Valdkond: Suuline eneseväljendus: Ettekanne teemal ,,Söögikoht" Kriteerium 4 3 2 Omapoolne kommentaar Kehahoiak on esinejal Kehahoiak on enamasti Kehahoiak on lõtv ja Kehahoiak ja korrektne, loob silmsideme korrektne, silmside lohakas. Esineja ei loo silmside kuulajatega. kuulajatega vähene. kuulajatega silmsidet. Teema ja sisu on vastavuses. Esitlusele on lisatud pildimaterjali,
Ta peab valima inimese kes alluks hästi hüpnoosile ja läheks kergelt transsi. Juba soojenduse ajal jälgib hüptnotiseerija publikut. Kindlate harjutuste abil saab testida kui vastuvõtlik inimene hüpnoosile on. Tihti valitakse ka vabatahtlikke, kuna neid on lihtsam hüptnotiseerida. Lavahüpnotiseerijad on välja õpetatud leidma õige tehnikaga leidma õigeid hüptnotiseeritavaid. Väljavalitud valitakse avalikult, sest inimesed maksavad etenduse eest raha. Suur oskus on leida esinejal endale osavõtjad, kes kuuletuksid ja oleksd hüpnoosile vastuvõtlikud. Tihti tahavad etendusele tulnud pealtvaatajad teada saada, et kas inimest saab panna vastu oma tahtmist ja tõekspidamisi tegevusi tegema sundida. Hüpnotiseerijad ise arvavad, et kui inimesed on tulnud vabatahtlikult etendusest osa võtma, siis on nad nõus ka nendega tehtavate tegevustega. 5
Kodumaised kunstnikud on hinnas Näituse pealkirjaks oli ,,Juubelikevad 2018". Tegu oli Eesti Kunstnike Liidu 18. kevadnäitusega, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind. ,,Juubelikevad 2018" on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane formaat kannab eesmärki elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Külastasin näitust 1.juunil 2018 kell 16.00 Tallinna Kunstihoone Galeriis. Näitus toimub kolmes erinevas galeriis: Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis. Kokku esineb näitusel 107 kunstnikku.
Myrddini pillioskus oli kindlasti seni parim, mida mina näinud olen, sest sellise tehnika omandamiseks on vaja palju vaeva näha. Mina ei mõistnud selle esitaja mõttemaailma. Myrddin oleks pidanud natuke rohkem rahvaga suhtlema, mitte ainult rahvale naeratama ja pilli mängima. Minule ei meeldi väga selline muusika, sest mulle meeldib selline muusika, milles on sõnad ja mõte rohkem sees. Esineja ei olnud väga viisakalt riides, kuid see mind ei häirinud. Peaasi, et esinejal endal on mugav esineda. Myrddin jättis endast lavale väga positiivse mulje. Oli näha, et Myrddinil on olnud eelnevalt palju kogemusi ja ta esitas enda lugusid kindlalt. Kokkuvõtteks võib öelda, et minule ei meeldi selline muusika, kuid see muusika ei tekitanud minus igavust. Igavust ei tekitanud see muusika sellepärast, et tema tehnika oli hiilgav ja ta jättis endast väga sümpaatse mulje lavale.
Paljud on väga karmi, isikliku, ülemusliku või ülikriitilise hoiakuga, kes tahavad kiiremini jutu ivani jõuda ja edasi liikuda. Esineb kahte liiki kuulajaid, head ja halvad. Head kuulajad on rohkem kannatlikumad ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu ning sealt võib leida midagi kasulikku. Kontsentreerub kuulamisele, mitte sellele, kuidas esitada küsimusi. Ei tee kiireid otsuseid esineja isiku üle enne, kui ta pole kuulnud, mida esinejal öelda on, millised on tema ideed. Peab sõnumit esitamisest tähtsamaks. Halb kuulaja aga on kindel, et teab piisavalt kõike, mis seondub antud teemaga. Arvab, et räägiks ise sellel teemal paremini. Pole tähelepanelik, kui leiab, et hetkel teistele asjadele mõtlemine on tähtsam. Mõtleb kuulamise ajal hoopis sellele, kuidas esitada küsimusi või vastata rääkijale. Kipub segama vahele, vaidlema. Kuulmine on üldtunnustatud seisukohtade järgi inimese jaoks tähtsuselt teine meel
Toimuk kooli sünnipäeva nädala neljandal päeval. 3.3 Sihid Sündmuse läbi viimiseks oleks vaja leida vilistlaste seast inimesed, kes oleksid nõus rääkima klassidele oma kogemusest. Vaja oleks võtta ühendust nende inimestega ja kokku leppida kindlad kellaajad ja kuupäevad, millal see võiks aset leida. 3.4 Mõjutavad tegurid Jutustus toimuks klassiruumides või vastavalt esineja soovist auditooriumis. Esinejal peaks olema võimalus kasutada projektorit ja arvutit. 3.5 Sihtrühm Sihtrühmaks oleks kõik klassid koolis ja tundi juhatavad õpetajad. Kui õpetajad ei soovi tunnist osa võtta, siis on neil vaba valik, kas võivad lahkuda või kuulama jääda. 3.6 Võimalused ja probleemid Negatiivseks faktoriks võib olla nõustunud inimeste minimaalsus. Õpilaset poolt tundides mitte osalemine. Lahendus: tunnis mitte osalemise eest saadakse põhjuseta puudumine, kui ei
Seetõttu julgen väita … Olulise rõhutamine, On väga oluline … kordamine Tahan eelkõige rõhutada mõtet … Üleminek uue Minnes siit edasi … alateema või Kui minu eelmine argumendi juurde argument oli …, siis järgmine … Argumendid Argumendid: toetavad ja kontrollivad esitatud põhiidee õigsust; aitavad esinejal ja kuulajatel jõuda ühistele seisukohtadele; aitavad kaasa kuulajate seisukohtade muutumisele; annavad otsuste vastuvõtmiseks vajalikku teavet. Argumentide esitamine Lihtsad, selged, täpselt esitatud. Parem 2-3 tugevat ja veenvat argumenti kui palju üldist juttu. KÕIGE TUGEVAM ARGUMENT JÄTA VIIMASEKS – JÄÄB PAREMINI MEELDE. Argument peab kõlama veenvalt ja usutavalt. Liialdamine on üks valetamise vormidest.
kõiksugu kõnelejatele. Ühiskonnas saavutavad suurema mõjujõu aga need, keda rohkem usutakse ehk kelle sõnu rohkem usutakse. i Me esineme tegelikult kogu aeg. Mida saaksin aga teha selleks, et esinejana paremaks muutuda? Selleks, et minu esinemised edukamad oleksid, tuleb suurt rõhku panna ettevalmistamisele. Usun, et see on hea esitluse alus. Kui ettevalmistus on olnud põhjalik, siis ei saa midagi väga viltu minna. Kindlasti aitab hea ettevalmistus ka esinejal ennast kindlamalt tunda. Cicero arvates peab kõnemees teadma, mida öelda, kus öelda ja kuidas öelda. Esitama selle järjepidevalt, andma sellele sõnalise vormi, jätma selle kõik meelde ning esitama selle mõjusalt. Selleks, et kõne edukas oleks ja oma eesmärki täidaks, on vaja kõigepealt ka eesmärk püstitada. Millist eesmärki meie esinemine täitma hakkab? On selleks siis kuulajatele uute teadmiste andmine või millegi selgitamine. Võib-olla on esinemise eesmärk koguni
Esinemislaadi vead. Keelatud kehaasendite kasutamine Lisategevuste harrastamine Kontakti pikaajaline katkestamine Liiga staatiline esinemisasend Heaks esinejaks ei kujuneta üleöö. Kujunemine toimub etapiti. Pinge Teen ära Naudin esinemist Kuulaja on kõige tähtsam Esinemine tekitab stressi. Sellest tuleneb ja selle tagajärjel võimendub hirm esinemise ees. Oluline on leida midagi, ükskõik mida, mis aitaks esinejal tunda seost auditooriumiga. Inimene ise loob endale hirmu! AITÄH!!! Kasutatud kirjandus: Sirje Pree "Sotsioaalpsühholoogia 2" Hägg G. Praktiline kõnekunst. 2003, 2004 http://et.wikipedia.org/ http://www.annaabi.com/
16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu ning sealt võib leida midagi kasulikku. 2. Saab aru kuulaja olulisest osast suhtlusprotsessis. 3. Kuulab aktiivselt. 4. Ei tee kiireid otsuseid esineja isiku üle enne, kui ta pole kuulnud, mida esinejal öelda on, millised on tema ideed. Peab sõnumit esitamisest tähtsamaks. 5. Omab erinevaid süsteeme märkmete tegemiseks ning kasutab neid vastavalt rääkija esinemisstiilile. Kasutab ülesmärkimisel lühendeid ja võtmesõnu. 6. Ei kuula ainult fakte, vaid püüab interpreteerida saadud informatsi-ooni, teha üldistusi, leida trende ja seoseid. Integreerib kuuldut ja nähtut. 7. Omab laia kuulamispagasit. Kui kuulamine muutub keerulisemaks, siis püüab ta
leida midagi kasulikku. 2. Peab efektiivse suhtlemise eest 2. Saab aru kuulaja olulisest osast vastutavaks vaid rääkijat. suhtlusprotsessis. 3. Kuulab passiivselt. 3. Kuulab aktiivselt. 4. Leiab tihti puudusi ja nõrkusi 4. Ei tee kiireid otsuseid esineja isiku esineja isiku või esituse juures. üle enne, kui ta pole kuulnud, mida Unustab, et kõik esinejad ei saa olla esinejal öelda on, millised on tema sarnaselt head ning neil kõigil on ideed. Peab sõnumit esitamisest omad käitumise iseärasused. tähtsamaks. 5. Suudab tihtipeale kuulata järje- 5. Omab erinevaid süsteeme pidevalt vaid siis, kui esitus on hästi märkmete tegemiseks ning kasutab struktureeritud, vastasel juhul võib neid vastavalt rääkija esinemisstiilile. kaotada kuulamisjärje. Püüd üles Kasutab ülesmärkimisel lühendeid ja
* Slaidiprojektori kasutamine nõuab hämarust ja see raskendab märkmete tegemist. * Kõik slaidid on kasulik eelnevalt nummerdada. Video abil saab näidata väga mitmesugust lisamaterjali. Enne filmi vaatamist on kasulik tutvustada lühidalt selle sisu või pöörata tähelepanu olulisele, seetõttu peab filmi näitaja ise filmiga hästi kursis olema. Kui pärast video vaatamist on plaanis algatada diskussioon, tuleks eelnevalt vaatajate tähelepanu probleemile juhtida. Esinejal tuleb arvestada, et videolõigu vaatamise ajal tema osatahtsus loengus väheneb. * Videot võib kasutada ainult juhul, kui kujutis on kõigile nähtav. * Eelnevalt tuleb selgitada, kuidas aparaati käivitada ja kes seda teeb. * Kindlasti tuleb filmilint enne kerida õigesse kohta. * Korraga tuleb näidata lühikesi lõike. Plaadimängija ja magnetofon on mugavad ja käeparased näitvahendid. Nende abil saab kõnesse vaheldust tuua, esitada nii heliteoseid kui ka sõnaloomingut.
vaatamata sai raadiost rahvuse ja kultuuri arendaja, infoedastamine kui suurim raadio eelis teadvustus alles hiljem. Nõukogude pööre ja saksa okupatsioon kasutasid raadiot propagandamasinana. 1944. aasta Tallinna pommitamise käigus hävisid Estonia teatri ruumides tegutsenud ringhäälingu tehnika ja salvestised enamuses. Nõukogude algusaastatel oli raadio tugeva tsensuuri all. Ühtegi intervjuud ei tehtud vahetult, kogu teksti pidi ajakirjanik varem valmis kirjutama ja esinejal jäi üle see vaid ette lugeda. Sellistest kurioosumitest võib lugeda raadioajakirjanike mälestustest. Nii nagu ühiskonnas jää sulama hakkas, elavnes ka raadio. Suur osa oli selles kauaaegsel raadiojuhil Aado Slutskil (pildil). Slutsk oli juudi päritolu, muide, kogu venekeelne toimetus Eesti Raadios oli rohkem juudi toimetus kui vene toimetus. Slutsk kutsus ellu raadiodokumentaali, loodi Päevakaja ning peagi moodustati Eesti Raadio juurde Arvutuskeskus selleks, et raadiokuulajaid uurida
annaabi.ee 
