonia maja majanduskriisi järgsel perioodil keskklassi kuuluvate ehitustellijate jaoks ideaalne lahendus. 1937. aastal valmis
muutujale ptlist ja kasutatakse seda koos järgmiste valikuvõimalustega: · "WP" ptlist tähenduses WPolygon (punktidelist määrab valikuhulknurga); · "CP" ptlist tähenduses CPolygon (punktidelist määrab valikuhulknurga); · "F" ptlist tähenduses Fence (punktidelist määrab valikus kasutatava murdjoone). Mittekohustuslik filterlist annab võimaluse lisadada valikuhulka vaid need joonise objektid, mis läbivad teatavat filtrit. Näiteks kõik kihil ESISEIN asuvad sinist värvi ringjooned saab filterlisti abil välja valida järgmiselt (filterlistis paiknevad punktid on kahelt poolt tühikutega ümbritsetud): (setq esisiniring (ssget "X" `((0 . "CIRCLE") (8 . "ESISEIN") (62 . 5)))) Toome filterlisti moodustamisel sagedamini kasutatavad koodid: · 0 objekti tüüp (näiteks "LINE", "ARC" jne.); · 1 tekstiobjekti sisu; · 2 nimelise objekti (näiteks bloki) nimi; · 6 joonetüübi nimi;
W 1 2 H 4 L 5 6 3 Joonis 7.68. Rooplattidega Joonis 7.69. Rooplatte tahkekütuseladu käitavad 1 punker; 2 punkri esisein; 3 hüdrosilindrid linttransportöör; 4 hüdroajam; 5 rooplatt; (Saxlund) 6 hüdrosilinder. Kettkraap (vt Joonis 7 .70). Ketiratastele on paigutatud kitsamatel ladudel 2, laiematel 4 ketti. Kettide vahele on kinnitatud 1 või 2 rida latt- või nurkrauast kraape. Kette käitav ajam asetseb lao väljalaadimisava poolses otsas, ülemine ketiharu on vedav. Kuna liikumiskiirused on väga madalad, 1..
Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema kinnitatud rihmadega, klambritega vms. Veoauto kabiini taga peab olema selline tugisein, mis kaitseb liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis või veose vedamiseks ette nähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein peab olema vähemalt kabiini laiune ja kõrgune. Puisteainete veoautol võib kere esisein olla madalam kabiinist, kuid mitte madalam külgluukidest/seintest. Puidu või puidukimpude veol peab tugisein olema metallist ja vähemalt koorma kõrgune ja laiune. Poolhaagise esiseina vähim kõrgus, v.a puidu või puidukimpude veol, peab olema 1,6 m veokasti põrandast. Kabiinitagust tugiseina ei nõuta: · sadulvedukilt, kui selle haakes on esiseinaga poolhaagis; · paakautodelt ja paakpoolhaagist vedavalt sadulvedukilt; · suuremõõtmelise ja raskekaalulise veokilt
Teiseks võimaluseks oli koja alumine osa katta turbaga, ülemine osa üksteise peale asetatud tohuga. Maakojad, mis olid pindala poolest tavalisest kojast suuremad, võidi ehitada samuti, kasutades otstest kõveraid tugipuid. Maakoja alumine osa võis olla mulla- või kivivall, ülevalpool olid kas lõhestatud puutüved või toht, mis kaeti turbapätsidega ja mille peale asetati raskused. Maakoja põhi võis olla ümara või pikerguse põhiplaaniga, uksega esisein tahapoole kaldu ja muud seinad püstised. Koola poolsaare maakoja variandil võis sõrestik olla tugevdatud koja ülemises osas tugipuid ühendavate lattide ja põikpuudega ning lahtiste ritvadega koja ees ja taga; tugipuude ülaossa tehtud aukudest pandi läbi nn suitsupuu, mis tugipuud kokku sidus, koja põhi kaeti kuue- või seitsmenurkse laudadest põrandaga. Koja katteks kasutati laudu, kasetohtu ja mättaid. Koolasaamide maakojal oli varasemal ajal koja
annaabi.ee 
