Agendid on juhid ja osanikud/aktsionärid. Agendi probleem tekib erinevate eesmärkidega osapoolte vahel. Agenditeooria juhindub alati esinevast vastuolulisest suhtest, kus üks osapool (esindatav) delegeerib teisele (agent) mingi töö, mille see sooritab. Agenditeooria kirjeldab antud seost kasutades lepingu metafoori. Agenditeooria tugineb lepingulisele firmakäsitlusele (contractual view of the firm), mille kohaselt ei ole võimalik heaolu maksimeerida, sest esindataval ja esindajal on erinevad eesmärgid ja erinevad eelsoodumused riski kandmiseks. Agenditeooria püüab lahendada kahte agendi suhetes esinevat probleemi. Esiteks agendiprobleem, mis tekib, kui esindatava ja agendi tahe ja eesmärgid on konfliktsed, sealhulgas tegevuse ajahorisont, ja esindataval on keeruline või kulukas tõendada agendi tegelikku käitumist. Agenditeooria kohaselt eeldatakse põhimõtteliselt, et nii agendid kui ka esindatavad käituvad ratsionaalselt lähtuvad enda
– mitteliigilised asjad. Asendatav asi on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Esindus on tehinguline tegutsemine kellegi teise asemel, kus esindaja teeb tahteavalduse esindatava eest (aktiivne esindus) või võtab selle tema eest vastu (passiivne esindus). Õiguslikud tagajärjed esindaja tegevuse tagajärjel järgnevad esindataval Esindaja kaudu pole füüsilisel isikul võimalik teostada kõiki tehinguid ja juriidilisi toiminguid – neid, mis seaduse kohaselt tuleb teha isiklikult. Perekonnaõiguse all mõistame õigusnormide kogumit, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimeste vahelisi suhteid, vanema ja lapse õigussuhteid ning eestkostet ja hooldust Tsiviilõiguse üldosa Lapse õiguste konventsioon ÜRO 1989.a konventsioon
ta tegutseb teise isiku nimel ja seda ei saa ka seaduse kohaselt eeldada, siis on see tema enese tehing kolmanda isikuga. Kui esindaja teeb Kasutatakse terminit "hõljuvalt kehtetu tehing", st tehing, mis vajab kehtivuseks täiendavat heakskiitu (nt alaealise või esindusõiguseta tahteavalduse, mis seaduse kohaselt on tühistatav, siis sellise tehingu tagajärjed ulatuvad esindatavani. Esindataval on aga õigus tehing isiku poolt tehtud mitmepoolne tehing, vt TsÜS § 11 lg 1; 129 lg 1). tühistada (TsÜS § 123 lg 1). Tühistamise aluste kindlakstegemisel juhindutakse üldjuhul esindaja teadmistest, va kui esindatav on tehingu Piirangud hõljumisajal
esindaja kannab ebaõige avaldamise riski, sõltub tehingu tagajärgede laienemine asjaolust, kas esindaja ületab esindusõiguse piire või mitte. 2) Kui esindaja jätab hooletusest teavitamata, et ta tegutseb teise isiku nimel ja seda ei saa ka seaduse kohaselt eeldada, siis on see tema enese tehing kolmanda isikuga. 3) Kui esindaja teeb tahteavalduse, mis seaduse kohaselt on tühistatav, siis sellise tehingu tagajärjed ulatuvad esindatavani. Esindataval on aga õigus tehing tühistada (TsÜS § 123 lg 1). Tühistamise aluste kindlakstegemisel juhindutakse üldjuhul esindaja teadmistest, va kui esindatav on tehingu tegemiseks andnud kindla juhtnööri (st välistanud esindaja valikuvabaduse, vt TsÜS § 123 lg 2). · Volitus ehk tehinguga antud esindusõigus. Volituse eriliikideks võib pidada: a) prokuurat (vt ÄS § 16); b) üldvolitus majandus- ja
*Esindatav otsib enda jaoks parimat tasufunktsiooni arvestades agendi reaktsiooni(tingimust) iga tasufunktsiooni korral kujuneb kindel (agendi jaoks parim) tööpanus a*osalemistingimust agendi netokasu ei saa jääda alla mingit taset, mis tuleneb tema teistest tegevusvõimalustest.*a agendi printsipaalile nähtamatu tööpanus*x = x(a) + nähtav töötulemus*c = c(a) agendi kulu*Esindataval tuleb leida *max (x-p) üle tasufunktsioonide p(x), *arvestades, et esindaja püüab leida *max (p-c) üle jõupingutuste a ja*osaleb suhtes, kui p-c > u (alternatiivne netotulu) Stohhastiline maailm (riskipreemia) *x = x(a) + ; M() = 0; D() = d*Neumann-Morgensterni kasufn:*U(x) = U(M(x)) R*Riskipreemia R = rd Riskikartlikkuse indikaator r:*Riskineutraalne r=0;Riskikartlik r > 0;Riskisõbralik (-aldis) r < 0Oluliselt
et ettevõtte dokumentide tõlkimisel saadakse kasulikku informatsiooni. 3) Õigus kasutada esindajat (§48) – toimub lihtvolituse alusel – esindaja võib esindatava nimel osaleda maksumenetluse kõigis etappides. Tema poolt antud ütlused loetakse esindatava poolt antuks juhul kui neile koheselt vastu ei vaielda. Esindajat ei saa kasutada juhul kui: a. Esindatava ilmumine maksumenetlusse on möödapääsmatu või vajalik b. Kui esindataval on vaja allkirjastada dokumente või täita muid seadusest tulenevaid nõudeid Esindaja valimisel peab olema ettevaatlik, et valitaks kompetentne isik – vastasel korral võib esindajast olla pigem kahju kui kasu. Maksuhalduril on õigus arvestada kõike esindaja poolt öeldut kui seda koheselt (aegumistähtaja jooksul) ei vaidlustata. Esindaja ja esindatav võivad ka mõlemad koos menetluses osaleda.
(1) Kui kaabellevivõrgu kaudu taasedastamise õiguse teostamiseks ei ole õiguse omaja sõlminud lepingut kollektiivse esindamise organisatsiooniga, on õiguste omajat volitatud esindama organisatsioon, kes esindab sama kategooria õiguste omajaid. (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kollektiivse esindamise organisatsioone on mitu, võib õiguste omaja valida, keda neist volitada ennast esindama. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel esindataval õiguste omajal on samad õigused ning kohustused kui sellel õiguste omajal, keda kollektiivse esindamise organisatsioon liikme- või muu vastava lepingu alusel esindab. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel esindatav õiguste omaja võib nõuda kollektiivse esindamise organisatsiooni ja kaabellevi operaatori vahelisest lepingust tulenevate õiguste 12
fiktsioon). Esindus on seega tehingute tegemine (k a näiteks hääletamine otsuste langetamisel) teise isiku asemel. On aga teatud tehingud, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult (N : testamendi tegemine), mida esindaja kaudu teha ei saa. Esinduse juriidiline tähendus seisneb selles, et esindaja poolt esindatava nimel esindusõiguse piires tehtud tehing kehtib vahetult esindatava suhtes, st tsiviilõigused ja -kohustused tekivad vahetult esindataval, mitte esindajal. Tehingu tegemisel esindaja kaudu tuleb eristada 3 isikut: 1. esindaja, st isik, kes teeb esindatava nimel tahteavalduse (või võtab selle vastu) ; 2. esindatav, kelle nimel esindaja tegutseb ja keda esindaja tegutsemine vahetult mõjutab; 7 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 3. kõhnas isik, kellega esindaja tehingu teeb (näitek s sõlmib müügilepingu).
müüja teadis või pidi teadma) 360. Millal esindatav ei või tehingut tühistada? kui: 1) ta teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada, ja andis nõusoleku esindaja poolt sellise tehingu tegemiseks; 2) ta ei tühistanud tehingut mõistliku aja jooksul pärast seda, kui esindaja oli talle teatanud asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada. 361. Millised tähtajad on esindataval tehingu tühistamisel? Esindatav võib tehingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast kolme aasta möödumist tehingu tegemisest. 362. Millal vastutab isik teise isiku käitumise eest? Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma
tulemustest kohtule. valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse (7) Kui kohus on esindaja protsessist kõrvaldanud või tema volituse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. tühistanud, võimaldab kohus esindataval võtta uue esindaja. [RT I 2003, 26, 156 - kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. 09. 2002] [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 1. 07. 2002] Kaitse õiguse printsiip nõuab kindlasti seda, et peab olema tagatud piisav aeg kaitse VTMS § 19. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused ettevalmistamiseks. (1) Menetlusalusel isikul on õigus:
nimel; kui tehing ei ole tehtud esindatava nimel, ei hakka see esindatava suhtes kehtima (isegi heakskiiduga) 3) Esindusõiguse olemasolu: esindaja peab omama tehingu tegemiseks esindusõigust ja tegutsema esindusõiguse piires (TsÜS 117); esindusõigused jälgimata TsÜS 128-130 ESINDAMISEL TEKKIVAD SUHTED: Välissuhe – ehk esindamisest tekkivad õigussuhted. Suhted, mis tekivad esindajal ja esindataval kolmanda isikuga. Sisesuhe – ehk esindamise aluseks olev suhe. Suhe esindatava ja esindaja vahel. Sisuks on esindaja õigused ja kohustused. Tekib kas lepingu või seaduse alusel. Sise- ja välissuhte eristamise praktiline tähendus: 1) Sise- ja välissuhe on õiguslikult teineteisest sõltumatud; 2) Sisesuhte piirangud või puudused reeglina välissuhet ei mõjuta ja tehing jääb reeglina kehtima (erand TsÜS § 131).
tulemustest kohtule. alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. (7) Kui kohus on esindaja protsessist kõrvaldanud või tema volituse [RT I 2003, 26, 156 - kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. 09. 2002] tühistanud, võimaldab kohus esindataval võtta uue esindaja. [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 1. 07. 2002] Kaitse õiguse printsiip nõuab kindlasti seda, et peab olema tagatud piisav aeg kaitse ettevalmistamiseks. VTMS § 19. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused (1) Menetlusalusel isikul on õigus:
annaabi.ee 
