Veebruarist märtsini on jooksuaeg Tiinus on 60-75 päeva Peamiselt 2 või 3 poega Pojad on sündides pimedad. Poegi imetatakse kaks kuni kolm kuud. Pojad jäävad emaga kokku esimese eluaasta lõpuni. Suguküpseks saavad kahe aastaselt. Elavad 20...25 aasta vanuseks. Huvitavaid fakte ilvesest Ladinakeelne nimi on Lynx lynx Väga hea kuulmine, nt. 50 meetri pealt kuuleb, kuidas jänes puukoort närib. On värvipime Esijalgadel on 5 varvast. "Liigne" varvas paikneb nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma. Ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. ILVES ON EESTI TIPP- KISKJA Autor: Hannu Huttu Kasutatud materjalid Eesti selgroogsed vaadatud ja pandud a. 2015 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/FELLYN.htm Vikipeedia 2008 https://et.wikipedia.org/wiki/Ilves Klausf tehtud 26.11.2005 link: https://commons.wikimedia.org/wiki/Lynx_lyn x?uselang=et#/ media/File:Luchs_Bayerischer_Wald.jpg Vikipeedia 2008
Krokodillid Karel ja Jan-Roland Kuidas ära tunned? Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Neil on esijalgadel 4, tagajalgadel 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Krokodilli pea on lame ja koon väga pikk Tema seljal ja sabal on pikiharjad. Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed Samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne.
Elektroodideks kas metallist kaheharuline elektrood Või kääride taolised tangid väikeloomade ja sigade jaoks 2. SÜDANT LÄBIV MEETOD (pea keha uimastus) Elektrivool 50 60 Hz juhitakse ühe elektroodiga pähe, teisega läbi keha Elektroodid peavad paiknema nii südame kui ka aju piirkonnas Parim asetus oleks: esimene elektrood silmade tagumisel serval, tagumine viimase kahe roide kohal, keha elektrood kas rinnakul või esijalgadel Paigalduskohad peaksid olema märjad VEISTE UIMASTAMINE Erilistes puurides boksides, erisulgudes Kasutatakse vahelduvvoolu pingega 70 200 V ja sagedusega 50 Hz Elektrivooluga mõjutatakse veiseid 5 30 sekundi jooksul Voolu kestvus ja pinge sõltuvad looma vanusest ja suurusest Liiga kõrge pinge korral võib loom surra Elektrivoolu halvav toime kestab 3 5 minutit, piisav järgneivaks operatsioonideks NÕUDED BOKSILE JA UIMASTUST
puukoort närib. · Ilvesed käivad tihti mööda teiste loomade radasid. · Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks, et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida. · Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti, vette läheb isegi talvel. · Kuigi ilvese esi- ja tagajalad jätavad sarnase neljavarbalise jälje, on tema esijalgadel tegelikult viis varvast. "Liigne" varvas paikneb aga nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma. · Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. Metsakoer võib metsakassi rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi. · Ilvese liha sünnib süüa inimeselgi. Praad tuleb ainult korralikult läbi keeta: paljud ilvesed on nakatunud eluohtliku siseparasiidi keeritsussiga.
oleme Teele Meriste ja Raili Õunapuu, läänemaalt, Metsküla algkoolist , 5. klassist. 2. SLAID Mäger kuulub Euraasia kärplaste hulka. Pea musta-valgetriibuline, karv hall, pikk ja tihe, käpad mustad. Jässakas kere asetseb lühikestel, tugevatel jäsemetel, üldjoones sarnaneb kehakujult karule. Koon on terav, pea paistab kiilukujuline. Ümarad kõrvad on 4 cm pikad, saba on 18 cm pikk. Küünised on nürid ja tugevad, esijalgadel 3 cm pikad, käpad on viie varbaga. Kui teised kärplased kõnnivad varvastel, siis mäger nagu karugi, kõnnib taldadel. Keha pikkus 60...90 cm, saba pikkus ~24 cm, kaal 10...18 kg, võib sügisel rasvunult kaaluda kuni 25 kg. 3. SLAID Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias välja arvatud Skandinaavias. Põhja-Ameerikas on teine liik kanada või ameerika mäger. Levinud Eesti mandrialal kõikjal, kus on tingimused urgude ehitamiseks. Samuti viidi ta 1960. aastal Saaremaale
rautuse abil. Olenevalt laminiidi algsest põhjustajast tuleb edaspidises ravis ka sellele keskenduda. Korra laminiiti põdenud hobused on edaspidi alati ohustatud, uued haigushood tekivad kergemini ja ilma ilmse põhjuseta. Olenemate haiguse algsest põhjustajast, peaksid laminiiti põdenud hobused vältima värske suhkrurikka rohuga karjamaid. Laminiidis hobuse tüüpiline hoiak (hobune üritab vähendada esijalgadel olevat raskust). KABJAMÄDANIK Kirjeldus Üleöö tekkinud tugev longe, soe kabi, tugevnenud pulss sõrgatsi piirkonnas ja turses jalg on väga tüüpilised kabjamädaniku sümptomid. Enamasti saab kabjamädanikku diagnoosida tüüpiliste sümptomite põhjal, võttes appi kabjatangid. Ebaselgetel juhtudel tuleb teha röntgenpilt. Põhjused Mädanik tekib, kui vigastusest kabja põhjas (piisab väikesest praost) mustus kabja sisemusse pääseb ja sinna pidama jääb
Selline varss võib sündida liigeste kontraktuuriga, mis enamasti stabiliseerub, ent võib olla ka tulevikule negatiivne. Kontraktuuride all mõistetakse vastsündinud varsa kõõluste liigset jäikust või jalaliigeste võimetust sirutuda. Kontraktuuris võivad osaleda mõlemad painutajakõõlused, mis on pinges. Sel juhul ei ole varss võimeline toetuma kabjatallale, vaid toetub kabja esiservale ning rasketel juhtudel isegi kabja eesseinale. Enamasti esineb sellist kontraktuuri rohkem esijalgadel. Kergete juhtumite puhul parandatakse seda jala masaaziga ja lastakse kõndida kõval pinnasel. Keskmistel juhtudel pannakse jalg lahasesse- pehmem materjal allapoole. Võib kasutada ka paksu tugevat sidet kuigi kõik oleneb kontraktuuri seisust. Esineda võib seda ka raskemal tasemel. Näiteks kui varss ei ole võimeline oma jalgu sirutama ega püsti tõusma, kus randme-ja kannaliiges on tabandunud. Sellist juhtumit kutsutakse kaasasündinud kontraktuuriks
ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes) www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäkad on paljad: lumme jäävad ,,tavalised" jäljed näha on talla ja varbapäkad, metsnugise jälgede puhul on
Erituselundkond: neerud. Närvisüsteem: keerdtänk, jalatänk. Vereringe: süda, südamepaun, avavereringe. Karpidel pole pead. Nad elavad veekogudes. Peajalgsed: jalad paiknevad peas. Peajalgne kasutab tindinäärme vedelikku, et see välja pritsida ja siis vaenlase eest põgeneda. Lülijalgsed Vähid (jõevähk): elavad puhtavetelistes jõgedes ja järvede kallastel. Välisehitus: pearindmik, tagakeha, sabauim, uju- ja käimajalad, esijalgadel sõrad, keha on lüliline. Tähtsamad meeleelundid: liitsilmad, tundlad, haistmine, maitsmine. Toit ja toitumine: vetikad, väikesed konnad väikesed kalad, toitu haarab sõrgadega, siis suunab suhu. Hingamiselundid: lõpused. Eritus elundid: pikkade tundlate alumisel poolel paikenevad rohelised näärmed. Ämblikud (ristämblik): elavad maismaal. Välisehitus: pearindmik, tagakeha, lõugtundlad, kobijad, sugaküünised, kaheksa lihtsilma. Tähtsamad meeleelundid:
jahtumise eest. Karvastiku üldtoon varieerub helekaspruunist kuni mustani. Kobras hoolitseb oma karvkatte eest pidevalt. Tagajalgadel seistes vajub ta eeskäppadega karvadest vett välja ja kammib seda (Kuresoo, 2005). Kobras on praegu 21 sajandil Eestis tavalisem, kui kunagi varem. 19.sajandil hävitati koprad Eestis täielikult ja taasasustati ligi sajand hiljem (Kuresoo, 2005 ). 1. KOBRASTE JÄLJED 3 1.1 Liikumisjäljed Kobraste esijalgadel on viis küüntega varustatud varvast aga ujulestad puuduvad. Jälgedes on sageli nähtavad ainult neli, tugevasti harali hoidvat teravate küüntega varvast. Jälg on umbes 5,5 cm pikk ja 4,5 cm lai. Kobraste tagajalad on viie varbaga, küünised on lühikesed ja varbaid ühendab ujunahk. Kõik jalad on laiali ja kõverad küünised on alati nähtavad. Pehmel pinnasel võib märgata ka ujunaha jälge. Tagajalg on esijalast märgatavalt suurem: umbes 15 cm pikk ja 10 cm lai
metsadest kuni metsaste mäejalamiteni ja mägimetsadest kuni turba-sambla metsadeni. Umbes 400 metsikut sumatra tiigrit peaks veel viies saarel asuvas rahvuspargis ringi jooksma ja nende 210 liigikaaslast arvatakse olevat loomaaedades üle kogu maailma. Sumatra tiigril on kõigi alamliikide esindajate seas tumedaim kasukas. Tal on laiad, lähestikku asetsevad, tihti dubleeritud mustad triibud. Erinevalt amuuri tiigrist on triibud ka esijalgadel. Ta on väikseim kõigist alamliikidest. Isase tiigri pikkus on u. 2,4 m ja kaal 120 kg , emase pikkus ligikaudselt 2,2 m ja kaal 90 kg. Toiduks on põhiliselt metssead, hirved (sambar, muntjak, jt.). Tiigri isiklik territoorium ei ole täpselt teada, asustustihedus võib olla ligikaudselt 4-5 täiskasvanud tiigrit km², seda peamiselt madalmaa metsades. Kõrgendikel on asustustihedus väiksem, kuna seal napib saakloomi. Indoneesia : Ajalooline dokumentatsioon tiigrite kohta Sumatra saarel on
2 Välimus Välimuselt on hunt väga sarnane mõne kodukoera tõuga, näiteks idaeuroopa lambakoeraga kuid ka eskimo koertega. Suurim erinevus on siiski see, et hunt ei hoia oma saba, mis ulatub kuni hüpeliigesteni, kunagi rõngas. Samuti on hunti võimalik eristada koerast tema jalajälje põhjal. Nimelt on hundi jälg pikem ja kitsam. Käpad on kompaktsemad, ja kokkuhoitud varvastega. Esijalgadel on 5 varvast, millest üks meenutab pöialt ning paikneb üleval pool, liikudes ei puuduta see maad, ja tagajalgadel 4 tugevate, enamasti musta värvi tömpide küüntega varvast. Silmad on kollased, ehkki kutsikat sünnivad siniste silmaiiristega, ja kõrvad kikkis. Tema keha on lihaseline ja jalad jõulised. Kaaluvad keskmiselt 30-60 kilo, kusjuures Eesti raskeim tabatud hunt on erinevatel andmetel kaalunud 62-82 kilo (L.Mätingu andmeil tabati Jankovitsi poolt
Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või ehitiselt kohe surmava püünisrauaga, samuti varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1.okt-28.veeb. Naarits (Mustela lutreola) Selts: kiskjalised Sugukond: kärplased. Välimus: 0,5-1,5kg, kuni 40cm pikk. Naaritsa keha on ühtlaselt tumepruun. Üla- ja alahuul valged (nagu oleks nina piimakaussi pistnud), mõnikord võib rinnal esineda valgeid laike. Ujulestad on tagajalgadel paremini arenenud kui esijalgadel. Levik: Väikesed hääbuvad asurkonnad on säilinud Hispaanias, Prantsusmaal, Rumeenias, Valgevenes ja Venemaal. Arvukus Eestis: I kat kaitse all. Toitumine: Toitub peamiselt konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest Sigimine; Jooksuaeg on märtsis-aprillis, pojad sünnivad mais. Poegi on peaskonnas 4-5, emapiimast toituvad nad ligi kuu aega ning sügiseks on pojad iseseisvad. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: pole lubatud
annaabi.ee 
